Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud |
Leitud 1 sobiv artikkel.
üsk ‹üsa 22› ‹s›
1. süli, rüpp. Ema võttis lapse üska. Võttis, haaras mind üska 'embusse'. Laps peidab pea ema üska. Pillas kompsu üsast maha. *Paks poemutt Loki Roosi katsus täislaaditud pütikest üska kohmida ja sellega punuma panna. R. Sirge. | piltl. *On kevad tulnud, üsk täis õisi .. V. Ridala. *Tihe udu mässis linna oma üska, kuski vilkus tuli. O. Luts.
2. emaihu (eriti loote asukohana rasedusega ühenduses). Noorik kandis oma üsas esimest last. Laps kasvab alles ema üsas. Siia ilma oleme kõik tulnud naise üsast. Hoidis kätt juba kummunud üsal. Naine vananes, ta üsk polnud enam sigiv. *Neil oli olnud neli last, rohkemat õnnistust polnud Aia üsa peale langenud. R. Raud. | piltl. *Kui roosad, alasti kehakesed ilmuvad nad [= kartulid] maa muldsest üsast .. B. Alver.
▷ Liitsõnad: ema|üsk, maaüsk.
© Eesti Keele Instituut a-ü sõnastike koondleht veebiliides @ veebihaldur |