[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

küüs ‹küüne, küünt 35› ‹s›

1. inimese sõrme v. varba lõpplüli selgmist osa kattev plaatjas sarvmoodustis. Pikkade küüntega käsi. Maniküüritud küüned. Punaseks, roosaks lakitud küüned. Pöidlal on küüs murdunud, lõhenenud. Küüsi lõikama, viilima. Küünte seentõbi. Varvaste küüned on pikaks kasvanud. Pind läks küüne alla. Küünte all oli mustust. Kraapis küünega aknalt jääd, klaasilt värvilaiku. Poisil on halb komme küüsi närida. Piinamisel rebiti tangidega küüsi. Kratsis küüntega naha marraskile. Vihane naine lõi vastasele küüned näkku. Kraabi siin mullas, et küüned pahupidi. Tiri neid võrke, nii et veri küünte all. Küüntest kübar 'neist valmistatud kübar, mis teeb nähtamatuks (muinasjuttudes)'. *Samuti oli ka valusam, kui kustki umbes mädanema lõi, varvas või sõrm mädanedes küüne pealt ära ajas. A. H. Tammsaare. || piltl (sõrmede kohta). Haaras endal küüntega juustest kinni. Uppuja lõi küüned paadiserva taha. *Ema ei liiguta end naljalt töö juurest, millele ta juba kord on küüned sisse löönud. O. Luts.
▷ Liitsõnad: pöidla|küüs, sõrme|küüs, varbaküüs; akrüül|küüs, geel|küüs, kangas|küüs, kunst|küüs, tehisküüs.
2. küünis. Karu, kotka küüned. Kass lõi küüned saagisse. Koer kraapis küüntega ust. Lind pääses kulli küünte vahelt lahti. *Jajah, kui põrsal oleksid küüned, siis roniks ta puu otsa.. A. H. Tammsaare.
3. mõne eseme teravik v. teravikke omav ese. Ankru küüned. *Maa vabastati tule abil metsast ja kohendati seejärel tarvidust mööda kõpla või „küünega”, s.o. ridvaga, mille ühte otsa oli jäetud oks (või oksi). H. Moora.
4. kõnek küüslaugu mugulsibula omaette osa

kümne küünega, kümne küüne varal

1. oma käte jõuga, oma kätega, oma tööga. Peab kümne küünega endale igapäevast leiba teenima. Ta on oma kümne küünega need põllud rajanud. Selle varanatukese on ta kümne küünega kokku kraapinud. *Ei ole kerge haigel vanal inimesel kümne küüne varal toita ennast ja täiskasvanud tütart. M. Jürna.
2. kõigest väest, iga hinna eest. Hoiab oma töökohast, peremeheõigustest kümne küünega kinni. Hoiab igast sendist kümne küünega kinni (koonerdamise, ihne-oleku kohta). *.. talle meeldisid need mehed, kes oma inimesi kümne küünega püüdsid kinni pidada .. V. Gross.

küüned enda ~ enese poole
(keegi) koonerdab v. on omakasu peal väljas. Ta on kitsi mees, küüned alati enda poole. Sel mehel on küüned enda poole, muudkui vaatab, kust midagi kätte saaks.

küünte ja hammastega
kõigest väest, iga hinna eest; ägedasti. Hoidis küünte ja hammastega oma ametikohast ja positsioonist kinni. Niisugust töömeest hoia küünte ja hammastega kinni! Rikkad ripuvad küünte ja hammastega võimu ja varanduse küljes. Sõdisin sellele ettepanekule küünte ja hammastega vastu.

[kellegi, millegi] küünte vahele, küünte vahelt, küünte vahel
küüsi; küüsis; küüsist. Sattus liigkasuvõtja küünte vahele. Hirm haaras teda jälle oma küünte vahele. Mida ta kõik timukate küünte vahel pidi taluma! *Kui taluperemees ka ise oksjoni puhul mõisa küünte vahelt pääses, siis kaotas ta vähemalt oma loomad. J. Kahk.

küüsi külge ~ taha lööma
midagi endale, enda valdusse hankima; midagi endale haarama, endale krabama. Raha oli, seepärast peeti aru, missugusele majale küüned külge lüüa. *„No kui õnnestuks, jah, sellele mõisapõllule oma küüned külge lüüa,” kordas isa Luugus .. A. Jakobson.

küüsi näitama
rahulolematust, vastuseisu osutama v. vastu hakkama. Ta oli vaikne ja tasane, ent aeg-ajalt näitas ka küüsi. *Koolis näitas koos teistega sakslastele küüsi – puht rahvuslikust trotsist. R. Kaugver.