[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kaigas ‹kaika 19› ‹s›
lühemapoolne jämedam kepp (hrl. löömiseks). Jäme, okslik kaigas. Kaikaga lööma, äigama, virutama. Murdis endale metsast paraja kaika. Haaras enda kaitseks kaika. Poistel olid kaikad käes. Malakate ja kaigastega relvastatud talupojad ründasid mõisat. Sai kakluses kaikaga pähe. Poisid pildusid oravat kivide ja kaigastega. Kaigast andma 'kaikaga äigama, kolki andma'. Kaigast saama '(kaikaga) kolki saama, naha peale saama'. Kaigast sulle! (lüüa ähvardamise kohta). Mis puud need on, peenikesed kaikad! (peenikeste ümmarguste küttepuude kohta).
▷ Liitsõnad: kurni|kaigas, lepa|kaigas, puu|kaigas, vaali|kaigas, vägikaigas.

kaikaid kodara(te)sse ~ kodaraisse ~ kodarate vahele pilduma ~ loopima ~ viskama ~ pistma
kellelegi v. millelegi milleski takistusi tegema, kedagi milleski segama. Vaata ette, nad hakkavad sulle kaikaid kodaraisse pilduma. Üks pool teeb ja teine üritab kaikaid kodaratesse loopida. Leidus neid, kes iseseivumisele kaikaid kodaraisse viskasid.