[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

lupard ‹-i 2› ‹s›

1. kalts, narts. Otsis mingi lupardi ning hakkas sellega põrandat nühkima. See pole enam käterätik, see on lausa lupard. *.. villane rätik vajunud lupardina kuklasse. R. Sirge.
2. piltl iseloomutu, tahtejõuetu v. närune, allakäinud inimene. Ole mees, ära ole lupard igaühele tõugata. Igavene joodik ja lupard. Võttis naiseks ühe lupardi, kes aeleb teiste meestega ringi.