[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

bakter|haigus
bakterite tekitatud haigus

bakteriaalne ‹-se 2› ‹adj›
bakterite tegevusega seotud, bakterite tekitatud v. põhjustatud, pisikuline, bakter-. Bakteriaalne infektsioon, saastumine.

bakteriolüüs ‹-i 21› ‹s›
biol bakterite hävimine faagide toimel v. nende lahustumine näit. bakteriolüsiinide mõjul

bakteriostaatiline ‹-se 5› ‹adj›
bakterite kasvu ja paljunemist pidurdav. Bakteriostaatiline toime. Bakteriostaatilised ained.

bakter|mädanik
bakterite tekitatud mädanik taimedel

bakter|põletik
bakterite tekitatud põletik taimedel

bakter|veresus ‹-e 5› ‹s›
med bakterite leidumine veres, bakterieemia

fagotsüüt ‹-tsüüdi 21› ‹s›
füsiol loomorganismi rakk, mis on kohastunud bakterite jm. võõrkehade endasse haaramiseks ja lagundamiseks, õgirakk

kemo|süntees
bot orgaaniliste ainete moodustumine anorgaanilistest bakterite elutegevuse tulemusena

käärima1 ‹42›

1. (orgaaniliste ainete kohta:) bakterite, pärmiseente vm. toimel lagunema ja muunduma; käima. Õlu, vein, meski käärib. Mahl pandi käärima. Käärima minema. Keedis läks käärima. Vein kääris äädikaks. Suhkur käärib alkoholiks. Käärinud kasemahl. Kääriv muld, sõnnik. | piltl. *On, nagu oleksid käärimas kõik päevased mälestused, mõtted ning unistused, et selguda kurbuse helevalusaks viinaks. F. Tuglas.
2. piltl kehtiva olukorraga mitte rahul olema, protestima, rahulolematust avaldama. Rahvas, sõjavägi käärib. Terve maa, riik, linn kääris. Koolid, tehased käärivad. || (varjatult, salapäraselt) teoksil, toimumas olema. *Kas niimoodi nägidki rahutused välja? Et midagi oli käärimas, sellest räägiti kõrtsi juures ühtelugu. A. Beekman.
3. piltl tunglema, pulbitsema; üha tugevnema. Mehes käärib pahameel, tusk, vimm, vabaduseiha. Teade pani meeled käärima. Tema hinges kääris viha, hing kääris vihast. Kusti peas käärisid mitmesugused mõtted ja ideed. See kavatsus kääris temas juba ammu. *Villu kündis rahulikult edasi, nagu ei oleks midagi sündinud, aga ta seespool kääris ja kees. Juh. Liiv.

käärimis|protsess
bakterite v. pärmseente toimel toimuv ainete lagunemis- ja muundumisprotsess, käärimine

lüüs1 ‹-i 21› ‹s›

1. med palaviku pikaldane vaibumine (hrl. koos muude haigusnähtude järkjärgulise taandumisega)
2. biol orgaaniliste struktuuride (näit. vere punaliblede, bakterite) lagunemine lagundava aine toimel

nitrifitseerima ‹42›
biol põll bakterite toimel nitraatideks muundama. Nitrobakterid nitrifitseerivad ammoniaagi nitraatideks.

nitrifitseeruma ‹37›
biol põll bakterite toimel nitraatideks muunduma. Ammoniaak nitrifitseerub nitrobakterite toimel nitraatideks.

pesitsema ‹37›

1. pesa tegema ja selles asuma ning järglasi kasvatama. a. (lindude kohta). Roostikus, metsas, põõsastes, puuõõntes, laidudel pesitsevad linnud. Kurepaar pesitses kõrge kase otsas. Kuldnokad pesitsevad pesakastides, tuvid räästa all. Kajakad pesitsevad kolooniatena. Metsvint pesitseb suve jooksul kaks korda. Koiva puisniitudel pesitseb paarkümmend linnuliiki. b. (loomade kohta). Kivimurrus pesitsev kärp. Lagrits pesitseb linnu- ja oravapesades. Kass oma poegadega pesitses lakas. Kilk pesitseb ahju taga. || piltl (bakterite, hrl. tõvestavate mikroobide kohta). Ninaneelu limaskestal, kopsus pesitsevad pisikud. *.. voolisid pühade esemetega oma kõhtu ning rinda. Kes endas pahatõbe arvas pesitsevat, too hõõrus ka allpoolset ihuosa. K. Rumor.
2. piltl varjupaika, asupaika omama; kusagil (ajutiselt) asuma, elama (enamasti halbade isikute kohta). Rabades pesitsesid metsavennad. Vanasti pesitsenud Kukemetsas teeröövlid. Aguliurgastes pesitses kahtlast rahvast. Kurjategija oli suvel heinaküünides ja lakkades pesitsenud. Paistab, et meil on vabrikus pesitsema hakanud logardite kamp. Eks nõiad pesitse Lapimaal. *Ja siis tuli uudishimu. Kus pidi pesitsema rajatava kaevanduse peenem rahvas? V. Gross. || (varjatult, kõrvalises kohas) asetsema, paiknema (hoonete, esemete vms. kohta). Talud ise pesitsesid metsatukkade vahel. Platsi serval sirelites pesitses väike maja. Esialgu pesitses kauplus keldrikorrusel kitsukestes ruumides. *Ning vana vedruvanker, armu poolest alles hoitud, pesitseb veel kreegipadrikus. A. Kaal. || (hrl. halvasisuliste, ebameeldivate abstraktsete mõistetega ühenduses:) asuma, (peidetult) esinema. Mure, rahutus, kartus, ärevus, kadedus, viha pesitseb südames, hinges. Silmades pesitses väsimus, hirm. Hingepõhja oli süütunne, väike kahtlusekübe pesitsema jäänud. Need pahed ja nõrkused pesitsevad meis endis. Missugused mõtted selle poisi peas pesitsesid! Temas näis pesitsevat ikkagi vaikne lootus, et olukord paraneb. Arvas pimedas metsas pesitsevat suurt hädaohtu. Toa kaugemais nurkades pesitseb hämarus. Ihus pesitses mingi tõbi. *Väljaotsa saunas pesitses popsi terve viletsus. E. Vilde. *.. silmad naeratlesid ja suunurkades pesitses muhelus. E. Männik.
3. hrv kuhugi asuma, asupaika võtma. *Pisut on ka seda tuska, mis korraks pesitses Emma südamesse Minnalt kuuldud uudise mõjul.. M. Raud.

roos ‹-i 21› ‹s›

1. ka bot kibuvitsa kultuuristatud teisend, hrl. lõhnavate õite ja okkaliste vartega põõsastaim; selle taime õis. Valge, kollane, kurdlehine roos. Rooside kroonlehed, lõhn, okkad, viljad. Roosadest roosidest pruudikimp. Roose kasvatama, aretama. Roosid õitsevad, lõhnavad. Talveks tuleb roosid kinni katta. Roosid on vaasis alles nuppus, juba laialt lahti löönud. Noormees ulatab, saadab neiule tulipunase roosi. Kibuvits on Eesti ainuke looduslik roos. Roosidest saadakse roosiõli. Ilme armastas lõhnaõlidest roosi 'roosilõhnalist' ja maikellukest. Mats linnas, roos rinnas. Piiga nagu vastpuhkenud roos. *.. armunud on alati kuidagi õrnatundelised ja näevad roose isegi nõgesepõõsas. V. Raun. || ‹hrl. liitsõna järelosana› teiste lillede (rahvapärastes) nimetustes, näit. alpi-, vesiroos. Hiina roos 'rooshibisk'. | piltl. Roosid 'õhetus' põskedel. Valga roos, tartu roos 'punased õunasordid'. Elu ei puistanud tema teele roose 'edu, kuulsust'. Ta on eluaeg roosidel kõndinud 'muretult õnnelik olnud'. *Vaata, et sulle õhtul viisteist roosi [= kepihoopi] talli juures ei tehta! E. Särgava.
▷ Liitsõnad: lume|roos, mägi|roos, päeva|roos, sambla|roos, tiigi|roos, toa|roos, tokkroos; floribund|roos, kimbu|roos, kultuur|roos, kääbus|roos, lõike|roos, mets|roos, miniatuur|roos, muru|roos, pargi|roos, peenra|roos, polüant|roos, pook|roos, põõsas|roos, rambler|roos, roni|roos, tee|roos, tüvi|roos, vaiband|roos, väänroos; palaviku|roos, tiisikuse|roos, viharoosid.
2. roosiõit meenutav ese; roosiõie kujutis sümboli v. kaunistusena. Roosidega seinakell, saanitekk, rätik, kindad, tapeet. Väljaõmmeldud, nikerdatud roos. Kaunistas tordi kreemist roosidega. Kuldne roos on paavsti tunnusese.
▷ Liitsõnad: jää|roos, karamell|roos, külma|roos, paberroos; kompassi|roos, meri|roos, tamme|roos, tanu|roos, tuule|roos, õliroos.
3. med bakterite tekitatud sügav nahapõletik, millega kaasneb punetus ja palavik; van eliting. Sai ehmatusest roosi. Roos lõi jala peale.
▷ Liitsõnad: eba|roos, kaenla|roos, näoroos.

stromatoliit ‹-liidi 21› ‹s›
sinivetikate ja mõnede bakterite elutegevuse toimel vees tekkiv lubiainest moodustis

sööde ‹söötme 17› ‹s›
biol mikroobide (peam. bakterite) kasvatamiseks kasutatav toitekeskkond. Söötme koostis. Tuberkuloosibaktereid kasvatati kunstlikel söötmetel.

virulentsus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
biol viiruste ja bakterite tõvestusvõime; mürgisus. Kõrge virulentsusega pisik.

vähk ‹vähi 21› ‹s›

1. peam. vees elav lülijalgne selgrootu, koorikloom. Vähk on jões kivi all, kaldaurkas. Poisid olid silla all vähki püüdmas, võtmas. Koukis koldastest vähke. Keetes lähevad vähid punaseks. Valelt tabatud poiss jäi vakka, näost punane kui vähk. Käib tagurpidi nagu vähk. *.. kel on niisama palju varandust kui vähil villu [= õieti mitte midagi]. O. Luts. || ‹ainsuse väliskohakäändeis adverbilaadselt› vähipüük. Vähile minema. Käis vähil. Naabrid tulid vähilt.
▷ Liitsõnad: erak|vähk, jõe|vähk, kirp|vähk, koot|vähk, mere|vähk, meri|vähk, pisi|vähk, ritsik|vähk, tõru|vähk, ürgvähk.
2. med pahaloomuline kasvaja, mis saab alguse epiteelkoest, kartsinoom; (laiemalt kõigi pahaloomuliste kasvajate kohta). Kopsu- ja hingamisteede, mao- ja seedeelundite vähk. Vähi latentne periood võib kesta 30 aastat. Naine jäi vähki, naisel on vähk.
▷ Liitsõnad: eesnäärme|vähk, emaka|vähk, huule|vähk, keele|vähk, kopsu|vähk, kusepõie|vähk, kõri|vähk, mao|vähk, päraku|vähk, rinnanäärme|vähk, röntgen|vähk, verevähk.
3. taimehaigus, mis tekib parasiitseente, bakterite v. viiruste tegevuse tagajärjel. Viljapuude vähk. Vähist kahjustatud ilupuud. Vähist nakatatud kartulipõld.
▷ Liitsõnad: juure|vähk, kartuli|vähk, ristiku|vähk, seen|vähk, tõrvas|vähk, tüve|vähk, umbvähk.