[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

omas ‹hrl. pl.› ‹omakse, -t, omaksesse, -te, omakseid, -tesse e. omakseisse 4› ‹s›
(lähedane) sugulane. Kadunu, lahkunu omaksed. Omaksed otsivad kaduma jäänud poega. Sõda pillutas omaksed maailma laiali. Omaste asi, lepivad ära. Sõidame omakseid vaatama, omastele külla. Peale mõne kaugema sugulase tal omakseid ei ole. *.. Ossu-vend, ainuke sõjamölludest järelejäänud omas! I. Sikemäe. *.. ei jää kellelegi tüliks, ei võõrastele ega omastele. E. Krusten.