[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

tervitus ‹-e 5› ‹s›

1. tervitamine (kedagi kohates); žestid, sõnad, väljendid, millega tervitatakse. Kummardab, noogutab, viipab tervituseks. Kergitab tervituseks kaabut. Autojuht tõstis tervituseks käe. Tervituseks välja sirutatud käsi. Valitsusjuhid suruvad tervituseks teineteise kätt. Sõjaväeline, sõjaväelaslik tervitus. Kombekohane tervitus. Jahe, viisakas, sõbralik tervitus. Mu tervitus võeti lahkelt vastu. Tervitust ei võetud vastu, ei pandud tähelegi. Ta ei vastanud mu tervitusele. Vahetasime külmalt tervitusi. Paar sõna tervituseks ja kohe asja juurde. | (kellegi lahkumisel). Lahkujaile lehvitati tervituseks järele. || (kedagi vastu võttes, mingit üritust avades). Pidulik tervitus ilutulestikuga. Linnapea pöördus kongressist osavõtjate poole ingliskeelse tervitusega. *Tulija tervituseks lasevad paisunud meeleolus pulmalised õhku võimsa hurraa. E. Tegova. *Mošee juurest pääseb väikese kuplialuse kaudu nn. tervituste õue, kus emiir võttis vastu oma ametnikke. O. Nilson. || kõnek (tervitussõnana). Tervitus, poisid! Siin me olemegi, tervitus! *Gea? Tervitus! Oled veel tööl? I. Viiding.
▷ Liitsõnad: vastutervitus.
2. ‹hrl. pl.› kellegi vahendusel v. kirja teel (ka pidulikult) edasi antavad head soovid, austus-, sõprus- jms. avaldused. Tervitusi abikaasale! Saatis sõpradele tervitusi. Tõin sulle Marilt tervitusi. Annan su tervitused kindlasti edasi. Andis mulle sületäie tervitusi kaasa koduste jaoks. Tervitused juubeli puhul! Raadios loeti ette õnnesoove ja tervitusi. Sain kodustelt lühikese tervitusega kaardi. Sõbralike tervitustega, Mai (kirja lõpetuseks). *Sellega lõpetan [kirja] ja saadan sulle palju tervitusi. O. Tooming.
▷ Liitsõnad: juubeli|tervitus, jõulu|tervitus, pühade|tervitus, sünnipäeva|tervitus, uusaastatervitus.