[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kaap ‹kaabi 21› ‹s›
kaapimisriist

kaap ‹kaabu 21› ‹s›
kaabu; kaapkübar. Kergitas tervituseks oma luitunud kaapu. *Pahemalt ilmub Tanel, .. must kaap peas ja hele „tolmumantel” seljas. H. Raudsepp.

kamp1 ‹kamba 23› ‹s›
(väike) salk, rühm (ühiselt tegutsevaid) inimesi. Poiste, noorukite kamp. Äritsejate, omameeste, varaste, kaardimängijate kamp. Kamp noori, poisse. Neljameheline, mõnemeheline kamp. See oli Kuuse Atsi kamp, Kuuse Ats oma kambaga. Kamp purjus mehi, päevavargaid. Ei ole temagi parem, üks kamp kõik. Tõmbas, kutsus, võttis mind oma kampa. Tulid kambaga, kambas kallale. Ajame kamba kokku ja läheme. Mindi kambas, suure kambaga. Neid oli paras kamp koos. Kamp läks laiali. Ta on end igasugustest kampadest lahku löönud. Kõrtsist väljus lõbus kamp. Kui Ants on kambas, saab alati nalja. Osteti kamba peale raadio. Mis sa sinna tükid, neil oma kamp. *Koduhoovi ja sellele sõbralike kampade poisid olid viimseni kadunud, viimseni haihtunud. T. Kallas. || ‹illatiivis ja inessiivis› (ka üldse kellegagi koos, seltsis olemist märkivana). Ta ei saanud kedagi kampa, tuli üksinda minna. Küllap ta käis seal Mihkliga kambas. Otto lõi kohe kampa ühe Tartu poisiga. Lõi varastega, mässajatega kampa. *Harjunud vanaaegse käsitöölise kombel omaette nokitsema, ei meeldinud talle kedagi kampa võtta. A. Beekman.
▷ Liitsõnad: jooma|kamp, poiste|kamp, röövli|kamp, suli|kamp, vargakamp.

kamp2 ‹kamba 23› ‹s›
tihke tükk mingit ainet (mulda, jääd jne.), kämp, pank. Suurteks kampadeks lagunenud jää ujus allavett.
▷ Liitsõnad: jää|kamp, kivi|kamp, lume|kamp, mulla|kamp, pori|kamp, savikamp.

kapp ‹kapa 23› ‹s›

1. ümara põhjaga pealt laienev 3–5-toobine puunõu, millel üks pikem küljelaud on käepidemeks. Jõi kapast. Too kapaga kalja! Ammutas kapaga vett. Viskas kapaga leili. Vasikaid joodeti kapast. Kallas piima kappa. | (millegi rohkusele viitavates võrdlustes). Vihma valas, kallas nagu kapast 'sadas väga tugevasti'. *Soovin õnne, soovin õnne nagu kapaga! O. Luts. || kapatäis. Kapp kalja, õlut. Viskas endale saunas paar kappa külma vett kaela.
▷ Liitsõnad: kalja|kapp, lüpsi|kapp, piima|kapp, sauna|kapp, taari|kapp, vee|kapp, õllekapp; puukapp.
2. endisaegne mahumõõt, umbes 3 liitrit

kapp1 ‹kapi 21› ‹s›
uksega v. ustega suletav mööbliese asjade hoidmiseks. Tammepuust kapp. Ampiirstiilis kapp. Tulekindel kapp. Klaasustega kapp. Pealisrõivaste, majapidamistarvete kapp. Esikus varna all on jalanõude kapp. Ülikond, kleit ripub kapis. Pani ülikonna kappi. Võttis kapist raamatu. Kapp on lukus, lukustamata. Köögis oli kapp sööginõudega. Kõik kapid ja kummutid olid riidekraami täis. Voodi oli kapi taga. || kõnek (muude selletaoliste esemete v. esemeosade kohta). Kapiga seinakell. *.. igal hommikul tulid paadid süngepalgeliselt sügiseselt merelt, põhjad ja kapid täis suuri, hallitähnilisi turske. A. Mälk.
▷ Liitsõnad: akti|kapp, baari|kapp, esmaabi|kapp, kantselei|kapp, kartoteegi|kapp, köögi|kapp, külm(utus)|kapp, pesu|kapp, puhvet|kapp, raamatu|kapp, raha|kapp, riide|kapp, seina|kapp, sektsioon|kapp, söögi|kapp, toidu|kapp, tööriista|kapp, öökapp; klaas|kapp, raudkapp; ahju|kapp, ikooni|kapp, kella|kapp, paadi|kapp, telefoni|kapp, tõmbekapp.

leibu ühte kappi panema, leivad ühes kapis vt leib

kapp2 ‹kapi 21› ‹s›
kanda ümbritsev (pealsenaha ja voodri vaheline) tugevam osa jalatsil. *Mul olid jalas kõvade kappidega pruunid sandaletid .. V. Luik.
▷ Liitsõnad: kannakapp.

karp ‹karba 23› ‹s›
korp [korba]. Kase, männi karp.

karp1 ‹karbi 21› ‹s›

1. väga erineva kujuga väike madalavõitu hrl. kaanega varustatud papist, plekist vm. materjalist kastike (sageli on juurde arvatud ka selle sisu). Papist, plekist, puust, kasetohust karp. Ümmargune, nelinurkne karp. Karpi avama, sulgema. Karbis on hambapulber. Kingad pakiti karpi. Riiulil olid kompvekkide ja küpsiste karbid. Kolm karpi filmilinte. Karp šokolaadi. Laual oli karp paberosse, sigarette. || vastav plekist hermeetiliselt suletud konservisäilitusvahend (hrl. koos sisuga). Konservid on karpides ja purkides. Karp sprotte, kilu. || piltl (kastikujulise hoone, eseme, seadmeosa kohta). Suvilakruntidel on väikesed majad – täielikud karbid. Maja karp 'maja viimistluseta kujul, maja kere' on juba püsti, valmis. *.. laulis Taaveti pea kohal reproduktor, väike mustjaspruun karp .. T. Vint.
▷ Liitsõnad: assortii|karp, ehis|karp, ehte|karp, hoiu|karp, hülsi|karp, ilu|karp, kilu|karp, kinga|karp, kingitus|karp, kompveki|karp, konservi|karp, korjandus|karp, kreemi|karp, käsitöö|karp, maniküüri|karp, paberossi|karp, prilli|karp, puudri|karp, ravimi|karp, seebi|karp, sigareti|karp, sirkli|karp, sõrmuse|karp, šokolaadi|karp, tordi|karp, võikarp; metall|karp, nahk|karp, papp|karp, plastmass|karp, plekk-karp; maja|karp, toakarp; haru|karp, jaotus|karp, klemmi|karp, lülitikarp.
2. limuste lubikoda. Järvekarbi karp koosneb kahest poolmest. Mitmete limuste karpidest saadakse pärlmutrit. Tõmbus oma tuppa nagu tigu karpi.
▷ Liitsõnad: austri|karp, kauri|karp, teokarp; konnakarp.
3. karbid pl zool klass vees elavaid kahest poolmest koosneva lubikojaga limuseid (Bivalvia). Rannikumerede kaljudelt korjati austreid ja muid söödavaid karpe.
▷ Liitsõnad: jõe|karp, järve|karp, kamm|karp, oherd|karp, pärli|karp, ranna|karp, rõõnes|karp, ränd|karp, südakarp.
4. bot mahalangeva kaane varal avanev kupar (näit. koerapöörirohul)

karpi jääma, karbis olema
sport släng võistluses (näit. jooksus) spurtimiseks teistest võistlejatest takistatud olema. Ta ei pääsenud jooksu vedama, sest jäi karpi.

karp2 ‹karbi 21› ‹s›
zool karpkala
▷ Liitsõnad: paljas|karp, peegel|karp, soomuskarp.

kaup ‹kauba 23› ‹s›

1. ostu-müügi objekt v. objektid; maj töö saadus, mis on määratud mitte valmistaja oma tarbeks, vaid müügiks. Kaupade tootmine, väljalase, ettetellimine, turustamine. Kauba hind, omahind. Defitsiitne, otsitav, hinnaline, allahinnatud, välismaa kaup. Kaup oli odav, kallis. See on minev, nõutav, esimese sordi kaup. Kaupa, kaupu reklaamima, pakkuma. Vahetamine kaup kauba vastu. Laod, kauplused, lauad olid kaupa täis. Tasus, maksis kauba eest kassasse. Poodi toodi uut kaupa. Rändkaupmees laotas oma kauba laiali. Elav kaup 'orjad v. prostituudid'. Kuidas kaup, nõnda hind. Kelle laps, selle nimi, kelle kaup, selle hind.
▷ Liitsõnad: bakaal|kaup, eksport|kaup, galanterii|kaup, gastronoomia|kaup, hooaja|kaup, import|kaup, kaalu|kaup, kangas|kaup, karusnaha|kaup, keemia|kaup, keraamika|kaup, klaas|kaup, kondiitri|kaup, kosmeetika|kaup, kultuuri|kaup, laada|kaup, laiatarbe|kaup, liha|kaup, majapidamis|kaup, metall|kaup, olme|kaup, pakend|kaup, parfümeeria|kaup, poe|kaup, praak|kaup, pudu|kaup, puiste|kaup, puit|kaup, raua|kaup, riide|kaup, rohu|kaup, sala|kaup, sega|kaup, spordi|kaup, tarbe|kaup, toidu|kaup, transiit|kaup, trikoo|kaup, tööstus|kaup, tüki|kaup, uudis|kaup, vahetus|kaup, valmis|kaup, väljaveo|kaup, õmbluskaup.
2. kokkulepe ostu-müügi, vahetuse, teenistuse, töö, teat. ülesande vms. kohta; sellise kokkuleppe tingimus(ed); kauplemine. Kaupa tegema, sobitama. Kaup, kaubad tehti kindlaks, maha. Me ei saanud kaupa, kaubale, kaupu kokku. Maksis rohkem, kui kaubas ette nähtud. Tingiti küll kaua, aga kaup ei sobinud. See kaup on kindel. Joodi kauba kinnituseks. Ta ei pidanud kaubast kinni. Mõlemad olid kaubaga rahul. Tüdruk võeti korterisse niisuguse kaubaga, et ta aitab majapidamistöödel. Sellist kohustust polnud küll kauba sees. Kaup jäi katki 'ei jõutud kokkuleppele'. Marjad sain kaubaks 'ära müüdud'. Müüvad kasuliku kaubaga oma maja maha. Kaup on vanem kui meie. Sugulased omad, aga kaup võõras. *".. Mul on suve peale käed löödud ja mis südamega ma keset kibedat tööaega kaubast lahti ütlen,” vastas nüüd Anu .. J. Peegel. *Kaup on nii, et juba täna õhtul pean linnas tagasi olema. A. Hint. || mingi (kaval) tehing, nõks v. võte, toimimisviis. Ei ta selle kaubaga oma vastastest jagu saa. *Iida minevikust teadsin veel niipalju, et ta oma praeguse mehe oli kosinud kavala kauba ja petise tööga .. A. Kaal.
▷ Liitsõnad: aasta|kaup, karjase|kaup, kihla|kaup, kosja|kaup, lehma|kaup, müügi|kaup, ostu|kaup, pettuse|kaup, päeva|kaup, raha|kaup, rendi|kaup, sohi|kaup, suilise|kaup, sulase|kaup, töökaup.