[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

enne|aegne
enne ootuspärast, normaalset, õiget aega toimuv v. toimunud; liiga varane. Enneaegne sünnitus. Enneaegne lõpp. Enneaegsed öökülmad. Enneaegne vananemine, surm. Meie rõõm oli enneaegne. Ta kaldub tegema pisut enneaegseid järeldusi. Uute kavatsuste avaldamine on praegu veel enneaegne. || enne raseduse normaalse kestuse lõppu sündinud. Enneaegne laps. Laps sündis enneaegsena. Enneaegsed vajavad erilist hoolitsust.