[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

üll ‹adv›
seljas (rõivana, rõivastusena). Isal oli koduvillane kuub üll. Poisil olid üll vaid napid supelpüksid. Meestel olid pikad mantlid üll. Valitsejanna istus, üll uhke raskelt langev rüü. *Üll kandis ta [= preester] kullaga tikitud rjassat .. E. Kuus. || katmas peal. Tal on seljas pähklikarva tuunikataoline kleit, üll karusnahkne peleriin. *.. ase oli kare, / rõhus pimedus ja vilets vaipki üll. J. Kärner.

üll ‹-i 21› ‹s›
etn naiste (harvemini meeste) karusnahkne v. karusnahaga ääristatud talvemüts Lääne-Eesti saarestikus. Eriti tuntud olid Saaremaa üllid.
▷ Liitsõnad: ratas|üll, sariküll.