[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

vammus ‹-e 4› ‹s›

1. pikem kuub vm. pealisrõivas. Meestel olid seljas paksud soojad vammused. Teelisel oli seljas vana ja lapitud vammus. Aeg on minema hakata, tõmba endale vammus selga! Kooris endal palavuse tõttu vammuse maha. Hallis maavillases vammuses noor mees. Läbimärgades vammustes kalurid. Kannab kallist kalevist vammust. Kuidas mees, nõnda vammus. *.. aga nahksele vammusele tõmmatud rõngasrüü rõhub rängalt õlgadele. E. Kippel. || etn pikk-kuuest lühem ja kergem pealisrõivas. Must Mulgi vammus. Kihnu mees kandis põlvini ulatuvat vammust. Muhu naise vammus kinnitati vöökohalt haagiga.
▷ Liitsõnad: nahkvammus.
2. piltl karvkate. Lambad lõõtsutavad, neil paks vammus seljas. *Varsti kaotab ta [= hülgepoeg] ka oma valge lapsekasuka, kolme nädala vanuselt on ta kirju ja kuuvanuselt kannab juba täiskasvanu peaaegu musta vammust. K. Põldmaa.