[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Leitud 87 sobivat artiklit., väljastan 50 esimest.

anakard-i 21› ‹s
bot troopiline lehtpuu v. -põõsas (Anacardium)
▷ Liitsõnad: lääneanakard.

arjergard-i 21› ‹s
sõj järelvägi

avangard-i 21› ‹s

1. sõj eelvägi. Kolmas eskadron liikus avangardis. || hrl nõuk piltl eesrindlik, juhtiv osa; juhtpositsioon, esirind. Eesti luule avangard. Üliõpilased olid noorsoo avangardis.
2. kõnek avangardism

bard-i 21› ‹s
aj keldi muistne (rahva)laulik

bastard-i 2› ‹s
van biol värd, hübriid

biljard-i 2› ‹num
1015 Soomes, Saksamaal ja Suurbritannias; Eestis kvadriljon

bombard-i 21› ‹s
aj algeline suurtükk, pommiheitja

ebard-i 2› ‹s
värdjas, soerd, monstrum. *Ja kerjused, ebardid, igasugused värdjad ronisid kirikutrepilt alla, komberdasid keskpäevases kuumuses .. F. Tuglas (tlk).

elu|standard
maj normaalseks peetav elatustase. Meie elustandard on pidevalt tõusnud. Kõrge, madala elustandardiga riik.

endokard-i 21› ‹s
anat südame sisekest

epikard-i 21› ‹s
anat südame väliskest

euro|standard
Euroopa Liidu ühtsed kohustuslikud nõuded asjadele, teenustele jne., Euroopa standard. Eurostandardile vastav toode. Eurostandardile mittevastav ohtlike jäätmete hoidla.

forvard-i 2› ‹s

1. sport edurivimängija (jalgpallimängus, hokis)
2. kõnek forward-tehing, forward-leping

gepard-i 2› ‹s
zool kõrgejalgne kiire jooksuga kaslane Aafrika, Väike- ja Kesk-Aasia ning India kõrbetes (Acinonyx jubatus)

hellebard-i 21› ‹s
aj keskaegne pikavarreline odakirves, torke- ja raierelv. Hellebardidega relvastatud linnavahid.

hõbe|kard
Hõbekarraga tikitud rüü.

jahvard-i 2› ‹s
lobasuu, lobamokk. Küll on jahvard, suu käib nagu tatraveski.

jard-i 21› ‹s
pikkusühik Inglise mõõdustikus, 0,9144 m

juhmard-i 2› ‹s
juhm inimene. Juhmard oled, ei märka õnnest kinni hoida. Seda juhmardit on kerge ninapidi vedada. Igavene, viimane, vana, kuradi juhmard.

jõhkard-i 2› ‹s
jõhker inimene. Ülbe jõhkard. Mees oli täielik jõhkard. *„Jõhkard!” ütles Olga mulle. „Nõrka last lööma – sulle endale oleks vaja!” V. Saar.

kabard-i 21› ‹s›, kabardid pl
rahvas Põhja-Kaukaasias

kakard-i 2› ‹s
kõnek kakerdaja, lakard. *Maast-madalast joodik ja kakard, räpane boheemlane. L. Promet.

kalgard-i 2› ‹s
hrv kaltsakas, kalkar. *Los Angelesest tuli politsei, kõik teiesarnased kalgardid peeti kinni .. J. Lohk (tlk).

kardkarra 23› ‹s

1. plekk, eriti inglistinaga kaetud raudplekk. Karrast nõu. *See oli nelinurkne karrast kast, igast servast kinni joodetud. F. Tuglas. *Sajab juba mitmendat päeva, puudes sahiseb, kard katusel krabiseb .. M. Metsanurk.
▷ Liitsõnad: katusekard.
2. metallist ehteniidike v. nendest niitidest pael. Küünalde ja karraga ehitud jõulukuusk. Karraga tikitud tanu, müts. Naistel olid seljas triibulised karraga körtsikud.
▷ Liitsõnad: hõbe|kard, kuldkard.
3. murd plekist (piima)nõu. Piim viidi kardadega meiereisse. *.. võttis karra ning lüpsis õhtuse lüpsi .. V. Uibopuu. *.. maja ligidal selge allikas raketega, kus jahutati kardades piima .. J. Semper.
▷ Liitsõnad: kilu|kard, piimakard.

kekard-i 2› ‹s
hrv kekats. *Kao, kekard – naist vaid vana iga toidab! G. Meri (tlk).

kiunard-i 2› ‹s
hrv kiunuv olend, kiunuja
▷ Liitsõnad: koerakiunard.

kobard-i 2› ‹s
hrv kobakäpp. *Sel hetkel astus ette osav Prometheus, tema kannul kobard Epimetheus. H. Rajandi (tlk).

kohmard-i 2› ‹s
kohmakas, saamatu inimene. Ta on igavene kohmard, millegagi ei saa hakkama. *.. sinna [väeteenistusse] läks nagu kohmard, selg kühmus ja nina maas, tagasi tuli aga täitsamehena .. O. Jõgi (tlk).

kokard-i 21 või -it 2› ‹s
rosetikujuline v. ümmargune vormimütsimärk (näit. sõjaväelastel). *Kooliõpetaja kandis vene ametniku mundrimütsi läikiva kokardiga .. E. Vilde.

kombard-i 2› ‹s
hrv kombakas v. komberdav inimene vm. olend. *Eks kaege seda kombardit! No kas olen mina selle liipjala isa? E. Niit (tlk).

koobard-i 2› ‹s
kooberdis

koralli|sard
zool korallide hargnev lubitoes

kuigard-i 2› ‹s
pikk kõhn inimene, kuigats. *Ta oli pikk kuigard, jalas kalifeed ja ratsaväesäärikud. O. Jõgi (tlk).
▷ Liitsõnad: poisikuigard.

kuld|kard
kulla värvi v. kullast kard. Kuldkarrast kuuseehted, ilupaelad, tikand. Kuldkarraga ambsõlg. *.. üks kõrgemaid preestreid tuleb, sätendab kuld- ja hõbekarras. P. Viiding.

kulla|standard
maj rahasüsteem, milles raha väärtuse alus ja ringlusvahend on kuld

kõhnard-i 2› ‹s
kõhn olend. *..suur koer, mingit segatõugu kõhnard, kargas talle lõrinal vastu. N. Baturin.

käpard-i 2

1.ssaamatu, oskamatu inimene, koperdaja, vusserdaja, kobakäpp (ka kirumissõna), käperdis. Käsitöös, majandi juhtimises on ta igavene, viimane, täielik käpard. Poiss on lootusetu käpard, pillab kõik maha. Sihuke, niisugune käpard ka millegagi toime tuleb! Siia on vaja osavaid mehi, mitte käpardeid. Tee rutem, käpard! *„Nad käpardid on lasknud su mehel põgeneda!” karjus naine. A. Viirlaid.
2.adjsaamatu, oskamatu, vusserdaja. Uus sepp on täiesti käpard. *Ega Rõõmuvanaisa pole mõni käpard poemüüja, kes müüb nii aeglaselt, nagu mõõdaks sametit. H. Mänd.

kööbard-i 2› ‹s
kõnek vilets, aeglane käija, kööberdaja, kooberdaja. Temasugune kööbard ei käi nii pikka teed.

köögard-i 2› ‹s
vilets olend v. asi. *„Mis sel köögardil [= küürakal] viga on?” küsis ta pöidlaga põlglikult üle õla osutades. V. Kruuspere (tlk).

lahvard-i 2› ‹s
hrv lõhvard

lakard-i 2› ‹s
hlv joomar, lakkekrants, lakkekauss. Igavene joodik ja lakard. See lakard laseb kõik palga kõrist alla.

langobard-i 21› ‹s›, langobardid pl
muistne idagermaani hõim. Langobardide riik.

latard-i 2› ‹s
latatara. Ta on üks igavene latard.

leopard-i 21› ‹s
zool kollakas (mustade tähnidega) v. must suur kaslane (Panthera pardus)
▷ Liitsõnad: lumeleopard.

lina|sard
linaseemnesard

linaseemne|sard
sard kuivama ja järelvalmima pandud linakupardega

logard-i 2› ‹s
logeleja, logamus, laiskvorst. Üks poeg on töökas, teine igavene logard. Õpetajad pidasid teda koolis logardiks. Elab logardi laiska elu. Logardist selle töö tegijat ei ole. |adjektiivselt›. Logard poiss, mees. *.. andis [kõvakrae] kõige logardimalegi isikule korrektse hoiaku. E. Tammlaan.

lohmard-i 2› ‹s
hlv lohmakas inimene. Poe juures lällas kaks purjus meest – mõlemad tursked lohmardid.

loigard-i 2› ‹s
kõnek loikam. *Ma olin vihane Paulale, et see loigard oli temast sisse võetud .. T. Hallap (tlk). |adjektiivselt›. *Juhi kõrvalt hüppas välja pikk loigard mees .. E. Tennov.

lombard-i 2› ‹s
hrv lombak; lomberdaja. Mis sa lomberdad, noor mees ei tohi lombard olla. *Sina aga, Miina, teed enese lombardiks. Lonka minu pärast mõlemat jalga. E. Vilde.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur