pillaja ‹1› 
1. ‹s› kergekäeliselt raiskav, laristav inimene. Ei sihukese pillaja käes pärandus püsi! Ta ei olnud kitsipung, aga ka mitte pillaja. Pillajast saab ori, kokkuhoidjast kuningas. *.. oli üsna tavaline laupäev, aga arhivaar käis rahaga ringi nagu pillaja suurte pühade eel. E. Krusten.
2. ‹adj› pillav, raiskav. Ei pillajal mehel raha püsi. *.. keegi kirus joobnud häälel oma pillajat ning mõistmatut naist.. M. Loodus (tlk).
Mõista, mõista, millise märksõna tähendused need on?
• kergekäeliselt raiskav, laristav inimene; pillav, raiskav
veebiliides
@ veebihaldur