[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

pedant ‹-dandi 21›

1. ‹s› väiklaselt täpne inimene, tähenärija. Kuiv, tuim pedant. Ta on oma riietuse suhtes äärmine pedant. Seda õpetajat peeti suureks pedandiks. *Pitserid [tõendil] ei olevat just kõige õigema joone peal.. Mõttetu pedandiga targutada. R. Sirge.
2. ‹adj› pedantne. Temast pedandimat ametnikku annab otsida.