[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

naga ‹11› ‹s›

1. puust prunt, punn, mis suleb vedelikunõu väljalaskeava. Vaadi, aami, astja naga. Puunõudel olid nagad, tänapäeva plekk- ja terasnõudel on kraanid. Õlut purskab pahinal, kui ankru naga pisut lõdvendad. *.. pusis lähkri naga kallal, kuni sai selle eest ära. J. Kross. *.. ning pandi [õlle]virre naga mööda nirisema. H. Sergo.
2. murd (midagi ühendav v. kinnitav) puupulk, ka salapulk. Salapulgad ehk nagad seinapalkide vahel. Kirstu kaanelauad kinnitati nagade abil põõnade külge. Kerilauad tiirlesid kolmjalgse jala otsas oleva väikese puust võlli (naga) ümber.
3. kõnek (poisi)nolk, poisike, nagamann. Abituriendid ei seltsinud nooremate klasside nagadega. Nüüd on igal nagal mootorratas istumise all. Kätlin semmivat ühe alla arssina nagaga. *Üks poisikene, paras naga, / just sõja järgi kooli läks. T. Lehtmets.
▷ Liitsõnad: poisinaga.