[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

äärmus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
mingi omaduse, olukorra, nähtuse äärmine, piiripealne aste; sellises astmes omadus, olukord, nähtus (ka polaarsete vastanduste korral); keskteele vastanduv toimimisviis v. lahendus. Teoses on vaatluse all inimloomuse äärmused. Mõõdutundetus viib välja äärmus(t)eni. Äärmustest hoiduv mõõdukus. Äärmustesse kalduv inimene. Ägeda inimesena langeb ta kergesti äärmustesse. Ei maksa äärmusse minna ega pinget liiga suureks ajada. Sotsiaalsed pinged teravnesid äärmuseni. Õngenöör oli äärmuseni 'viimse võimaluseni' pingul. Kõik sõnavõtud kaldusid äärmusse. Äärmuste pooldaja poliitikas on ekstremist. Selline käitumine on juba äärmuste äärmus. Korralikele kodanlastele on see purjutav geenius mõistagi kohutav äärmus. Kriitikas hakkab tunda andma teine äärmus. Tõde jääb enamasti kahe äärmuse vahele. Meeleolu kõikus ühest äärmusest teise. Pakistan on äärmuste 'vastandite' maa: lõunas subtroopiline palavus, põhjas lumi ja jää.