[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

silm ‹-a pl. gen -ade e. silme pl. illat -adesse e. silmisse e. silmi 22› ‹s›

1. inimese ja enamiku loomade paariline nägemiselund (sageli ka üksnes selle välise osa, kuju, asetuse kohta). Vasak, parem silm. Inimese, koera, kala, linnu, ussi, kärbse silmad. Kassi, hundi hiilgavad silmad. Vasika suured niisked silmad. Hallid, sinised, pruunid, rohelised, mustad silmad (vikerkesta värvi järgi). Maksahaige kollased silmad (silmavalge värvi järgi). Suured, väikesed, ümmargused, mandlikujulised, ilusad silmad. Silma sisenurk, ülemine laug. Silmade nägemisvõime, valgustundlikkus. Kauge-, lühinägelikud silmad. Mu üks silm näeb normaalselt, aga teine on pime. Hämaras silm ei seleta, mis siin kirjas on. Ere valgus hakkab silmadele, pimestab silmi, võtab silmad pimedaks. Silmist pime rauk. Auku vajunud, aukus, koopa(i)s, punnis, pungis, kõõrdi(s) silmad. Pilus silmad. Tal on marjad silmas, marjas silmad 'silmamarjad, trahhoom'. Kotid, kortsud, sinised rõngad silmade all. Paistes, vesised, (ära)nutetud, punased silmad. Silmi paotama, avama, sulgema. Tegi, lõi silmad lahti. Paneb silmad kinni. Silmi kissitama, pilutama, vidutama, jõllitama, pungitama. Ajas silmad pilukile, vidukile, jõlli, pungi. Tõmbas silmad kissi, silmad on kissis. Pikutavad lahtisi, avali silmi diivanil. Pilgutab kiiresti silmi. Pilgutab vennale silma (näit. märguandeks). Vaatab toimuvat suurte silmadega, suuri(l) silmi(l), laial silmal 'jahmunult, üllatunult'. Vahtis enda ette, silmad õudusest pärani. Vaatab tulijale otsa, silmad rõngas, pulkas peas. Vaatas rongiaknast välja, silmad (peas) kui tõllarattad, taldrikud. Silmad sõõris, uudistab laps ninasarvikut. Silmad on haiged. Silmad kipitavad, valutavad. Ravim tuleb silma tilgutada. Seep, suits läheb silma. Silmad jooksid vett. Pisarad purskavad silmist. Lapsel on pisarad silmis. Tüdruk seisab, silmad pisarais, vees. See jutt kisub, võtab, teeb silma(d) märjaks, niiskeks. Teade võttis vanainimesel pisarad silma, silmad veele. Silm kisub veele. Vesi tuleb silma, silmast välja. Silmad nõrguvad, tulevad, tõusevad, seisavad vett täis. Silmad löövad märjaks, tilguvad. Vaatab kalkvel silmi(l). Silmad nagu räästad. Kuivatab pisarad silmist, silmad pisaraist. Pühib silmi, silmad kuivaks. Kes see siin silmi vesistab? 'nutab'. Lõkerdavad, et silmad märjad. Silmad lähevad verd täis 'silmavalged lähevad punaseks'. Sidusin silma kinni. Pistis, lõi tüli käigus teisel silma välja. Surnu silmad vajutati kinni. Vanaisa sai vaskrahad silmadele 'on surnud'. Keevitaja kaitseb silmi prillidega. Tüdruk vaatab, käsi varjuks silmade ees, silmil 'silmade kohal'. Müts tõmmati silmadele, silmini pähe. Pea on silmini kinni seotud. Komberdab otsekui seotud silmi. Silmi 'lauge, ripsmeid' värvima, jumestama. Hõõrub uniseid silmi, une silmist. Uni tikub silma, tuleb silmi(le). Ei saanud terve öö und silma(le), ei pannud silmagi kinni 'ei suigatanudki'. Mure viis viimse uneraasu silmist. Laps vahib võõrale julgesti silma, silma sisse. Nii häbi, et ei julge silma vaadata. Vaatas tüdrukule liiga sügavasti silma 'armus tüdrukusse'. Suudan tõele, raskustele silma vaadata 'tõde, raskusi taluda'. Mees on sõja-aastail surmale küll ja küll silma vaadanud 'on surmale väga lähedal olnud'. Olin silmad välja jätnud, silmad jäid õue 'heleda valguse käest tulles ei näinud hästi'. Mitte ei näe nii pimedas lugeda, võta või silm näppu. Nii pime, et ei näe sõrme silma pista. Tuul oli kogu tee silma sisse 'otse vastu'. Tuiskas suud ja silmad täis (suure tuisu kohta). Poiss luiskas, sõimas suud ja silmad täis 'luiskas, sõimas nagu jaksas, kõvasti'. Ta valetab suisa silmi 'näkku, avalikult'. Kas sul pole silmi peas? 'kas sa ei näe, ei märka'. Kus su silmad olid? Mul on omal silmad peas 'näen ja taipan ise'. Ma ei usu oma silmi! 'ei suuda seda, mida näen, uskuda'. Mida nende vanad silmad kõik nägema pidid! Olen üksainus silm ja kõrv 'vaatan ja kuulan väga hoolega'. Tal polnud naiste jaoks silmi 'ta ei huvitunud naistest'. Nägi, veendus oma(enda) silmaga 'ise', et kodu on paljaks varastatud. Jätsin ilma silma nägemata 'vahetult nägemata' jumalaga. Laps kosub lausa silma nähes 'nähtavalt'. See on silmaga näha 'ilmselge', et ta terve pole. Surm, pääsemine oli silmaga näha 'väga lähedal, käegakatsutav'. Siitkandi koolmeister on agar talurahva silmi selgitama 'talurahvale teadmisi jagama'. Silmad keerlevad, pöörlevad peas (silmamunade, ka pilgu nähtava liikumise kohta). Pööritasin imestusest, pahameelest silmi. Kellele sa oma silmi pööritad? (pilkudega koketeerimise kohta). Silmad lähevad pahempidi pähe 'on nii, et ainult silmavalged paistavad'. Silmad hüppavad pealuust välja 'on näit. imestusest väga pungis'. Kutsikail tulevad silmad pähe 'kutsikate silmad lähevad lahti ja nad saavad nägijaiks'. Silm on väike, aga näeb kõik ilma. Hirmul on suured silmad. || silmanägemine; nägemisvõime, -teravus. Head, teravad, töntsid, viletsad silmad. Loe sina, sul selgem silm. Tal on täpne silm. Raske haigus võttis silmad, ta silmad kustusid. Vanaisa on silmist ilma. Silm ei võta 'ei näe' enam. Kui silm ei peta, on tulijaid kaks. Vanal varese, noorel nugise silmad. *Peagi röövis saabuv ööpimedus meilt ka silmad. H. Sergo. || (inimese kohta, kes midagi näeb või jälgib). Aed ehitati nii kõrge, et võõras silm sellest üle ei ulataks nägema. Riigipiire kaitsevad valvsad silmad. Röövlitel olid silmad-kõrvad valvamas. Tema oli see silm ja kõrv, kelle kaudu kõike teati. *Ta teatas neile, et sõidab talveks ära, aga jätab siia oma silma. A. Kurtna (tlk). || (nägemismuljega seoses). Metsarohelus rõõmustab silma, on silmale rõõmuks, pakub silmale palju. See vaatepilt riivab, kriibib silma. || silmaümbrus; silmnägu. Silmad lähevad mustaks, on määrdunud. Kriimuks nutetud silmad. Silmi loputama, (puhtaks) pesema. Motorist viskab kiiresti vett silma(de) peale. Võttis räti ja kuivatas silmad ära. Atsil löödi silm siniseks. Naine kisub sul silmad lõhki. Su ütlemine sobis siia nagu rusikas silma 'silmaauku'. Pistab monokli paremasse silma. Seisab, kiiker silmas.
▷ Liitsõnad: hirve|silm, fassett|silm, ihu|silm, inim|silm, jõll|silm, kassi|silm, kriim|silm, kõõr(d)|silm, lapse|silm, liha|silm, liit|silm, linnu|silm, mandli|silm, mongoli|silm, nööp|silm, pilu|silm, pulli|silm, pung(is)|silm, punn|silm, sea|silm, sini|silm, sõstra|silm, täpp|silm, vasika|silm, vidu|silm, öökulli|silm, ükssilm; seadusesilm.
2. silmavaade, pilk, vaatamisviis. Tõstsin silmad raamatult (üles). Silmi lakke, üles, maha lööma. Seisab, silmad laes, maas. Seesolijad viskasid silmad ukse poole, tulija peale. Heitis aeg-ajalt volksti silma peeglisse. Laskis silmad toas ringi, ümber käia. Käis silmadega üle ruumi. Silm langes lauale. Libistab, laseb silmadega üle lehe. Tõin ajakirja, tahaks silma(d) sisse pista. Heitsin, lõin, viskasin artiklile silma(d) peale ja ehmusin. Silmad libisevad, jooksevad üle kirjaridade. Neelab silmadega, silmad neelavad raamatu ridu. Kiskusin silmad paberilt lahti. Maalilt oli raske silmi (ära) pöörata. Silmad jäid temasse, tema külge kinni. Kuulajad ripuvad silmadega kõnemehe huultel. Silmad ripuvad rääkija suu küljes. Laps otsib silmadega ema, sihib silmadega kommikotti. Valvur puurib silmadega pimedusse, akent. Arsti kogenud silm märkas tõbe kohe. Ta silmad käivad mu kannul. Silm riivab möödujat, puhkab lilledel. Kõikjal meri, nii kaugele kui silm ulatab, ulatub, võtab. Ei tea, kuhu häbi pärast silmi panna, peita. Ei julge poja pärast enam oma silmi kellelegi näidata. Annab sõbrale silmadega märku. Teritasin silma, et paremini näha. Silmade keel, mäng. Silmad naeravad, säravad, löövad välku, välguvad, pilluvad sädemeid, põlevad nagu palavikus (peas). Silmi välgutama, volksutama (näit. provotseerivalt, demonstratiivselt siia-sinna vaatamise kohta). Silmis süttis kaval tuluke, välgatas rõõm, silmad kustusid. Silmad krillis (peas) (hrl. purjusolekust tingitud uduse pilgu kohta). Sõbralikud, hellad, tõsised, nukrad, säravad, selged silmad. Tähelepanelikud, terased, klaasistunud, tühjad silmad. Ta silmist paistab tarkus. Silmis tuhat küsimust. Püüdsin ta soove silmist lugeda 'sõnatult taibata'. Nägi tütre silmist, et asjad on halvad. Kõigil on silmad ootust, ärevust täis. Valvsail silmil, jahmunud, säravi, põlevi silmi jälgitakse toimuvat. Laskurid harjutavad, proovivad silma 'harjutavad, proovivad laskmist'. Vanemad ei vaata poja pruudi peale hea silmaga 'pruut ei meeldi neile'. Vaatas naabri koera poole viltu silmaga 'umbusklikult'. Vaatan nüüd elule hoopis teiste silmadega 'teistmoodi'. Luges teksti korrektori silmaga 'tähelepanelikult, teraselt nagu korrektor'. Püüa oma kodu näha, vaadata kunstniku silmaga. Silm on hinge peegel.
▷ Liitsõnad: kala|silm, kulli|silm, nirgi|silm, nugis|silm, särasilm; kunstniku|silm, lavastajasilm.
3. esineb mitmesuguste püsiühendite, ütluste, väljendite koosseisus v. eritähendusliku sõnavormina (vt. ka fraseoloogiaosa). a. (väljendites, mis osutavad vaataja asjatundlikkusele v. tähelepanelikkusele). Tal on moe asjus silma. Sel õmblejal on hea silm. Majapidamises läheb vaja nooriku kätt ja silma. Heal kasvatajal jätkub silma kõigi laste jaoks. *Mareti.. silma maja korraldada kiitis isegi vana Peter. R. Sirge. *Talvelgi on omad nüansid, kui on silma. M. Traat. b. (kellegi v. millegi märkamisega ühenduses). Talle ei puutunud midagi kahtlast silma. Marile jäi silma, et õde on väga kahvatu. Peeter jäi talle juba esimesel kursusel silma. Ega mu võtmed pole sulle silma juhtunud? Kevadeti lööb, kargab praht rohkem silma. c. (silmamõõdu kohta). Kaugust tuli mõõta, hinnata silmaga. Rätsep lõikas riiet silma järgi 'silmamõõduga'. Silm on sirkel ja nina vinkel (töö kohta, mida tehakse mõõduvahendit kasutamata). d. (nägemishäirete ilmingute kohta). Arvud hakkasid silme ees tantsima. Silmade ees, silmis virvendab. Maailm pöörleb silme ees ringi. Vihastas, sai põrutada, nii et silme ees läks mustaks. Lõin pea nii kõvasti ära, et silmist lõi, lendas sädemeid. Valu võtab silmade eest mustaks. *Indrekul lõi silmade ees kõik mustaks, pilkases pimeduses sähvisid ainult mingisugused kiudpeened palavad välgud. A. H. Tammsaare. e. väljendab kujutlustes, meeles, vaimusilmas olevat. Ema kuju seisab ikka mu silmade ees. Võigas pilt tükib silma. Seda pilti ei saa silmist pühkida. Peab Issandat alati silme ees. Tal on selge siht silme ees. Laskis kogu päeva silma eest läbi. Läbielatu möödub mu silmade ees. Manas silmade ette salapärase daami. Maalib maaelu võlud silme ette. Ta silmade ette tuli isakodu. Romaanikangelane kerkib silme ette. || [kellegi] silmis (kellegi) meelest, arusaamist mööda, (kellegi) jaoks. Ta muutus mu silmis aina kaunimaks, targemaks, paremaks. Sõjast tulnud meeste silmis polnud millelgi väärtust. Avalikkuse silmis on sel ajakirjal suur autoriteet. f. silmist vaateväljast, nägemisulatusest, lähedusest. Olime rannal, kuni paat silmist kadus. Kao, kasi mu silmist! Mis silmist, see südamest.
▷ Liitsõnad: vaimusilm.
4. miski kujult v. pinnalt silma (1. täh.) meenutav v. selline osa millestki. a. silmus (hrl. silmkoe elemendina), aas. Kudumi, trikoo, võrgu, püüniste silmad. Pahempidi, parempidi kootud silm(ad). Kuduja loeb silmi. Noppis vardalt mahatulnud silmad tagasi. Silmi (üles) looma, kahandama, kokku võtma. Üks silm jäi vahele. Sukad esimest korda jalas ja juba silmad jooksevad. Sukal läks, jooksis silm maha. Silmi üles võtma. Silmade tihedus, suurus. Suurte, väikeste, tihedate silmadega noot. Tikkis tanule silmad. *Katrin istus nurgas võrguhargi taga ja sopsis uiga kalasile ühe silma teise kõrvale. H. Sergo. b. kirve (vm. sellelaadse tööriista) tömp osa, kand; selles olev varreauk. Lõi, tagus suure kirve silmaga kiilu puusse. Silmaga, ilma silmata kivikirves. Kirka, kõpla, haamri silm. *Kallemeel laskus põlvili jääle ja koputas tapri silmaga otse kala lagipähe. A. Kalmus. c. auk saapa- v. kingapealses paela läbi tõmbamiseks; nööpauk; eelmiste (metallist) ääris. Silmadega kingad, saapad. Pael ei lähe silmast läbi. Metallist silmad. Silmaga nööpauk. d. avaus, ava milleski. Õmblusnõela, õngekonksu silm. Niit tuleb silmast läbi ajada. Lühikese, pika silmaga nõelad. Terad voolavad silmast 'kivisilmast' veskikivide vahele. Tihedate silmadega sõel. e. pudrusilm. Pudrul on või silmas. Perenaine paneb silma ka pudrusse, pudrule sisse. Pani pudrule tükikese võid silmaks. *Putrude kõrvale anti ka piima, kui seda oli, vahel pandi sulatatud rasvagi silma. M. Metsanurk. f. värviline klaasikilluke v. kivi ehte kaunistusena. Veinpunaste silmadega preesid. g. punkt (täpina täringul, mängu ehk võistluse kokkuliidetava arvestusühikuna). Mitu silma on ühel täringul? Sai kolme viske kogusummaks 12 silma. Kaardimängijad loevad silmi. Äss annab üksteist silma. Mängisime mutti kolm senti silm. Võitja laskis 50 võimalikust silmast välja 49. Suurim korvikütt oli Mati kahekümne silmaga. h. kartulimugula uinuv pung; iduauk, milles see asetseb; silmastamisel kasutatav pung. Kartuli silmas peitub kolm või enam silma. Silmastaja lõikab pookoksalt silma. Silm läks hästi kasvama. i. madalate ja laidude vahelised sügavamad kohad meres; madal rannaäärne jäänukjärv. Laev ei saanud kitsast Püssirahu silmast läbi sõita. Saaparahu silmas on sügav vesi. *Leetel kasvab tedrehein, kohati tükeldavad seda kitsad madalad veeväljad – silmad. J. Smuul. *.. silm on väike järveloik, mille meri taganemisel randa maha jätab.. A. Hint. j. tuulevaikne piirkond tsükloni keskosas k. piltl. Päikese kuldne silm. Järvede sinised silmad. Kastetilk särab lille silmas. Valgusfoori punane, raadio roheline, piibu tuline silm. Kaamera silm. Majakas pilgutab silma. Autod välgutasid kurvidel silmi. Kurbade silmadega mersu. Kustunud silmadega majad. Ärklitoa silmad on pimedad. Läikivad silmad paabulinnu sabasulgedel. Praemuna kollane silm. Märklaua must silm. l. ‹liitsõna järelosana› esineb taimede ja loomade (rahvapärastes) nimetustes, näit. pääsusilm
▷ Liitsõnad: akna|silm, auto|silm, härja|silm, järve|silm, kartuli|silm, kassi|silm, kinga|silm, kinnis|silm, kirve|silm, kivi|silm, klaas|silm, konna|silm, lauka|silm, liia(s)|silm, liig|silm, linnu|silm, lätte|silm, lüüsi|silm, majaka|silm, mõrra|silm, niie|silm, nooda|silm, nõela|silm, paisu|silm, pikk|silm, pudru|silm, põlve|silm, püvi|silm, rasva|silm, soo|silm, suka|silm, tule|silm, tähe|silm, ukse|silm, vee|silm, veski|silm, või|silm, võrgu|silm, õhk|silm, õiesilm; häni|silm, härja|silm, kiilas|silm, kriim|silm, oja|silm, paabu|silm, lõo|silm, pääsusilm.
vrd silmini

silm ‹-u 21› ‹s›
zool kalalaadne usjas selgroogne, näit. jõesilm, merisutt; ‹pl.› sõõrsuude alamklass (Petromyzones). Püüdis jää alt mõrraga silmu. Marineeritud silmud. *.. kadus minema ilus jäme silm, väänles nagu vits läbi vee.. M. Rebane.
▷ Liitsõnad: jõe|silm, ojasilm.

[keegi] ei pilguta silma(gi), silma(gi) pilgutamata; ilma et silmgi pilguks, (mitte) silm(gi) ei pilgu
(keegi) ei tee väljagi, jääb rahulikuks; rahulikult, külmavereliselt. Ta ei pilguta solvangu peale silmagi. Kannatas valusa süsti välja, nii et silmgi ei pilkunud. Laob silma pilgutamata raha lauale. *Maha lööb – ja silmgi ei pilgu! O. Jõgi (tlk).

end [kellegi] silma ~ silmale ~ silmi andma
end kellelegi näitama, näole andma. Juba mitu aastat pole ta end vanemate silmi andnud.

ilusate silmade pärast
tasu tahtmata, lihtsalt niisama, poolehoiust, omakasupüüdmatult. Ilusate silmade pärast need mehed sellise riski peale välja ei lähe.

kahe silma vahele jääma, kahe silma vahele jätma
märkamata jääma; märkamata jätma. See trükiviga jäi kahe silma vahele. Ikka jääb Peeter õpetajal kahe silma vahele. Ühe tähtsa asjaolu oled jätnud kahe silma vahele.

kuri silm, kurja silmaga vaatama
halba tegeva võimega maagiline pilk; kaetama. Kardeti, et kuri silm toob haigused majja. Piim venib, ju on kuri silm mängus. Amulett kaitseb kurja silma eest. *Näe, poega Joosepit oli keegi kurja silmaga vaadanud: ei saanud ega saanud viinast lahti! F. Tuglas.

lahtised silmad, lahtisi silmi, lahtiste silmadega
(ärksa, avatud, tõsiasju märkava ja omaksvõtva vaateviisi kohta). On õppinud loodust nägema lahtisi silmi. *Ta on väärt tüdruk! .. Ainuke paha viga, et tal pole lahtisi silmi! O. Jõgi (tlk). *Need on ausad arutlused elust, elule vaatamine lahtiste silmadega, kompromisse tunnistamata. Ü. Tuulik.

(nagu ~ kui ~ otsekui) kae langeb silmilt ~ silmadelt ~ silmade eest vt kae

(nagu ~ kui ~ otsekui) soomused langevad silmilt ~ silmadelt ~ silmade eest vt soomus

nahka silma(de)le ~ silma peale laskma, nahka silma(de)le ~ silma peale saama vt nahk

nelja silma all, nelja silma alla
kahekesi omavahel, kõrvaliste isikute juuresolekuta; kahekesi omavahele. Neil oli nelja silma all pikem jutuajamine. Andis raha nelja silma all üle. Pelgab pruudiga nelja silma alla jääda.

nii et silmad löövad ~ silm(ist) lööb tuld
(tugeva valu tagajärjel). Rusikas tabas kulmu, nii et poisil silm(ad) tuld lõi(d). Käed tõmmati selja taha, nii et silmist lõi tuld.

(nii) et silm valge ~ sinine (peas)
(pingutava, pikka aega kestva tegevuse kohta). Otsisin Marti, vehkisin niita, nii et silm sinine peas. On võlgu maksnud, nii et silm sinine. *Aga meie ootame ja ootame, et silmad peas valged. O. Luts.

(oma) silmi peast häbenema, silmad (on) häbi täis
suurt piinlikkust tundma, väga häbenema. *Ma häbenen oma silmad peast. Kuidas ma ütlen talle: meil ei ole raha. P. Krusten. *Selge – silmad häbi täis. Vargapoiss. A. Liives.

(oma) silmi peast (välja) nutma
väga, lohutamatult nutma. Tüdruk nutab poisi pärast silmad peast.

oma silm on kuningas
(väljendab, et oma silmaga nägemine, s.t. ise kogemine on kõige usaldusväärsem). *.. kas kõik need kujutlused pole kaudsete andmete viljana eelarvamuslikud? Kas siiski oma silm pole kuningas? R. Sirge.

palja silmaga
ilma optiliste abivahenditeta. Baktereid palja silmaga ei näe. Palja silmaga vaadates ei eristu planeedid tähtedest.

pikad silmad, pikil silmil, pikkade silmadega
(ootust täis pilgu, pikisilmi ootamise kohta). Rannasolijad vaatasid pikkade silmadega merele.

pinnuks ~ pinnaks silmas olema
kellegi jaoks häiriv, ärritav asjaolu v. isik olema. Ta vara, käitumine, mõtteviis, peig oli külarahvale pinnuks silmas. *Kool on üldse vallale pinnuks silmas, parem, kui tühja polekski. M. Traat. *.. nüüd olime terved õhtupoolikud ja õhtud teineteisele pinnaks silmas. O. Luts.

poole silmaga
põgusalt. *.. võib-olla ei olnud ta üldse maganud, või ainult poole silmaga .. S. Hallik (tlk).

prügi silma ajama ~ puistama ~ puhuma vt prügi

puru silma ajama ~ puistama ~ puhuma vt puru

päkki silma ajama ~ panema vt päkk

silma allgi ~ otsas(ki)
‹eitusega› üldsegi mitte. Ta ei või sind silma allgi kannatada. Ma ei või putru silma otsaski sallida. Silma otsaski ei taha neid mehi näha.

silm(ad)e ees läheb ~ lööb kirjuks, silmad võtab ~ lööb kirjuks; silmad (on) kirjud, silmad lähevad ~ löövad kirjuks
(selle kohta, et mingil põhjusel hakkab silme ees virvendama (ja kaob selge ülevaade asjadest)). Palavusest läheb silme ees kirjuks. Sagin võtab silmad kirjuks. Silmad lõid peosaali särast kirjuks, on kaubaküllusest kirjud. *.. jõe kitsast purdest üle minnes olid tema silmad kirjuks läinud, süda pööritama hakanud .. A. Kitzberg. *Kas oli noormees lühinägelik või olid tal silmad juba kirjud [joodud alkoholist], kuid Hiljat ta ei märganud. J. Semper.

[midagi] silm(ad)e ees pidama
(millegi meeles, au sees pidamise kohta)

silmad ees ja taga
(vajaduse kohta igasse suunda vaadata; kõige märkamise kohta). Tunnimehel peavad silmad ees ja taga olema. *Temal olevat silmad kui ees ja taga, kõike tühja panevat ta tähele .. F. R. Kreutzwald.

[kedagi, midagi] silmadega sööma ~ õgima
kedagi v. midagi väga üksisilmi, ahnelt, ihaldavalt vahtima. See mees sööb silmadega igat naist.

silma(de) ~ silme all ~ ees, silma(de) ~ silme alt, silma alla ~ ette

1. kellegi nähes, läheduses, juures olles; kellegi nägemisvälja, lähedusse, juurde v. sealt ära. Poisike uppus me kõigi silme all. Ta varastas lausa teiste silme all. Laps läks vanemate silme all hukka. Arvutiasjandus areneb otse me silmade all. Teiste silma ees on häbi lahti riietuda. Silma ees on viisakas, seljataga kirub. Paljugi, mis ta silma ees lubab. Nälg seisis silma ees. Mina siia ema silma alla küll elama ei jää! Viinahais küljes, ei tohtinud isa silma alla sattuda. Mis näoga ta nüüd teiste silma ette läheb? Viige need räbalad riided silma alt ära. Raisus tüdruk tuleb silma alt ära saata. Isa käskis mul ta silme alt kaduda. Taandus inimeste silmade alt üksikule saarele. Kao mu silma alt!
2. valvsa pilgu, järelevalve all; valvsa pilgu, järelevalve alt. Meistri silma all laabub töö paremini. Muidu on lohed, aga õpetaja silma all töötavad korralikult. Tahtis poissi oma silma all kasvatada. Kojanaise silma alt on igasugust rahvast läbi käinud. Mängige toas ja ärge vanaema silma alt kuhugi minge!

[kellegi] silmad on lahti
(elusolemise kohta). *.. niikaua kui minu silmad veel lahti on, ei tohi sina oma jalga Metsa talusse tuua. J. Kunder.

silmad on märja ~ vesise koha peal
keegi on kerge nutma hakkama. Ta naisel on silmad märja koha peal. *Reedal on silmad vesise koha peal, juba kipuvad udutama. M. Nurme.

silmad (on) peos ~ pihus ~ näpus, silmi peos ~ pihus hoidma
(tihkudes) nutma. Eidekesel koduigatsusest silmad alailma, kogu aeg peos. Mis sa siin, silmad näpus, istud? Juba jälle hoiad silmi pihus! *Ega sa ole mõni väike tüdrukuplika, kel kohe on silmad pihus, kui natuke läheb halvasti! O. Luts.

silmad (on) püsti peas
(kohkunud, imestava näoilme kohta). *Poisil on silmad püsti peas .., nagu oleks ta midagi küsinud ja ootab nüüd vastust. H. Luik.

silma hakkama ~ torkama
selgesti märgatav olema, endale tähelepanu tõmbama (silma torkama puhul väljendub pisut intensiivsemalt). Kas see plekk hakkab, torkab väga silma? Efektne naine, hakkab silma. Ehtis ennast, kuidas oskas, sest tahtis silma torgata. Ametniku harimatus, klaverisaatja ebakindel mäng, naer sel kurval päeval torkas väga silma. See puudus hakkab ikka rohkem silma. Mulle torkas silma, et isa on väga sõnaaher. Torkab, hakkab silma, et ..

silma heitma ~ viskama

1. kurameerimise eesmärgil kellegi vastu huvi tundma, külge lööma. Naised heitsid silma nägusale ohvitserile. Karl viskab naabritüdrukule silma. Isa on õnnetu, sest tütar on sulase peale silma visanud.
2. hindavalt vaatlema, millestki v. kellestki kasu eesmärgil huvituma. Oli kehva naabri maadele ammu silma heitnud. *Ants viskab silma poistele. .. – Mis ta neist tahab? – Karjast. A. H. Tammsaare. *Metsnugis on neid loomi, kellele inimene juba ammustest aegadest silma heidab. F. Jüssi.

silma paistma

1. nähtav, märgatav olema. Ulgumerel maa silma ei paista. Pesi kaela siis, kui mustus juba silma paistma hakkas.
2. esile küündima, millegi poolest teiste hulgast eristuma; ilmnema. Poiss paistis kursustel silma ja saadeti edasi õppima. Tänasel matšil paistsid sakslased silma. Vaikne tüdruk, ei paista millegagi silma. Tal polegi, millega silma paista. Paistab vaprusega, ülbuse poolest silma. Sõnavõtust paistis silma riigitruudus. Sündivuse vähenemine paistab selgesti silma.

silma (peale) heitma ~ lööma ~ viskama
järele v. üle vaatama, kontrollima. Kui kodus oled, heida väikestele ka silm peale. Meister lõi silma pooleli töödele ja jäi vist rahule. *Kuidas sulle see [= naine] seal leti taga meeldib? .. Teine kord löö silm peale ja ütle mulle. A. H. Tammsaare. *Enn-Aksel kihutas .. teise vahtkonda, et sealsele tööle kord silm peale visata. V. Saar.

silma peal hoidma ~ pidama, silm on peal
valvama, jälgima. Rahvasummas ei jõua lastel silma peal hoida. Sellel majal hoiti silm(a) peal. Hoiab oma lemmikõpilaste käekäigul silma peal. Pea pruudil silm peal! *Noh, kui Ilse silm just peal polnud, viskas Arvid ka nüüd kähku klaasitäie hinge alla .. O. Tooming.

silma pähe saama
võistlustel üht punkti v. punktiarvestuslikku kohta saama. Suurel suusahüppemäel jaapanlased silma pähe ei saanudki.

silma saama
(kellegi v. millegi nägemise kohta). Pole teda tükk aega silma saanud.

silma sattuma
(juhusliku nägemise, märkamise kohta). Klassivenna surmateade sattus silma.

silma ~ silmi kinni laskma, silm kisub ~ läheb ~ vajub kinni ~ looja; ei saa silma(gi) kinni, silma looja laskma
tukastama, uinuma, uinakut tegema; tukastus, uni tuleb peale; ei uinu hetkekski, ei maga. Pausi ajal sain hetkeks silma(d) kinni lasta. Nii pikk koosolek, et jõuab silma looja lasta. Valvaja silm kisub looja. Silm vajus, läks laua taga vägisi kinni. Nii kiire, et ei saa silmagi kinni. Sel ööl ta enam silma kinni ei saanud.

[kedagi, midagi] silmas pidama

1. (kedagi, midagi) silmadega jälgima. Ootasime külalisi ja pidasime terve õhtu maanteed silmas. Poiss peab õngekorki teraselt silmas. Jõudis kirikutorni silmas pidades õigesse kohta välja.
2. midagi arvesse võtma, millegagi arvestama. Tänapäeva kiirusi silmas pidades on Pariis kiviviske kaugusel. Aga pidage silmas, et .. Keda ta silmas pidas, kui nii ütles? Peab vaid oma huvisid silmas.

silmast silma
vahetult vastamisi olles, näost näkku. Nägi presidenti silmast silma. Tahaksin sinuga kõnelda silmast silma, mitte telefoni teel. *Näinud olen tõhku mitmel korral, ent meeldejäävaid silmast silma kohtumisi mul selle elukaga ei ole olnud. F. Jüssi.

[kellelegi] silma tegema

1. millestki (näit. sümpaatiast) märku andes (kellelegi) silma pilgutama. Korstnapühkija teeb lapsele lõbusalt silma. *Mart tegi ühele lühikest kasvu kelnerile tuttavlikult silma ning meid istutati hämarasse nurka .. O. Kruus.
2. silmi tegema. Edev baaridaam, teeb ilmast ilma kundedele silma. Tüdruk tegi naabripoisile kõvasti silma. See äri teeb silma jõukamale ostjaskonnale.

[kellegi] silmi avama ~ lahti tegema, silmad lähevad lahti ~ avanevad
(kedagi) kellegi v. millegi suhtes arusaamisele viima, eksiarvamus(t)est vabastama; keegi hakkab tõsiasju taipama. Ämma silmi ei olnud võimalik poja suhtes avada. Ta on avanud mu silmad paljudele asjadele. Alles siis, kui raha otsas, läksid me silmad lahti. *Teie tehke inimeste silmad lahti, et nad oleksid targemad .. E. Särgava.

[kellelegi] silmi ette andma
(kellestki) üle, parem olema. Mari andis kõigile külatüdrukutele silmad ette. Noorem vend annab vanemale kasvult silmad ette. Sinu töö annab minu omale mitmekordselt silmad ette.

silmi (kinni) kargama ~ jooksma, [kellegi] silmil olema, silmile kargama ~ jooksma
(sõnadega) ägedalt kallale tungima, tülitsema. *„Teie olete üks häbematu kelm!” kargasin mina pakikandjale silmi. E. Bornhöhe. *„Küsige seda proua Loolt, mis te minu silmile jooksete,” vastab talle Koovit. P. Krusten. *Nüüd elas juba nagu kaks paari verivaenlasi ühe katuse all, alati teineteise silmil. A. H. Tammsaare.

silmi kinni panema ~ sulgema, silmad (on) kinni, silmad lähevad kinni
surema; keegi on surnud. Vaevalt oli isa silmad sulgenud, kui pojad vara jagama hakkasid. *Ja kui Johan ükskord hülgejäält enam tagasi ei tulnud, pani nainegi varsti silmad kinni. H. Sergo. *Ega siis Jaak ikkagi ei anna võhivõõrale talu, enne kui omal silmad kinni. J. Jaik.