[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kaasik2 : kaasiku : kaasikut 'pulmalaulik, kaasitaja; pruutneitsi; pruutpaari kaaslased pulmas'
● vadja kaazikka, kaazikkõ 'pulmalaulik, kaasitaja; saajanaine; pruutneitsi'
soome kaaso, kaase, mrd kaasa, kaasi, kaasu 'saajanaine'
isuri rhvl kaasikke 'kaaslane, saatja'
On arvatud, et tuletis samast tüvest mis sõnas kaasas. Isuri vaste võib olla vadja keelest laenatud.

kale1 : kale : kalet 'kalapüünis, paadi järel veetav võrkkott'
● ? soome kalin 'nooda teatud osavõrk'
vepsa kaľeg 'teatud kalavõrk'
? komi kule̮m 'seisevvõrk, püsivõrk'
? handi χaləw, χɔᴧəp 'võrk'
? mansi χūlǝp 'võrk'
? ungari háló 'võrk'
? eenetsi kuoðeseʔ 'võrk'
Võib olla uurali tüvi. Sõna on murretes levinud kitsal alal ja märgib spetsiifilist Võrtsjärvel kasutatavat kalapüünist.

kunde : kunde : kundet kõnek 'sagedane v järjekindel ostja v tellija teatud ärist v teatud isikult'
← saksa Kunde 'kunde, püsiklient'

küündima : küündida : küündin 'ulatuma'
On arvatud, et tuletis läänemeresoome tüvest, mille vaste on soome kyetä 'osata, suuta'.

mahtuma : mahtuda : mahun 'suuruselt, mõõtmetelt v koguselt kuhugi sobima v paigutatav olema'
● liivi mō’dõ 'mahtuda, sobida'
vadja mahtua 'mahtuda'
soome mahtaa 'võida, parata, suuta'; mahtua 'mahtuda'
isuri mahtaa 'osata, suuta; võida', mahtua 'mahtuda, sobida'
karjala mahtuo 'mahtuda'
lüüdi mahtuda 'mahtuda'
vepsa mahtta 'osata; tahta, suvatseda'
ersa maštoms 'oskama, võima'
mokša maštǝms 'oskama, võima'
mari moštaš 'suutma, oskama, võima'
Läänemeresoome-volga tüvi. Teisalt on arvatud, et germaani laen, ← alggermaani *maǥ-, *maχt- (minevikutüvi), mille vasted on vanaislandi má (oleviku ains 1 ja 3P) 'suutma, võima', mátta (mineviku ains 1 ja 3P) 'suutma, võima', vanarootsi magha 'suutma, võima, tahtma, tohtima', mātte (mineviku ains 1 ja 3P) 'suutma, võima', gooti mag (oleviku ains 1 ja 3P) 'suutma, võima', mahta (mineviku ains 1 ja 3P) 'suutma, võima, tahtma, tohtima'. Germaani päritolus on kaheldud häälikulistel põhjustel. Võimalik, et tähenduste 'võima, suutma' ja 'mahtuma' taustal on eri päritolu homonüümsed tüved või on omatüvi saanud germaani mõjutusi. Vt ka mahti.

maldama : mallata : maldan 'läbema, kärsima, kannatust, püsi omama; (hrv) raatsima, tihkama'
● vadja mallata 'läbeda, kärsida, kannatada'
soome malttaa 'läbeda, kärsida, kannatada'
Aunuse karjala maltua 'osata'
lüüdi malttada 'osata; aru saada'
vepsa maltta 'osata'
Läänemeresoome tüvi. Kirjakeelde on kirderannikumurretes ja selle naabruses tuntud maldama 'paigal püsima, kannatama; raatsima' toodud keeleuuenduse ajal soome keele toel.

mutt4 : muti : mutti 'tiheda sametja musta karvkatte ning labidjate eesjäsemetega peamiselt maasse rajatud käikudes elav putuktoiduline loom (Talpa europaea)'
On arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi mutt 'mutt (loom)'.

nudi : nudi : nudi 'ilma väljaulatuvate osadeta, tömbiks, ümaraks kärbitud; sile, paljas'
● soome nuti 'nudi, sarvedeta'; mrd 'kiilas(pea)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt nutt.

osav : osava : osavat 'eriti hästi toimetulev, meisterlik, midagi eriti vilunult, leidlikult, taibukalt sooritav; kaval' oskama

oskama : osata : oskan 'midagi õppinud olema; mingit võimet valdama, millekski võimeline olema'
◊ osav
● liivi vȯzzõ 'tabada, kohata, kohtuda'
vadja õzata 'osata'
soome osata 'osata, teada; teed leida'
isuri osada 'osata'
Aunuse karjala ozata 'tabada, sattuda; juhtumisi ette tulla; haigeks jääda, valutama hakata'
lüüdi ozaitta 'sattuda, (märki) tabada'
vepsa oze͔ita 'märki tabada; arvata, mõistatada; meele järele olla; sattuda'
Tõenäoliselt läänemeresoome tuletis tüvest osa. k on astmevahelduslike sõnade eeskujul lisatud häälik.

taid : taiu : taidu 'oskus(ed), tarkus'
◊ taidlema
← soome taito 'oskus, võime; oskused, kunst'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Sõna on tuntud ka lõunaeesti murretes, kuid tähenduses 'aru, taip'. Tegemist on läänemeresoome tüvega, mille vasted on ka vadja taitaa 'osata', taitaa 'vist, võib-olla', isuri taitaa 'võida, võimalik olla' ja karjala taitoa 'osata; võida, võimalik olla'. See läänemeresoome tüvi on tõenäoliselt tuletis samast tüvest, mis sõnas taju. Vt ka taie.

teadma : teada : tean 'informatsiooni omama, milleski selgusel, kindel olema; (ära) tundma, tuttav olema; oskama; taipama, märkama'
◊ täos
● liivi tīedõ, tieudõ 'teada, informatsiooni omada'
vadja täätää 'teada, informatsiooni omada; (ära) tunda, tuttav olla; osata; ennustada'
soome tietää 'teada, tunda; aimata, taibata; ennustada; põhjustada, kaasa tuua'
isuri tiitää 'teada, informatsiooni omada; ennustada; osata'
Aunuse karjala tiediä 'teada, informatsiooni omada; osata; (ära) tunda, tuttav olla; kogeda; ennustada; tähendada'
lüüdi ťiettä 'teada, informatsiooni omada; (ära) tunda, tuttav olla'
vepsa ťeta 'teada, informatsiooni omada; osata; asja tunda; uskuda (nt jumalat)'
Tõenäoliselt tuletis tüvest tee1, sõna algne tähendus võis seega olla 'teed juhatama; teed leidma'. Teisalt on oletatud, et tüvi on germaani laen, ← alggermaani *stē-, mille vaste on vanarootsi stā 'seisma; välja kannatama, taluma'. (Sama germaani tüve on pakutud seedima laenuallikaks.) Kirjakeelne tüvevariant lähtub erandlikult neist murretest, kus pikk vokaal on diftongistunud, murretes esineb ka algsemaid, pika vokaaliga tüvevariante täädmä, teedmä. Määrsõna täos on sellest tüvest tuletatud nimisõna *tääd seesütleva käände vorm.

tuim : tuima : tuima 'puudutuse vm füüsilise ärrituse vastu tundetu; meeltele nõrgalt mõjuv, mitte tugevat aistingut tekitav; (meelte, vaimse suutlikkuse kohta:) tönts, vilets, raske taibuga; loomult tundetu, vähese innukusega, osavõtmatu, vaimselt loid, huvi(de)ta; väheelamuslik, igav, väljendusvaene, ilmetu; jäik, kõva, ebamugav vms'
● liivi tūima 'tuim, tundetu; aeglane; nüri'
vadja tuima 'mage, maitsetu; kooritud (piim); tuim, tundetu, väsinud; kõva, tugev'
soome tuima 'karm, range; tugev, äge; äkiline, järsk; morn, pahur, vihane; kange, kibe, mõru, liiga soolane; mage, maitsetu, lääge'
isuri tuima 'soolata, mage'
Aunuse karjala tuimu 'soolata, mage, maitsetu'
? lüüdi tuimehtuda 'lukku minna (kõrvade kohta)'
? rootsisaami tåime 'nukker, ükskõikne'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. Eesti keelest võib olla laenatud läti mrd tuims 'uimane; väsinud; kohmakas, saamatu'.

tundma : tunda : tunnen 'aistinguid vastu võtma, organismi seisundeid tajuma; (hingelist elamust) kogema, läbi elama; aduma, (ette) aimama; mingit valdkonda teadma, millegi kohta teadmisi omama; kedagi v midagi mingi omaduse vms järgi teadma; kellegagi varasemate kokkupuudete kaudu tuttav olema; teadma v aru saama, kellega on tegu; kellegi olemust teadma ja mõistma'
◊ tunnistama, tuttav
● liivi tundõ 'aistinguid vastu võtta; tuttav olla, ära tunda; (üles) tunnistada'
vadja tuntõa 'tuttav olla, ära tunda; teada; kogeda; osata'
soome tuntea 'aistinguid vastu võtta; kogeda, läbi elada; teada; ära tunda; (kellegi v millegi) olemust teada ja mõista'
isuri tuntia 'ära tunda; (kellegi v millegi) olemust teada ja mõista; osata'
Aunuse karjala tundie, tuta 'tuttav olla, ära tunda; teada; (millestki) aru saada; osata'
lüüdi tutta, tuta 'tuttav olla, ära tunda'
vepsa tuntta 'teada; tuttav olla'
saami dovdat 'tunda; nõustuda, (üles) tunnistada'
udmurdi todi̮ni̮ '(ära) tundma; tajuma, kogema; teadma, oskama'
komi te̮dni̮ 'teadma; ära tundma; ära arvama, ära lahendama; ette nägema (üleloomuliku võimena)'
ungari tud 'teadma; oskama; suutma; saama, võima'
neenetsi tumtǝ- 'tuttav olema, ära tundma'
eenetsi tudu- 'teada saama, ära arvama, ära tundma'
nganassaani tumtǝ- 'ära arvama; meenutama'
kamassi tə̑mnə- 'teadma'
matori tumdǝ- 'ära tundma, märkama'
Uurali tüvi. tuttav on vana konsonanttüveline oleviku umbisikulise tegumoe kesksõna (< *tunt-ta-βa). Osa selle tüve tuletisi on keeleuuenduse ajal soome keelest kirjakeelde laenatud, nt tunnustama ← soome tunnustaa '(üles) tunnistada, omaks võtta, õigeks võtta; kinnitada, heaks kiita, aktsepteerida; (kõrgelt) hinnata; väljendada, avaldada'. Tuletise tunne kirjakeelset tähendust on mõjutanud soome tunne 'emotsioon, tundmus; taju(mine); (vaistlik) teadmine, aimdus'.