[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kabe ‹6› ‹s›

1. kahe vastase lauamäng kabenditega tumedate ja heledate ruutudega nelinurksel laual. Rahvusvaheline kabe 'nimetatud mäng 100-ruudulisel laual, kusjuures kummalgi vastasel on partii algul 20 kabendit'. Vene kabe 'nimetatud mäng 64-ruudulisel laual, kusjuures kummalgi vastasel on partii algul 12 kabendit'. Kabet mängima. Võisteldi lauatennises, males ja kabes.
▷ Liitsõnad: kiri|kabe, probleemkabe.
2. viimasele vastasmängijapoolsele horisontaalile jõudnud ning seetõttu suurema liikumisõiguse ja väärtuse saanud kabend

kabe ‹-da 2› ‹adj›

1. käbe, kärmas; tragi, hakkaja. Ta oli kabeda käiguga. *Lembit polnud ju Priidu teadmist mööda kuigi kabe tüdrukutega, ennemini arg. V. Ilus.
2. korralik, kena, hea väljanägemisega. *Martens pöördus elumaja poole, kus salk peremehi seisis, riiete poolest kabedamad, keha poolest tüsedamad .. M. Metsanurk. *Isa hoidis Tommit metsaveost .. ja hobune nägi välja päris kabe. V. Gross.
3. peenike, sale, kõhn. Tüdruku kabe käsi. *Nii õrn ning kabe kael ja valge kui luigel. E. Vilde.
4. hrv täbar, vilets, kehv, paha. *„Oleks sahkki,” arvas Jürka. – „Kabe lugu küll, kui sahka ei ole ..” A. H. Tammsaare.

Vene indekl, vene indekl
Venemaale v. venelastele omane; venelaste loodud, venelastelt pärinev, venepärane. Vene rahvas, keel, kirjandus, kultuur. Vene teadlane, poeet, helilooja. Kuulus Vene ballett. Vene vürstid, aadlikud, vägilased. Ta on pooleldi vene päritolu, ema pärineb vene emigrandi perekonnast. Vene laensõnad eesti keeles. Eesti-vene sõnaraamat. Vene kiri (slaavi kirja variante). Vene traditsioon on kõnetada inimest ees- ja isanime järgi. Vene (õigeusu) kiriku sibulkuplid. Vene usku minejatele lubati maad. Vene rist 'kreekakatoliku kiriku rist'. Eelistab juua Vene vodkat. Lai madal Vene ahi. Kandis kõrge ning laia säärega Vene saapaid ja püstkraega Vene särki. Vene kabe 'nimetatud mäng 64-ruudulisel laual, kusjuures kummalgi vastasel on partii algul 12 kabendit'. Vene hagijas, hurt (koeratõud). Vene juust (teat. juustusort). Vene lehis. Kukkus vette ja läks põhja nagu Vene kirves 'otsekohe, väga kiiresti'. Vene värk (kehva asja, ettevõtmise vms. kohta). *Tõmmati lõõtsmoonikut, lauldi vanu vene romansse. V. Adams.
▷ Liitsõnad: muinas|vene, vanavene; Vana-Vene.

vene1 ‹6› ‹s›
etn ühest puust õõnestatud paat; kiiluta kaluripaat. Haavatüvest vene. Vene küljed painutati kuumutades laiali. Lameda põhjaga, laudadest vene. Ühe paari, kahe paari aerudega vene. || (üldisemalt:) paat. *Seltskond üüris väikese, ühe sõudepingiga vene, kavatsedes pikka jõematka. E. Krusten.
▷ Liitsõnad: ummispuuvene; kala|vene, sõudevene.

vene2 ‹6› ‹s›
kõnek
1. vene keel. *Enamasti kõneldi venet, omavahel ja ka juudi härraga. K. A. Hindrey.
2. venelane. *Teutoonia ristikoerad on venedele samad vaenlased kui meile. J. Sütiste.