[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

elevant : elevandi : elevanti 'nüüdisaja suurim maismaaloom pika londi ja suurte võhkadega (Elephas, Loxodonta)'
← alamsaksa elefant 'elevant'
← saksa Elefant 'elevant'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit ladina ja kreeka keelest, ladina elephas, elephans 'elevant', elephantus 'elevant; elevandiluu', vanakreeka eléphas 'elevant'.

ingver : ingveri : ingverit 'suurte lehtede ning aromaatse risoomiga troopika- ja lähistroopikataim (Zingiber officinale); selle taime droogina kasutatav kuivatatud juurikas'
← alamsaksa ingever 'ingver'

kalpsama : kalpsata : kalpsan 'hüppama, volksama; suurte hüpetega tormama'
Häälikuliselt ajendatud tüvi.

kiil1 : kiili : kiili 'suurte võrkjate tiibade ja pika saleda tagakehaga putukas; kiin, suur kärbselaadne kahetiivaline putukas, kelle vaglad elavad parasiitidena teistes loomades'
◊ kiin1
← balti
leedu gylys 'nõel, astel; parm'
● soome kiiliäinen 'kiin (putukas); ninakiinlased (Oestridae)'
isuri kiiliäin 'kiin (putukas)'
kiin1 on tüve rööpvariant. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kīl 'kiin (putukas)' ja bumeranglaenuna läti mrd ķīne, ķīnis 'hobuse-raudkärbes'. Vt ka kiil2.

kohev : koheva : kohevat 'suurte õhuvahedega, urbne, kobe' kohuma

kõrvits : kõrvitsa : kõrvitsat 'suurte ümarjate viljade ja lamavate v ronivate vartega köögiviljakultuur (Cucurbita); selle taime vili'
○ korvits, kirbits, kurvitsa, kürvits, kõrnits, kürbiss, kirmits
← alamsaksa korves(e), korvisch, korvetze, korbitze, körwitze 'kõrvits'
Meile alamsaksa keelest laenatud sõna pärineb algselt ladina keelest, ← keskladina (cu)curbita 'kõrvits'.

laam : laama : laama 'suur lai tükk v lahkam; avar pind v väli'
● soome laama 'rikkalik, rohke'
karjala loama 'vesine nõgu, mülgas, lomp; suur ala'
? rootsisaami labmelet 'tormata välja suurte rühmadena'
? ersa lamo 'palju'
? mokša lama 'palju'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mordva tüvi. Eesti keelest võivad olla laenatud läti mrd lāmis 'kuivamiseks laiali laotatud hein; suur korrapäratu laik, plekk'; lāms 'suur, tasane; tükk maad'. Vt ka laamendama, laamits, lamakas.

lott : loti : lotti 'naha- v rasvavolt; vana vormitu müts'
◊ lotakas, lotendama, lotu
● vadja lottollaa, lottoza 'lontis'
soome lotto 'lõtv, rippuv', lotto-, lotta- liitsõnades lottokorva, lottakorva 'lontkõrv; peast eemale hoiduvate kõrvadega'
isuri lotta- liitsõnas lottakorva 'suurte kõrvadega, lontis kõrvadega'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lotsis, lokk2, lokuti, lätu. Vt ka lodu1, loterdama.

luht : luha : luhta 'suurvee ajal üleujutatav ala'
← balti
leedu lukštas 'lopsakate lehtedega veetaim; tarn; varsakabi (Caltha palustris)'
läti luksts 'lopsakate lehtedega pehme taim; kõrs; niiske madalik; kevaditi üleujutatav jõeäärne ala'
● vadja luhta 'tarn; luht, luhaniit'
soome luhta 'luht, luhaheinamaa; tarn'
isuri luhta 'kuluhein, vana hein'
Aunuse karjala luhtu 'lomp, loik, poriauk'
lüüdi luht 'lomp; luht'
vepsa luht 'lomp; madalik; üleujutatav heinamaa'
Väljendit luhta minema kasutati algul ilmselt lõpnud loomade kohta, kes heinamaale maeti, vrd aia taha minema. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Lucht 'ranna-, jõeniit'.

lõmpsima : lõmpsida : lõmpsin 'suurte suutäitena sööma, larpima; lorama' lompsama

oit : oidu : oitu mrd 'loik, lomp, vett täis auk'
● vadja uitto '(vee)loik, lomp; lodu, soovik, madal vesine koht (heinamaal v metsas)'
soome mrd uitto 'kergesti vesiseks muutuv koht, kevaditi vee all olev heinamaa'
isuri uitto 'vana jõesäng; lomp'
karjala uitto 'väike järv; vesine org'
lüüdi uitto 'kitsas ja pikk märg heinamaa küngaste vahel'
vepsa uit 'tiik, suur lomp'
On arvatud, et võib olla tuletis ujuma tüvest. Pakutud ugri keelte vasted, handi ui̯ŋǝt͕ 'madal heinamaa, mis on suurvee ajal üle ujutatud', mansi ōjta 'niit, üleujutatud ala, soo', on ilmselt teist päritolu.

pakane : pakase : pakast 'suurte miinuskraadidega õhutemperatuur, (kõva) külm'
● ? liivi pakānd 'kiiresti; varsti', pakāndi 'äkiline, äge, raevukas'
vadja pakkain, pakkan 'pakane; (kerge) külm, öökülm'
soome pakkanen 'pakane'
isuri pakkain 'pakane'
Aunuse karjala pakkaine 'pakane'
lüüdi pakaińe 'pakane'
vepsa pakaińe, pake͔ińe 'pakane'
? saami báhkas 'kuum õhk; kuumus'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. On ka arvatud, et võib olla sama tüvi mis sõnas pakatama. Liivi ja saami vasteid peetakse ebakindlaks tähenduserinevuste tõttu.

palm : palmi : palmi 'igihaljas troopika- ja subtroopikataim, hrl sirgetüveline puu lehvikutaoliselt asetsevate suurte sulgjate lehtedega'; van 'urbadega pajuoks'
← alamsaksa palm(e) 'palmioks; urbadega pajuoks'
← saksa Palme 'palm'

pihl : pihla : pihla 'sulgjate liitlehtede, suurte valgete õisikute ning sügisel punaste marjakobaratega väike puu v põõsas (Sorbus)'
● liivi pī’lõg 'pihlakas'
vadja pihlaga, pihlaja 'pihlakas'
soome pihlaja 'pihlakas'
isuri pihlaja 'pihlakas'
Aunuse karjala pihlai 'pihlakas'
lüüdi pihľ 'pihlakas'
vepsa pihľ 'pihlakas'
ersa piźol 'pihlakamari', piźolks 'pihlakas'
mokša piźəl 'pihlakamari', piźəlks 'pihlakas'
mari pə̑zle 'pihlakas'
udmurdi paleź 'pihlakamari'
komi peli̮ś 'pihlakamari'
handi piśar 'pihlakamari'
mansi paśar 'pihlakamari'
Soome-ugri tüvi. Eesti keelest on laenatud läti pīlādzis ja tõenäoliselt ka baltisaksa Piel-, Pil-, Pihl- liitsõnades Pielbeere, Pilbeere, Pihlbeere 'pihlakas'.

raspel : raspli : rasplit 'suurte ja harvade hammastega viil pehme materjali töötlemiseks'
○ (k)rasvel, (k)raspli
← saksa Raspel 'raspel; jäme riiv'
Ka samatüveline tegusõna raspeldama võib olla saksa keelest laenatud, ← saksa raspeln 'raspeldama, peenestama'. Eesti keelest võib olla laenatud eestirootsi raspoḷ 'raspel, jäme viil' ja raspoḷ 'raspeldama'.

rass : rassi : rassi 'suurte teravatipuliste lehtedega hallikas pehmekarvane rannikualade rohttaim (Cynoglossum)'; mrd 'takjanupp'
○ krass, (k)räss
On oletatud, et võib olla alamsaksa laen, allikaks mõni tegusõnast krassen, kratzen 'kraapima, kratsima, kriimustama' tuletatud nimisõna. Saksa keeles esineb seda tüve sisaldavaid taimenimetusi, nt saksa Kratzdistel 'ohakas'. Otsene laenuallikas ei ole teada.

äiakas : äiaka : äiakat 'võsu tipus asetsevate suurte punakate õitega umbrohutaim (Agrostemma)'
Võib olla variant tüvest õis ja/või äitse. Teisalt on peetud tuletiseks tüvest äi.