Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud |
Leitud 1 sobiv artikkel.
vääritu ‹1› ‹adj›
mitte austamist vääriv; kõlvatu; ant. väärikas. Romaanis on mitu vääritut tegelast. Seda käitumist peeti väärituks. Nii vääritule teole järgnes vallandamine. Kasutab elus väärituid krutskeid. Oli nõus kõige vääritumate ülesannetega. Õpetas väiksemale vennale väärituid laule. *Ma ei taha sugugi öelda, et ma enda silmis oleksin nii vääritu olevus, kes ei kõlba kellelegi tähele panna. M. Raud. | ‹substantiivselt›. Oh mind vääritut!
© Eesti Keele Instituut a-ü sõnastike koondleht veebiliides @ veebihaldur |