[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 38 sobivat artiklit.

demarkatsiooni|joon

1. pol (vahe)rahu sõlminud riikide relvajõude v. võidetud riigi okupeeritud piirkondi üksteisest eraldav piirjoon v. maariba
2. med piir haige ja terve koe vahel

doonor-i, -it 2› ‹s

1. ka med oma vere, rinnapiima, elundi, koe vm. andja. Olen korduvalt olnud doonoriks.
▷ Liitsõnad: elundi|doonor, geeni|doonor, munaraku|doonor, neeru|doonor, seemneraku|doonor, sperma|doonor, veredoonor.
2. keem aatom, mis keemilise sideme tekkimisel annab temaga ühinevale aatomile elektronipaari

düstroofia1› ‹s
med mingi koe, elundi v. kogu organismi toitumishäire. Alimentaarne düstroofia ehk näljadüstroofia.

edasi|rida
tekst varrastega edasi-tagasi kudumisel rida, mis jääb koe pealmisse poolde

erüsiipel-pli, -plit 2› ‹s
med naha ja nahaaluse koe äge põletik, mis väljendub selgepiirilises punetuses eriti näol, kõhul v. jalgadel, roos (3. täh.)

gangreen-i 21› ‹s
med elusorganismi koe v. kehaosa kärbus (hrl. veresoonte sulguse tõttu). Vigastusest, külmumisest tingitud gangreen. Gangreen käes, jalas.
▷ Liitsõnad: gaas|gangreen, kopsu|gangreen, kuiv|gangreen, märggangreen.

hetero|plastika
med kahjustatud koe v. elundi asendamine liigivõõra organismi koe v. elundiga

homo|plastikas
med kahjustatud koe v. elundi asendamine sama liiki organismi koe v. elundiga

hüpertroofia1› ‹s
füsiol med mingi elundi, selle osa v. koe ülemäärane suurenemine rakkude suurenemise tagajärjel. Südamelihase, rinnanäärme hüpertroofia. || piltl haiglane liialdus. Tundeelu, omandimeele hüpertroofia.

keele|mandel
anat lümfoidse koe kogum keelejuurel (tonsilla lingualis)

kiudkiu, kiudu 21› ‹s
kergesti painduv peen niitjas moodustis; vastavate moodustiste kogum hrl. tekstiili- v. paberitööstuse toorainena, (harvemini:) kiudaine. Kiu jämedus, pikkus, tugevus. Taimsed, loomsed kiud. Lina andis eelmisel aastal head kiudu. Lambavill koosneb mitmesugustest kiududest. Ta juustes on juba halle kiude. || anat koe pikk ja peen (niitjas) moodustis
▷ Liitsõnad: asbest(i)|kiud, kanepi|kiud, kookos|kiud, lina|kiud, niine|kiud, palmi|kiud, puidu|kiud, puuvilla|kiud, seemne|kiud, siidi|kiud, sisal|kiud, taime|kiud, tekstiili|kiud, toor|kiud, ude|kiud, villakiud; atsetaat|kiud, kapron|kiud, klaas|kiud, kunst|kiud, lavsaan|kiud, nailon|kiud, staapel|kiud, süntees|kiud, tehis|kiud, viskooskiud; lihas|kiud, närvi|kiud, sidekiud.

koe|sobimatus
kudede siirdamisel tekkiv siiratud koe vastane immuunreaktsioon

kootuma37
med kokku tõmbuma (hrl. koe, elundi kohta). Sidekude, armkude kootub. Haigestunud kopsuosa on kootunud.

kärn-a 22› ‹s

1. kuivanud koe- v. haavaeritisest koorik vigastatud naha pinnal, korp. Haaval on kärn peal. Kratsis kärna pealt ära. Põrsal on kärnad seljas. Kärnad sügelevad, kihelevad. Kel janu, sel jalad, kel kärnad, sel küüned. || bot taimehaiguste (näit. kärntõve) puhul taimede välisosadel, mugulatel v. mujal esinev tume pragunenud muhuke v. laik
2. kõnek mats [-u]; obadus. *Ja teel Mõllatsi poole saime [sõjas] jõleda kärna. H. Susi.

lima|turse
med kilpnäärme alatalitlusest johtuv nahaaluse koe turse, müksödeem

matsereeruma37
biol (rakuvaheaine kohta:) lagunema; (koe kohta:) üksikrakkudeks lagunema

mäda11

1.smädapõletiku korral tekkiv vere valgeliblesid, koe laguaineid ja baktereid sisaldav kollakas vedelik. Verine, veresegune mäda. Kõrv hakkas mäda jooksma. Laskis paisest mäda välja. Haav oli kaua aega mäda välja ajanud. Haavaside oli mädaga koos.
2.spehme, tüma, mäda (4. täh.) koht pinnases. Vanker vajub rummuni mädasse. Hädas nagu mustlane mädas. *Et niisugusele [raba]saarele saada, tuli muidugi mehemoodi mädas sumbata. J. Rannap.
3.adjmingi lagunemisprotsessiga iseloomustuv. a. riknenud; mädanikust haaratud. Muna on pesas mädaks läinud. Pooleldi mäda kartul, õun. b. pehkinud, pehastanud; pude, rabe. Loog jäi vee alla, läks mustaks ja mädaks. Mädad aknaraamid. Seinapalgid, aiapostid on mädad. Mädaks vettinud köis, kalavõrk. Kehvast linast tuleb mäda lõng. c. piltl mitte niisugune, nagu olema peaks, ebaõige, ebakindel. See pole õige asi, siin on miski mäda. Teie plaanides on üks mäda koht. Väliselt on nagu kõik korras, aga tegelikult on nende abielu mäda. Üdini, läbini mäda riigivõim. Ei jõua ära kiruda, mis kõik mäda on. *Mida mädam riigivärk, seda vägevam kiidukisa. L. Promet.
4.adj(maapinna kohta:) pehme, tüma. Mäda koht soos, heinamaal. Mäda maa, soonik. Mädade kallastega, mäda põhjaga järv. Põld on harimiseks veel mäda. Vihmad on metsateed jumala mädaks teinud. *Siin-seal tungib looma jalg läbi mäda aluspõhja pehmesse mudasse .. A. H. Tammsaare.
5.adjmurd (töö kohta:) selline, millest üle ollakse, mis laabub, läheb. *.. töö oleks mäda meie käes, kui Tõnni asemel oleks mõni noorem poiss võetud! P. Vallak.

nekrobioos-i 21› ‹s
biol raku v. koe aeglane kärbumine

paranefriit-riidi 21› ‹s
med neeru ümbritseva koe mädapõletik

pilu11› ‹s

1. kitsas piklik väljalõige, ava v. pragu. a. tehtud v. jäetud kitsas ava v. vahe milleski. Postkasti, kirjakasti pilu. Pistsin mündi aparaadi pilusse. Hoiukarbi pilu. Õhu ringlemiseks on sauna lavaruumi põranda lähedusse jäetud pilu. b. pragunemisel tekkinud kitsuke (looduslik) lõhe v. pragu milleski. Vooluvesi oli pae sisse kulutanud urkeid, pilusid ja lehtreid. Putukate vastsed poevad puukoore piludesse ja pragudesse. Kõik praod ja pilud seinas topiti takkudega kinni. Lutikad elutsesid vana puuvoodi piludes. c. vahe, pragu, kust paistab valgust, mille kaudu võib piiluda vms. Katuse piludest paistis valgust sisse. Telgis oli veel pime, aga läbi kitsaste pilude immitses valgust. Poisid vahtisid kuuriseina pilude vahelt sisse. Tõmbasin kardinad ette, aga väljavaatamiseks jätsin pisikese pilu. Uks lükati praokile ja pilust vaatas kellegi uudishimulik silm. Rätik oli niiviisi ümber pea mässitud, et ainult silmade jaoks oli jäetud pilu. *Avati kõrvaltoa uks. Läbi kitsa pilu võis vaevu näha, kuidas süüdati tuli.. M. Jürna. d. kitsas ava kehas. Ahvi neelu- ja suuõõs on omavahel ühenduses kitsa pilu kaudu. e. silmalaugude, huulte kitsas vahe. Naeratades ahenesid silmad kaheks kitsaks piluks. Mehe umbusklikud silmad tõmbusid kitsasteks piludeks. Tal olid veidi pilus silmad 'oli veidi pilusilmne'. Ta seiras mind pilusse tõmbunud laugude vahelt. Pigistas oma õhukesed huuled ahtaks piluks. *Liide laud avanevad, alul kitsaks piluks, siis võtavad silmaterad sihi. A. Mägi. f. lõhe pilvkattes. Pilvkattesse ilmuvad pilud ja pilvitus hakkab vähenema. Pilvede pilust näitas end päike. Tähed pilkusid pilvede pilust.
▷ Liitsõnad: laske|pilu, õhupilu; kardina|pilu, katuse|pilu, seina|pilu, ukse|pilu, vaatepilu; huule|pilu, häbeme|pilu, hääle|pilu, lõpuse|pilu, silma|pilu, suupilu; pilve|pilu, päikese|pilu, valguspilu.
2. tekst auguline tikand, mis saadakse riidest koe- v. lõimelõngu (v. mõlemaid) välja tõmmates ning allesjäänud lõngu rühmiti ühendades, pilutikand. Valge, värviline pilu. Ühesuunaline pilu (välja on tõmmatud kas koe- v. lõimelõngu). Kahesuunaline pilu (välja on tõmmatud nii koe- kui ka lõimelõngu). Piludega kaunistati naiste ja meeste särke, naiste käiseid, põllesid, tanusid, linikuid ja rätikuid.
▷ Liitsõnad: liht|pilu, mähk|pilu, põim|pilu, sõlm|pilu, võrkpilu.

pisaranäärme|põletik
med pisaranäärme ja seda ümbritseva koe põletik. Äge, krooniline pisaranäärmepõletik.

pool|linane
hrl. linase koe ja puuvillase lõimega. Poollinane kangas. |substantiivselt›. Poollinasest voodipesu.

pool|villane

1.adjhrl. villase koe ja linase, puuvillase vm. lõimega; villast kiudu sisaldav. Poolvillane kangas. Täis- ja poolvillane kalevriie. Poolvillased pealisriided, püksid. Poolvillasest lõngast vest. |substantiivselt›. Poolvillasest püksid.
2.adjpiltl tahumatu, kodukootud. *.. need teised on su õpipoisid, sihukesed poolvillased härrakesed.. F. Tuglas (tlk).
3.skõnek kartuli- ja tangupuder, Mulgi puder

proliferatsioon-i 21› ‹s
biol med koe kiire vohamine

põime18› ‹s
põimimine; selle tulemus; tekst koe- ja lõimelõngade põiming. Labane, toimne põime. Takune laudlina põimega. | piltl. *Nende koostöö tipuks on „Sokratese” mustand, abielupaari kirjutatud leheküljed ja stseenid üksteise põimes. H. Vals.
▷ Liitsõnad: kaas|põime, laast|põime, naast|põime, pilu|põime, pind|põime, pärl|põime, villpõime.

rebend-i 2› ‹s
rebenenud koht. Plekkide ja rebenditega tööriided. Rebendit parandama, nõeluma. Pealispükste rebendist välkus valge aluspesu. Kudumisvigadena võib ette tulla auke ja rebendeid. Laevakeres oli meetripikkune rebend. || med vet (mingi elundi v. koe vigastusena). Lihase, kõõluse, kõhukelme, munajuha rebend. Rebend paranes kiiresti.
▷ Liitsõnad: maksa|rebend, põrnarebend.

retsipient-endi 21› ‹s

1. med (vere, koe vms.) saaja, vastuvõtja. Vere otsene ülekanne doonori veresoonest retsipiendi veresoonde.
2. (kommunikatsioonis:) teate saaja, adressaat

ribi11› ‹s

1. kõnek roie (1. täh.) Poiss murdis kukkudes kaks ribi. Koer on nii kõhn, et ribid paistavad, lihtne ribisid lugeda. Müksasin teda, andsin talle müksu, vopsu ribidesse, ribide vahele. Vaata ette, saad võõras kohas viimati tera ribide vahele, ribidesse. || ribitükk. Ostis turult ilusat läbikasvanud ribi. *.. kübemeke soolaliha – olgu pekki, olgu siis ribi – kuluks ju lausa marjaks. A. Jakobson. || taimse v. loomse koe soonjas kõrguv paksend. Südakarbi ribidega varustatud koda. Mürklikübara alveoolid on üksteisest ribidega eraldatud. Selle maasikasordi marjad on ilma ribideta.
▷ Liitsõnad: lamba|ribi, sea|ribi, soola|ribi, suitsu|ribi, veiseribi.
2. tehn toestav, kuju andev ja säilitav v. soojusvahetuspinda suurendav suhteliselt kitsas (ja õhuke) konstruktsioonielement. Ribidega tugevdatud ketas, vahelagi. Kartulikorvi ribid. Suur ribidega anum. Lennukitiiva, -saba ribid. Laeva, paadi ribidele kinnitatakse plangutus. Radiaatori, konvektori ribid. Hästi kuumenev ribidega pliidiplaat. *.. ta avab vihmavarju: teeb sõrmedega kiire lükke mööda siledat metalli ja must riie pingutub ribide vahele .. T. Vint.
▷ Liitsõnad: jahutus|ribi, jäikus|ribi, kande|ribi, külmuti|ribi, malm|ribi, paadi|ribi, piki|ribi, raud|ribi, resti|ribi, rist|ribi, sarika|ribi, seina|ribi, soojendus|ribi, šabloon|ribi, toe|ribi, tugevdus|ribi, äkke|ribi, ääreribi.
3. järjestikku asetatud püünised, õngeribi. Kaluritel oli tarvis merest välja tuua ribi võrke. Triivvõrgud ühendati ribideks. Naabrimehe võrgud on meie omadega ühes ribis.
▷ Liitsõnad: võrgu|ribi, õngeribi.
4. (silmuskudumisel:) kaks edasi-tagasi parempidi kootud rida, mis annab ribilise kirja
5. mäe v. mäeaheliku nõlval asuv teisejärguline mäehari. Rühm jõudis järgmise ribi harjale.

ruptuur-i 21› ‹s
med vet elundi v. koe seina rebend

side|koestumine-se 5› ‹s
med tiheda sidekoe tekkimine muu koe asemel, fibroos. Maksa, südamelihase sidekoestumine.

siirdamasiirata 48
med elundit v. kudet ümber istutama, siirdistutama, transplanteerima. Nahka, luid, kõõluseid, närve, veresooni, juukseid siirdama. Luuüdi siirdama. Haigele siirati neer, süda. Siiratud koed. || koe sisse istutama, implanteerima. Viljastatud munarakk siiratakse emakasse. Arst siirdas haigele südamestimulaatori.

skleroos-i 21› ‹s
med mingi elundi v. koe kõvastumine temas vohava sidekoe tõttu. Veresoonte skleroos.
▷ Liitsõnad: arterio|skleroos, atero|skleroos, kardio|skleroos, nefro|skleroos, otoskleroos.

taabes-e 4› ‹s
med elundi v. koe häving, kuive; seljaajukuive

täis|linane
linase koe ja linase lõimega; sellisest kangast tehtud. Täislinane voodipesu. |substantiivselt›. Poollinane on vastupidavam kui täislinane.

täis|siid
siidist koe ja siidist lõimega kangas. Täissiid on pehme ja hea kukkumisega.

täis|villane
villase koe ja villase lõimega, puhtast villakiust tehtud; sellisest riidest v. lõngast. Täisvillane ja poolvillane kangas. Täisvillane lõng. Täisvillased mundrid. Soe täisvillane kampsun. |substantiivselt›. Täisvillasest kostüüm.

valu111› ‹s

1. mingis kehaosas esinev (hrl. koe kahjustusega kaasnev) ebameeldiv, vaeva valmistav tunne. Kehaline valu. Hirmus, väga tugev, lõikav valu. Sisemised valud. Reumaatilised valud. Põletushaavade valu. Reflektoorne, kiirgav valu (tuntakse kehas mujal kui selle põhjuslikus kohas). Tuim valu kuklas, maos, küljes, rinde all. Piinatav karjatas, röögatas valust. Mu pea lõhkeb valust 'valutab kohutavalt'. Haige, haavatu väänles suurtes valudes. Ristluudesse, selga lõi tuline valu. Terve keha on valu täis. Tundis oma sisemuses, pahemas käes, käies teravat valu. Külg teeb kanget, kibedat valu. Haavad teevad veel aeg-ajalt valu. Mis sul valu teeb? Valud ägenesid, andsid natuke järele. Palavik rauges ja valud vähenesid, vaibusid. Haige kannatab valusid, valude käes. Ta kaebab valusid külje sees, seljas. Valude tuimendamiseks tehti morfiumisüste. Tarvitab valusid vaigistavaid ravimeid. Sai end üksnes valu ja vaevaga liigutada. Valudest kurnatud inimene. Operatsioon oli täiesti ilma valuta. Külmunud käed ei tundnud valu. Hoobi saanud koer tõmbas end valust kerra. Haiget saanud lapsele öeldi: „Harakale haigus, varesele valu.” Oma valu on vaevajaks, võõra valu vaadata. || piltl töövaev, häda. Eks metsatöödel saanud ennevanasti vatti ja valu näha. *.. neist igaüks näeb valu, kui aga palgapäev on käes, siis kopikat sa palu! A. Hint.
▷ Liitsõnad: hamba|valu, jala|valu, kondi|valu, kõhu|valu, lihase|valu, liigese|valu, luu|valu, maksa|valu, närvi|valu, pea|valu, ristluu|valu, selja|valu, südame|valu, sünnitus|valu, õlavalu; fantoom|valu, hoog|valu, jooksva|valu, külma|valu, reuma|valu, umb|valu, vahkvalu; põrgu|valu, surmavalu; sünnivalud.
2. tugev hingeline kannatus, suur mure v. kurbus, psüühiline piin. Laste valu ema kaotuse puhul. Õnnetusest kuuldes tahtis süda valust, valu pärast seisma jääda. Raske valu täitis südant. Mu süda on sinu pärast valu täis. Südames on valu, mis sellest lapsest saab. Seda nähes tõmbub mu süda valus(t) kokku. Rinnus näris valu juhtunu pärast. Terav valu tungis hinge. Õnnetu armastus põhjustab kannatust ja valu. Sinu sõnad teevad mulle valu. Emad on lastega valu ja vaeva näinud. Püüdsime teda tema valus lohutada. Kõneleja hääles oli valu, näost paistis valu. Mõtleb möödunule nukruse ja valuta. *Ära ilmal valu kaeba, eriti kui mees tahad olla. A. Beekman.
▷ Liitsõnad: armu|valu, hinge|valu, ilma|valu, kahju|valu, kaotus|valu, lahkumis|valu, leina|valu, maailma|valu, pettumus|valu, sala|valu, südamevalu.
3. piltl himu, kange tahtmine (midagi teha). Vennal oli kange valu naist võtta. Mul ei ole mingit valu seda teha. Pidi ikka valu olema, mis sundis teda seda tegema. Poisil on tõeline valu pilli järele. Mis valu teid siia ajas? Tal ei ole miskit valu pidutsemiseks. *.. tema oma teiste meeste valus ei hooli Allenist, kuipalju on ta meest viimastel aegadel üldse ligi lasknud .. I. Viiding.
▷ Liitsõnad: mehe|valu, mineku|valu, naisevõtu|valu, viinavalu; munavalu.
4. kõnek kiir, kiirustamine; hoog vrd tulistvalu Sõitis, kihutas tulise, kange, täie valuga. Tormas valuga uksest välja. Lidus, pühkis siit suure valuga minema. Töö käis täie valuga. Kas sa ei või pisut oodata, mis valu sul selle minekuga hakkas? Nüüd poistel valu sees: vaja kohe jõe äärde minna. Naised panid ehitajatele valu peale, laut olgu sügiseks valmis. *Õhtuhämaras tulid nad sellise rõõmu ja valuga üle klaassileda mere Abruka poole, tulid lennates ja uiskude lauldes, nii et unustasid ettevaatuse ja ohu .. J. Tuulik.

võrk|pilu
tekst kahesuunaline pilu, mille puhul tõmmatakse grupiti välja koe- ja lõimelõngu, nii et tikandi aluseks jääb võrkjas pind, millele põimitakse muster

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur