[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
Leitud 61 artiklit
затоптать 204a Г сов. → несов. затаптывать кого-что maha ~ surnuks ~ puruks ~ ära ~ kinni tallama ~ sõtkuma; что во что sisse tallama ~ sõtkuma; что kõnek. mustaks ~ poriseks tallama; затоптать траву rohtu maha tallama, затоптать костёр lõket surnuks tallama, затоптать снег lund kinni tallama, затоптать тлеющие угли в землю hõõguvaid süsi maasse tallama, затоптать пол põrandat poriseks ~ mustaks tallama;
◊ затоптать ~ затаптывать в грязь кого-что kõnek. porri tallama ~ sõtkuma keda-mida
◊ затоптать ~ затаптывать в грязь кого-что kõnek. porri tallama ~ sõtkuma keda-mida
топтать 204a Г несов. кого-что, чем tallama (madalk. ka isaslinnu kohta), tallerdama, sõtkuma; ülek. jalge alla tallama; топтать лошадьми hobustega tallama, hobustega otsa ajama, hobus(t)e alla ajama, топтать траву rohtu ~ muru tallama, топтать ногами jalgadega ~ jalge alla tallama, топтать пол kõnek. põrandat mustaks tallama, топтать глину jalgadega savi sõtkuma, топтать сапоги kõnek. (1) saapaid kulutama, (2) ülek. taldu kulutama;
◊ топтать в грязь кого kõnek. keda porri tallama
◊ топтать в грязь кого kõnek. keda porri tallama
растоптать 204a Г сов. → несов. растаптывать
‣ кого-что ära ~ puruks ~ maha ~ sisse tallama ~ sõtkuma; растоптать цветы lilli ära tallama, растоптать гриб seent puruks tallama, seenele peale astuma, растоптать тропинку teerada sisse tallama, растоптать чувства ülek. tundeid jalge alla tallama;
‣ что kõnek. lääpa ~ viltu tallama
‣ кого-что ära ~ puruks ~ maha ~ sisse tallama ~ sõtkuma; растоптать цветы lilli ära tallama, растоптать гриб seent puruks tallama, seenele peale astuma, растоптать тропинку teerada sisse tallama, растоптать чувства ülek. tundeid jalge alla tallama;
‣ что kõnek. lääpa ~ viltu tallama
стоптать 204a Г сов. → несов. стаптывать
‣ что viltu ~ lääpa tallama; стоптать сапоги saapaid lääpa tallama;
‣ что kõnek. ära ~ maha tallama, ära sõtkuma; стоптать овёс kaera maha tallama;
‣ кого, без доп. ülek. madalk. jalge alla tallama
‣ что viltu ~ lääpa tallama; стоптать сапоги saapaid lääpa tallama;
‣ что kõnek. ära ~ maha tallama, ära sõtkuma; стоптать овёс kaera maha tallama;
‣ кого, без доп. ülek. madalk. jalge alla tallama
утоптать 204a Г сов. → несов. утаптывать что, чем kinni ~ kokku ~ tasaseks ~ kõvaks tallama ~ t(r)ampima ~ sõtkuma; maha ~ ära tallama ~ sõtkuma; утоптать снег lund kõvaks tallama ~ trampima, утоптать тропинку teerada sisse tallama, утоптать траву rohtu maha tallama
натоптать 204a Г сов. → несов. натаптывать kõnek.
‣ что, чем, без доп. mustaks ~ poriseks tallama, musti ~ poriseid jälgi jätma; натоптать пол ~ на полу põrandat mustaks tallama;
‣ что sisse tallama; натоптать дорожку teerada sisse tallama
‣ что, чем, без доп. mustaks ~ poriseks tallama, musti ~ poriseid jälgi jätma; натоптать пол ~ на полу põrandat mustaks tallama;
‣ что sisse tallama; натоптать дорожку teerada sisse tallama
протоптать 204a Г сов. → несов. протаптывать что
‣ sisse tallama; протоптать тропинку teerada sisse tallama;
‣ kõnek. ära tallama; katki ~ läbi tallama, tallamisega läbi kulutama; протоптать подошвы taldu läbi kulutama
‣ sisse tallama; протоптать тропинку teerada sisse tallama;
‣ kõnek. ära tallama; katki ~ läbi tallama, tallamisega läbi kulutama; протоптать подошвы taldu läbi kulutama
притоптать 204a Г сов. → несов. притаптывать что, чем (pooleldi) ära ~ maha tallama ~ sõtkuma; притоптать траву rohtu maha tallama, притоптать землю maad ära ~ kõvaks tallama
потоптать 204a Г сов.
‣ кого-что (kõike, palju) ära ~ maha tallama ~ sõtkuma, surnuks tallama;
‣ что kõnek. (mõnda aega) tallama ~ sõtkuma
‣ кого-что (kõike, palju) ära ~ maha tallama ~ sõtkuma, surnuks tallama;
‣ что kõnek. (mõnda aega) tallama ~ sõtkuma
вытоптать 210* Г сов. → несов. вытаптывать что sisse tallama ~ sõtkuma; ära ~ mustaks ~ poriseks tallama; вытоптать тропинку rada sisse sõtkuma, вытоптать пол kõnek. põrandat mustaks tallama ~ kandma
заследить 290 Г сов. → несов. заслеживать что kõnek. (musti jala-) jälgi täis ajama, poriseks ~ mustaks tallama; заследить пол põrandat poriseks ~ mustaks tallama
нагрязнить 285a Г сов. что, где, без доп. kõnek. mustaks tegema, poriseks tallama ~ sõtkuma, sopastama; нагрязнить пол в передней esikupõrandat poriseks tallama
перетоптать 204а Г сов. → несов. перетаптывать что (kõike, paljut, täielikult) ära tallama ~ sõtkuma; кого (üksteise järel kõiki v. paljusid) jalge alla ~ surnuks tallama
попирать 169a Г несов. → сов. попрать кого-что liter. jalge alla tallama (ka ülek.); попирать права õigusi jalge alla tallama
втоптать 204a Г сов. → несов. втаптывать что во что sisse tallama ~ sõtkuma, (jalaga) vajutama; он втоптал камень в землю ta vajutas kivi jalaga maasse;
◊ втоптать ~ втаптывать в грязь кого keda porri tallama
◊ втоптать ~ втаптывать в грязь кого keda porri tallama
умять 261 Г сов. → несов. уминать
‣ что, чем kõnek. pehmeks muljuma ~ sõtkuma;
‣ что, чем kõnek. kokku pressima ~ suruma ~ sõtkuma ~ litsuma ~ tampima; maha tallama; умять сено heina kinni tallama, умять траву rohtu maha tallama;
‣ что madalk. pintslisse ~ kinni pistma ~ panema; (süüa) vitsutama, parkima, vohmima
‣ что, чем kõnek. pehmeks muljuma ~ sõtkuma;
‣ что, чем kõnek. kokku pressima ~ suruma ~ sõtkuma ~ litsuma ~ tampima; maha tallama; умять сено heina kinni tallama, умять траву rohtu maha tallama;
‣ что madalk. pintslisse ~ kinni pistma ~ panema; (süüa) vitsutama, parkima, vohmima
зашаркать Г сов. kõnek.
‣ 164b чем, без доп. sahistama ~ suhistama hakkama; jalgu lohistama; зашаркать ногами jalgadega sahistama, в коридоре зашаркали чьи-то шаги koridorist kostis kellegi lohisevaid samme, дедушка зашаркал в комнату vanaisa läks jalgu lohistades tuppa;
‣ 164a что (jalgadega) ära kriipima ~ mustaks tallama; зашаркать пол põrandat ära kriimustama ~ mustaks tallama
‣ 164b чем, без доп. sahistama ~ suhistama hakkama; jalgu lohistama; зашаркать ногами jalgadega sahistama, в коридоре зашаркали чьи-то шаги koridorist kostis kellegi lohisevaid samme, дедушка зашаркал в комнату vanaisa läks jalgu lohistades tuppa;
‣ 164a что (jalgadega) ära kriipima ~ mustaks tallama; зашаркать пол põrandat ära kriimustama ~ mustaks tallama
травить I 321 Г несов.
‣ кого mürgitama, (mürgiga) hävitama; травить мышей hiiri hävitama, травить себя алкоголем kõnek. end alkoholiga mürgitama;
‣ кого-что kõrvetama, ärritama, osatama (kõnek. ka ülek.); травить кислотой happega kõrvetama, травить рану haava ärritama ~ osatama (kõnek. ka ülek.), травить душу kelle hinge kallal närima;
‣ что tehn. söövitama; peitsima; (kemikaaliga) puhastama; травить орнамент ornamenti ~ mustrit (sisse) söövitama;
‣ что tallama; paljaks söötma ~ süüa laskma (karjamaad); травить посевы külve tallama;
‣ кого, кем (jahikoertega, jahilindudega) ajujahti pidama; puretama, pureda laskma, kallale ässitama (kõnek. ka ülek.); травить зайцев jänestele ajujahti pidama ~ korraldama, беглецов травили собаками põgenikke aeti koertega taga;
‣ кого-что ülek. kõnek. taga kiusama; травить соперника rivaali taga kiusama;
‣ что, чего madalk. raiskama, läbi lööma;
‣ что, кому madalk. loomasöödaks ära kasutama, loomadele (ära) söötma
‣ кого mürgitama, (mürgiga) hävitama; травить мышей hiiri hävitama, травить себя алкоголем kõnek. end alkoholiga mürgitama;
‣ кого-что kõrvetama, ärritama, osatama (kõnek. ka ülek.); травить кислотой happega kõrvetama, травить рану haava ärritama ~ osatama (kõnek. ka ülek.), травить душу kelle hinge kallal närima;
‣ что tehn. söövitama; peitsima; (kemikaaliga) puhastama; травить орнамент ornamenti ~ mustrit (sisse) söövitama;
‣ что tallama; paljaks söötma ~ süüa laskma (karjamaad); травить посевы külve tallama;
‣ кого, кем (jahikoertega, jahilindudega) ajujahti pidama; puretama, pureda laskma, kallale ässitama (kõnek. ka ülek.); травить зайцев jänestele ajujahti pidama ~ korraldama, беглецов травили собаками põgenikke aeti koertega taga;
‣ кого-что ülek. kõnek. taga kiusama; травить соперника rivaali taga kiusama;
‣ что, чего madalk. raiskama, läbi lööma;
‣ что, кому madalk. loomasöödaks ära kasutama, loomadele (ära) söötma
истоптать 204a Г сов. → несов. истаптывать что ära ~ maha ~ mustaks ~ läbi tallama ~ sõtkuma; истоптать траву rohtu maha tallama, истоптать пол põrandat mustaks sõtkuma, истоптать туфли kõnek. kingi ära kandma ~ läbi kulutama, истоптанная земля tallatud maa
наследить 289 (без страд. прич.) Г сов. чем, где, без доп. kõnek. mustaks ~ poriseks tallama; (palju) jälgi jätma (kõnek. ka ülek.); наследить на полу põrandat mustaks tallama, наследить в коридоре мокрыми сапогами koridori märgi saapajälgi jätma
обтоптать 204a Г сов. → несов. обтаптывать что, вокруг чего (ümberringi) ära tampima ~ tallama; обтоптать землю maad ~ mulda kõvaks tallama ~ kinni tampima
примять 261 Г сов. → несов. приминать что
‣ (pooleldi) maha tallama ~ sõtkuma ~ muljuma; примять траву rohtu maha tallama;
‣ (veidi) kortsutama ~ kortsu ajama; примять постель voodit ~ aset kortsu ~ lohku istuma ~ lesima
‣ (pooleldi) maha tallama ~ sõtkuma ~ muljuma; примять траву rohtu maha tallama;
‣ (veidi) kortsutama ~ kortsu ajama; примять постель voodit ~ aset kortsu ~ lohku istuma ~ lesima
торить 285a Г несов. что kõnek. (teed) sisse sõitma ~ tallama ~ ajama; торить дорогу teed sisse sõitma ~ tallama; vrd. проторить
мять 261 Г несов.
‣ что, чем muljuma, mudima, sõtkuma, tallama, pigistama; мять в руках käes ~ käte vahel muljuma ~ mudima, мять руками kätega mudima, мять кожу nahat. nahka mudima, мять глину savi sõtkuma, мять траву rohtu tallama;
‣ что kortsutama, kortsu ~ käkra ajama, kägardama; мять платье kleiti kortsu istuma ~ ajama;
‣ что lõugutama (lina, kanepit);
◊ мять бока кому madalk. kellele nahatäit ~ keretäit andma; vrd. измять, смять
‣ что, чем muljuma, mudima, sõtkuma, tallama, pigistama; мять в руках käes ~ käte vahel muljuma ~ mudima, мять руками kätega mudima, мять кожу nahat. nahka mudima, мять глину savi sõtkuma, мять траву rohtu tallama;
‣ что kortsutama, kortsu ~ käkra ajama, kägardama; мять платье kleiti kortsu istuma ~ ajama;
‣ что lõugutama (lina, kanepit);
◊ мять бока кому madalk. kellele nahatäit ~ keretäit andma; vrd. измять, смять
перемять 261 Г сов. → несов. переминать что kõnek.
‣ (kõike, paljut, täielikult) ära kortsutama ~ kägrutama; (kõike, paljut) maha tallama ~ puruks sõtkuma ~ litsuma; перемять траву rohtu ära tallama;
‣ (uuesti) pehmeks sõtkuma; перемять глину savi pehmitama ~ (pehmeks) sõtkuma
‣ (kõike, paljut, täielikult) ära kortsutama ~ kägrutama; (kõike, paljut) maha tallama ~ puruks sõtkuma ~ litsuma; перемять траву rohtu ära tallama;
‣ (uuesti) pehmeks sõtkuma; перемять глину savi pehmitama ~ (pehmeks) sõtkuma
следить II 289 Г несов. чем, где, без доп. kõnek. (poriseid) jälgi jätma, jälgi tegema, poriseks ~ mustaks tallama
набить 325 Г сов. → несов. набивать
‣ что, чего, чем, во что täis toppima ~ tuupima ~ ajama, topistama; polsterdama, padjandama; набить подушку пухом patja udusulgi täis toppima, набить (табаку в) трубку piipu (tubakat täis) toppima, набить желудок madalk. kõhtu täis puukima, зал набит народом kõnek. saal on rahvast tuubil ~ puupüsti täis;
‣ что, на что peale lööma ~ ajama; набить обруч на бочку tünnile vitsa peale lööma ~ ajama;
‣ что, чего, во что (teatud hulka) sisse lööma ~ taguma ~ sõtkuma; набить гвоздей в стену seina naelu täis lööma, набить свай в землю vaiu maasse rammima;
‣ что, кого-чего (teatud hulka) maha lööma ~ laskma; набить уток parte laskma;
‣ что, чего kõnek. (teatud hulka) lõhkuma ~ katki tegema; набить посуды nõusid lõhkuma;
‣ что, чего kõnek. (mingit hulka) maha peksma ~ raputama; ветром набило яблок tuul on õunu maha raputanud;
‣ что kõnek. ära hõõruma ~ lööma; haigeks ~ hellaks tegema; набить мозоли rakke (rakkusid) saama, набить себе на лбу шишку muhku otsa ette ~ pähe saama ~ lööma, набить оскомину кому чем kõnek. hambaid hellaks tegema, suud hapuks võtma (kootava maitse kohta);
‣ что tekst. (eeskätt käsitsi, mustriplaatide abil) trükkima, plaattrükkima; набить ситец sitsi trükkima;
‣ что kõnek. sisse tallama ~ sõtkuma; набить тропу teerada sisse tallama ~ sõtkuma;
‣ кого madalk. läbi peksma;
◊ набить ~ набивать глаз на чём, в чём kõnek. oma pilku teritama mille suhtes; что набило оскомину кому kellel on ~ sai villand millest; набить ~ набивать руку на чём, в чём kõnek. kätt harjutama, vilumust omandama milles, käe sisse saama mida; набить ~ набивать себе цену kõnek. enda ~ oma hinda kõrgeks ajama; набить ~ набивать карман ~ мошну kõnek. (oma) punga ~ kukrut täitma, mammonat koguma, rikkaks minema
‣ что, чего, чем, во что täis toppima ~ tuupima ~ ajama, topistama; polsterdama, padjandama; набить подушку пухом patja udusulgi täis toppima, набить (табаку в) трубку piipu (tubakat täis) toppima, набить желудок madalk. kõhtu täis puukima, зал набит народом kõnek. saal on rahvast tuubil ~ puupüsti täis;
‣ что, на что peale lööma ~ ajama; набить обруч на бочку tünnile vitsa peale lööma ~ ajama;
‣ что, чего, во что (teatud hulka) sisse lööma ~ taguma ~ sõtkuma; набить гвоздей в стену seina naelu täis lööma, набить свай в землю vaiu maasse rammima;
‣ что, кого-чего (teatud hulka) maha lööma ~ laskma; набить уток parte laskma;
‣ что, чего kõnek. (teatud hulka) lõhkuma ~ katki tegema; набить посуды nõusid lõhkuma;
‣ что, чего kõnek. (mingit hulka) maha peksma ~ raputama; ветром набило яблок tuul on õunu maha raputanud;
‣ что kõnek. ära hõõruma ~ lööma; haigeks ~ hellaks tegema; набить мозоли rakke (rakkusid) saama, набить себе на лбу шишку muhku otsa ette ~ pähe saama ~ lööma, набить оскомину кому чем kõnek. hambaid hellaks tegema, suud hapuks võtma (kootava maitse kohta);
‣ что tekst. (eeskätt käsitsi, mustriplaatide abil) trükkima, plaattrükkima; набить ситец sitsi trükkima;
‣ что kõnek. sisse tallama ~ sõtkuma; набить тропу teerada sisse tallama ~ sõtkuma;
‣ кого madalk. läbi peksma;
◊ набить ~ набивать глаз на чём, в чём kõnek. oma pilku teritama mille suhtes; что набило оскомину кому kellel on ~ sai villand millest; набить ~ набивать руку на чём, в чём kõnek. kätt harjutama, vilumust omandama milles, käe sisse saama mida; набить ~ набивать себе цену kõnek. enda ~ oma hinda kõrgeks ajama; набить ~ набивать карман ~ мошну kõnek. (oma) punga ~ kukrut täitma, mammonat koguma, rikkaks minema
помять 261 Г сов.
‣ что kõnek. ära kortsutama ~ kägardama, kortsu ~ käkra ajama; помять платье kleiti ära kortsutama, kleiti kortsu istuma ~ ajama;
‣ кого-что, чем, кому (mõnda aega) muljuma, mudima, sõtkuma, tallama; pigistama; ему помяли крылышки ta tiivad said muljuda, помять траву rohtu ära tallama;
◊ помять бока ~ рёбра кому madalk. kere peale ~ keretäit andma kellele
‣ что kõnek. ära kortsutama ~ kägardama, kortsu ~ käkra ajama; помять платье kleiti ära kortsutama, kleiti kortsu istuma ~ ajama;
‣ кого-что, чем, кому (mõnda aega) muljuma, mudima, sõtkuma, tallama; pigistama; ему помяли крылышки ta tiivad said muljuda, помять траву rohtu ära tallama;
◊ помять бока ~ рёбра кому madalk. kere peale ~ keretäit andma kellele
сбить 325 (буд. вр. собью, собьёшь, собьёт) Г сов. → несов. сбивать
‣ кого-что, с чего alla ~ maha ~ küljest lööma; сбить яблоко с дерева õuna puu otsast alla lööma, сбить с ног pikali ~ jalust maha lööma, сбить замок с двери lukku ukse küljest lahti murdma, сбить температуру palavikku alla võtma (ravimisega), сбить цену kõnek. hinda alla lööma, сбить темп tempot ~ kiirust vähendama ~ maha võtma, сбить охоту спорить vaidlushimu ära võtma;
‣ что kõnek. lõhkuma, katki tegema; lääpa ~ viltu ~ ära tallama; сбить каблук kontsa viltu tallama;
‣ кого-что ülek. kõnek. segi ~ segadusse ajama; сбить планы plaane segi ajama, сбить порядок (esemete) asetust ~ paigutust segi lööma ~ segi paiskama, сбить ученика трудным вопросом õpilast ~ õppurit raske küsimusega segadusse ajama;
‣ кого, с чего eksitama, kõrvale kallutama, hälvitama; сбить с дороги teelt eksitama;
‣ что, на что (jututeemat) mujale viima; кого-что, на что, куда kõnek. õhutama; сбить разговор на другую тему juttu mujale ~ teisale viima;
‣ кого-что kõnek. kokku kuhjama ~ ajama; сбить в кучу что mida hunnikusse kuhjama;
‣ что kokku lööma ~ klopsima; сбить ящик kasti kokku lööma, сбить бригаду kõnek. brigaadi kokku klopsima;
‣ что (vahule, kokku) lööma, kloppima; сбить яйца mune vahule lööma, сбить масло võid tegema, kirnuma (van.);
◊ сбить ~ сбивать гонор ~ спесь ~ форс с кого kõnek. kelle kõrkust kärpima ~ ninakust vähendama ~ maha võtma, kellele nina pihta andma; сбить всех в кучу kõnek. kõiki ühte patta panema; сбить ~ сбивать с толку кого kõnek. (1) kelle jutulõnga ~ jutujärge sassi ajama, keda segadusse ajama, (2) keda eksiteele ~ halvale teele ~ libedale teele ahvatlema ~ viima
‣ кого-что, с чего alla ~ maha ~ küljest lööma; сбить яблоко с дерева õuna puu otsast alla lööma, сбить с ног pikali ~ jalust maha lööma, сбить замок с двери lukku ukse küljest lahti murdma, сбить температуру palavikku alla võtma (ravimisega), сбить цену kõnek. hinda alla lööma, сбить темп tempot ~ kiirust vähendama ~ maha võtma, сбить охоту спорить vaidlushimu ära võtma;
‣ что kõnek. lõhkuma, katki tegema; lääpa ~ viltu ~ ära tallama; сбить каблук kontsa viltu tallama;
‣ кого-что ülek. kõnek. segi ~ segadusse ajama; сбить планы plaane segi ajama, сбить порядок (esemete) asetust ~ paigutust segi lööma ~ segi paiskama, сбить ученика трудным вопросом õpilast ~ õppurit raske küsimusega segadusse ajama;
‣ кого, с чего eksitama, kõrvale kallutama, hälvitama; сбить с дороги teelt eksitama;
‣ что, на что (jututeemat) mujale viima; кого-что, на что, куда kõnek. õhutama; сбить разговор на другую тему juttu mujale ~ teisale viima;
‣ кого-что kõnek. kokku kuhjama ~ ajama; сбить в кучу что mida hunnikusse kuhjama;
‣ что kokku lööma ~ klopsima; сбить ящик kasti kokku lööma, сбить бригаду kõnek. brigaadi kokku klopsima;
‣ что (vahule, kokku) lööma, kloppima; сбить яйца mune vahule lööma, сбить масло võid tegema, kirnuma (van.);
◊ сбить ~ сбивать гонор ~ спесь ~ форс с кого kõnek. kelle kõrkust kärpima ~ ninakust vähendama ~ maha võtma, kellele nina pihta andma; сбить всех в кучу kõnek. kõiki ühte patta panema; сбить ~ сбивать с толку кого kõnek. (1) kelle jutulõnga ~ jutujärge sassi ajama, keda segadusse ajama, (2) keda eksiteele ~ halvale teele ~ libedale teele ahvatlema ~ viima
смять 261 (буд. вр. сомну, сомнёшь, сомнёт) Г сов. → несов. сминать
‣ что kortsu ajama, (ära) kortsutama, kägardama, kägrutama, käkerdama; смять платье kleiti (ära) kortsutama;
‣ кого-что ära ~ enda alla ~ maha ~ jalge alla tallama (ka ülek.), ära ~ maha ~ enda alla sõtkuma ~ muljuma; смять траву rohtu ära tallama;
‣ кого-что segi lööma ~ paiskama; смять ряды ridu segi paiskama;
‣ что (без несов.) sõtkuma; смять глину savi sõtkuma;
‣ что kolkima, murdma, lõugutama; смять лён lina kolkima ~ lõugutama; vrd. мять
‣ что kortsu ajama, (ära) kortsutama, kägardama, kägrutama, käkerdama; смять платье kleiti (ära) kortsutama;
‣ кого-что ära ~ enda alla ~ maha ~ jalge alla tallama (ka ülek.), ära ~ maha ~ enda alla sõtkuma ~ muljuma; смять траву rohtu ära tallama;
‣ кого-что segi lööma ~ paiskama; смять ряды ridu segi paiskama;
‣ что (без несов.) sõtkuma; смять глину savi sõtkuma;
‣ что kolkima, murdma, lõugutama; смять лён lina kolkima ~ lõugutama; vrd. мять
стравить I 321 Г сов. → несов. стравливать I, стравлять I
‣ кого-что üksteise kallale ässitama (kõnek. ka ülek.); ülek. üksteise ~ teineteise vastu üles kihutama; стравить собак koeri puretama ~ purelema ajama;
‣ что ära ~ maha tallama; стравить овёс kaera maha tallama;
‣ что madalk. ära ~ paljaks söötma; стравить сено heina ära söötma, стравить пастбище karjamaad paljaks söötma;
‣ что madalk. hakkama panema, (ära) raiskama, läbi lööma, (ära) kulutama;
‣ что välja söövitama; vrd. травить I
‣ кого-что üksteise kallale ässitama (kõnek. ka ülek.); ülek. üksteise ~ teineteise vastu üles kihutama; стравить собак koeri puretama ~ purelema ajama;
‣ что ära ~ maha tallama; стравить овёс kaera maha tallama;
‣ что madalk. ära ~ paljaks söötma; стравить сено heina ära söötma, стравить пастбище karjamaad paljaks söötma;
‣ что madalk. hakkama panema, (ära) raiskama, läbi lööma, (ära) kulutama;
‣ что välja söövitama; vrd. травить I
тропа 53 С ж. неод. (tee)rada (liter. ka ülek.), jalgtee, jalgrada; охотничья тропа jahirada, пешеходная тропа jalgrada, вьючная тропа kandeloomarada, тропа здоровья terviserada, жизненная тропа, тропа жизни elurada, elutee, узкая тропа kitsas (tee)rada, звериная тропа metsloomarada, протаптывать тропу teed sisse tallama
вминать 169a Г несов. → сов. вмять что во что (sisse) vajutama ~ litsuma ~ tallama mida millesse; вминать камешек в песок kivi liivasse lükkama ~ vajutama
измять 261 (буд. вр. изомну, изомнёшь...) Г сов.
‣ кого-что kortsutama, kägardama, kägrutama, käkerdama, (ära, mõlki) muljuma; ära ~ maha tallama (põldu, rohtu); ülek. roiutama; muserdama; измять платье kleiti kortsu istuma, лицо измято бессонной ночью näol on unetu öö jälgi, он измят жизнью elu on teda muserdanud;
‣ что läbi sõtkuma (näit. savi); vrd. мять
‣ кого-что kortsutama, kägardama, kägrutama, käkerdama, (ära, mõlki) muljuma; ära ~ maha tallama (põldu, rohtu); ülek. roiutama; muserdama; измять платье kleiti kortsu istuma, лицо измято бессонной ночью näol on unetu öö jälgi, он измят жизнью elu on teda muserdanud;
‣ что läbi sõtkuma (näit. savi); vrd. мять
обшаркать 164a Г сов. → несов. обшаркивать что madalk. ära tallama, (käimisega) ära kulutama, räbalaks ~ mustaks kandma
обшарпать 164a Г сов. → несов. обшарпывать что madalk. (kandmisega) ära kulutama, räbalaks kandma, ära lörtsima ~ tallama ~ kriimustama
отдавить Г сов. → несов. отдавливать кому что ära ~ puruks tallama ~ sõtkuma, (valusasti) peale astuma; лошадь отдавила собаке лапу hobune sõtkus koeral käpa katki ~ haigeks, в толпе ему больно отдавили ногу talle astuti rahvamurrus valusasti jala peale
оттоптать 204a Г сов. → несов. оттаптывать что kõnek.
‣ (ära, mustaks) tallama; оттоптать кому ногу kellele valusasti jala peale astuma;
‣ valusaks käima ~ kõndima; я оттоптал себе ноги mul on jalad kõndimisest valusad ~ haiged
‣ (ära, mustaks) tallama; оттоптать кому ногу kellele valusasti jala peale astuma;
‣ valusaks käima ~ kõndima; я оттоптал себе ноги mul on jalad kõndimisest valusad ~ haiged
отшлёпать 164a Г сов. → несов. отшлёпывать
‣ кого-что kõnek. lakse andma; отшлёпать шалуна võrukaelale lakse andma;
‣ madalk. (porist) teed tallama, (teatud maad porisel teel) maha käima ~ kõmpima
‣ кого-что kõnek. lakse andma; отшлёпать шалуна võrukaelale lakse andma;
‣ madalk. (porist) teed tallama, (teatud maad porisel teel) maha käima ~ kõmpima
пересыпать I 169a Г несов. → сов. пересыпать;
◊ пересыпать ~ переливать из пустого в порожнее kõnek. (1) sõelaga vett kandma, tühja tuult tallama, (2) tühja lobisema, laterdama
◊ пересыпать ~ переливать из пустого в порожнее kõnek. (1) sõelaga vett kandma, tühja tuult tallama, (2) tühja lobisema, laterdama
проторить 285a Г сов. → несов. проторять что sisse tallama (ka ülek.) ~ sõitma; проторить путь в науку teaduses teerajajaks olema
разносить I 319a Г сов. → несов. разнашивать что (jalatseid vm.) sisse kandma; viltu ~ lääpa tallama, vormist välja ajama; разносить туфли kingi sisse kandma
убить II 325 Г сов. → несов. убивать II что kõnek.
‣ kinni ~ kõvaks tampima; убить землю maad kõvaks tampima, убить сено heina tallama;
‣ чем (üleni) katma, üle lööma; убить ворота досками väravat laudadega üle lööma
‣ kinni ~ kõvaks tampima; убить землю maad kõvaks tampima, убить сено heina tallama;
‣ чем (üleni) katma, üle lööma; убить ворота досками väravat laudadega üle lööma
унизить 272a Г сов. → несов. унижать кого-что, перед кем-чем alandama, põrmu tallama, alavääristama; унизить чьё достоинство keda alavääristama ~ halvustama, kelle väärikust riivama, kelle eneseväärikust alandama
уничижить 287а Г сов. → несов. уничижать кого-что van. alandama, alavääristama, madaldama, põrmu tallama, halvaks pidama
уничтожить 271a Г сов. → несов. уничтожать
‣ кого-что чем hävitama, põrmustama (ka ülek.), põrmu tallama; уничтожить письма kirju hävitama, уничтожить клопов luitkaid hävitama, уничтожить деревья puid hävitama, уничтожить всю еду kõnek. kogu toitu ära hävitama, уничтожить кого язвительным словом keda salvava sõnaga tapma ~ hävitama, уничтожить взглядом pilguga põrmustama ~ hävitama, уничтожить надежды lootusi purustama;
‣ что (ära) kaotama, likvideerima; уничтожить безработицу tööpuudust likvideerima
‣ кого-что чем hävitama, põrmustama (ka ülek.), põrmu tallama; уничтожить письма kirju hävitama, уничтожить клопов luitkaid hävitama, уничтожить деревья puid hävitama, уничтожить всю еду kõnek. kogu toitu ära hävitama, уничтожить кого язвительным словом keda salvava sõnaga tapma ~ hävitama, уничтожить взглядом pilguga põrmustama ~ hävitama, уничтожить надежды lootusi purustama;
‣ что (ära) kaotama, likvideerima; уничтожить безработицу tööpuudust likvideerima
утопать Г сов. madalk.
‣ 164a что kinni ~ kokku ~ tasaseks ~ kõvaks tallama ~ t(r)ampima ~ sõtkuma; утопать песок liiva kinni trampima;
‣ 164b куда astuma, tatsama, vantsima, lontsima; утопать домой koju kõndima ~ vantsima ~ lontsima
‣ 164a что kinni ~ kokku ~ tasaseks ~ kõvaks tallama ~ t(r)ampima ~ sõtkuma; утопать песок liiva kinni trampima;
‣ 164b куда astuma, tatsama, vantsima, lontsima; утопать домой koju kõndima ~ vantsima ~ lontsima
выбить 324* Г сов. → несов. выбивать
‣ что, из чего välja lööma; sisse lööma (näit. akent); кого-что из чего maha lööma ~ paiskama; кого из чего välja lööma, minema kihutama; выбить стекло из рамы klaasi raamist välja lööma, выбить огонь tuld välja lööma, выбить мяч из рук palli käest maha lööma, выбить из седла sadulast maha paiskama, выбить противника из окопов vaenlast kaevikutest välja lööma, выбить чьё согласие kõnek. kelle nõusolekut saavutama, выбить 90 очков из 100 возможных üheksatkümmend silma sajast (välja) laskma;
‣ что, из чего kõnek. välja ~ puhtaks kloppima; выбить пыль из одежды rõivastest tolmu välja kloppima, выбить ковёр vaipa puhtaks kloppima, выбить трубку piipu tühjendama ~ tühjaks koputama;
‣ что maha ~ ära tallama; puruks peksma; град выбил озимые rahe peksis (tali)orase puruks, выбить дорогу teed auklikuks sõitma;
‣ что vermima; выбить медаль medalit vermima;
‣ что välja pressima ~ pigistama; у него слова не выбьешь temast ei pigista sõnagi välja;
‣ что (löökriistadel) mängima, (näit. trummi) lööma; он выбил на барабане походный марш ta lõi trummil rännakumarssi, выбить такт takti lööma;
‣ что (kontsade klõbinal) tantsu lööma; выбить чечётку steppima;
‣ tekst. (mustrit) trükkima;
◊ выбить ~ выбивать из колеи кого-что rööpast välja viima keda-mida; выбить ~ выбивать дурь из головы у кого, кому kõnek. rumalusi peast välja ajama kellel; выбить ~ выбивать почву из-под ног у кого pinda jalge alt võtma kellel
‣ что, из чего välja lööma; sisse lööma (näit. akent); кого-что из чего maha lööma ~ paiskama; кого из чего välja lööma, minema kihutama; выбить стекло из рамы klaasi raamist välja lööma, выбить огонь tuld välja lööma, выбить мяч из рук palli käest maha lööma, выбить из седла sadulast maha paiskama, выбить противника из окопов vaenlast kaevikutest välja lööma, выбить чьё согласие kõnek. kelle nõusolekut saavutama, выбить 90 очков из 100 возможных üheksatkümmend silma sajast (välja) laskma;
‣ что, из чего kõnek. välja ~ puhtaks kloppima; выбить пыль из одежды rõivastest tolmu välja kloppima, выбить ковёр vaipa puhtaks kloppima, выбить трубку piipu tühjendama ~ tühjaks koputama;
‣ что maha ~ ära tallama; puruks peksma; град выбил озимые rahe peksis (tali)orase puruks, выбить дорогу teed auklikuks sõitma;
‣ что vermima; выбить медаль medalit vermima;
‣ что välja pressima ~ pigistama; у него слова не выбьешь temast ei pigista sõnagi välja;
‣ что (löökriistadel) mängima, (näit. trummi) lööma; он выбил на барабане походный марш ta lõi trummil rännakumarssi, выбить такт takti lööma;
‣ что (kontsade klõbinal) tantsu lööma; выбить чечётку steppima;
‣ tekst. (mustrit) trükkima;
◊ выбить ~ выбивать из колеи кого-что rööpast välja viima keda-mida; выбить ~ выбивать дурь из головы у кого, кому kõnek. rumalusi peast välja ajama kellel; выбить ~ выбивать почву из-под ног у кого pinda jalge alt võtma kellel
вытравить I 320* Г сов. → несов. вытравливать, вытравлять
‣ что, чем välja võtma (plekkide kohta); met. söövitama; peitsima;
‣ кого (ära) mürgitama, mürgiga hävitama; вытравить мышей hiiri mürgitama;
‣ кого jah. (koertega) välja ajama; охотники вытравили зверя из лесу kütid ajasid looma metsast välja;
‣ что puruks tallama ~ sõtkuma (orast, põldu);
‣ что ülek. välja juurima, hävitama; вытравить пережитки igandeid välja juurima
‣ что, чем välja võtma (plekkide kohta); met. söövitama; peitsima;
‣ кого (ära) mürgitama, mürgiga hävitama; вытравить мышей hiiri mürgitama;
‣ кого jah. (koertega) välja ajama; охотники вытравили зверя из лесу kütid ajasid looma metsast välja;
‣ что puruks tallama ~ sõtkuma (orast, põldu);
‣ что ülek. välja juurima, hävitama; вытравить пережитки igandeid välja juurima
заездить I 270a (повел. накл. заезди) Г сов. → несов. заезживать kõnek.
‣ кого (sõiduga) ära ~ võhmale ajama; заездить лошадей hobuseid ära ~ võhmale ajama, заездить волка hunti ära väsitama ~ ajama (ratsa);
‣ кого, чем ülek. kõnek. ära piinama ~ vaevama; заездить непосильной работой üle jõu käiva tööga ära vaevama;
‣ что, чем ära tallama ~ sõtkuma; maha sõitma; озимь заезжена телегами talivili on vankritega maha sõidetud
‣ кого (sõiduga) ära ~ võhmale ajama; заездить лошадей hobuseid ära ~ võhmale ajama, заездить волка hunti ära väsitama ~ ajama (ratsa);
‣ кого, чем ülek. kõnek. ära piinama ~ vaevama; заездить непосильной работой üle jõu käiva tööga ära vaevama;
‣ что, чем ära tallama ~ sõtkuma; maha sõitma; озимь заезжена телегами talivili on vankritega maha sõidetud
намять 261 Г сов. → несов. наминать
‣ что, чего (mingit hulka) sõtkuma ~ pehmeks tampima; намять глины savi sõtkuma, намять картошки kartuleid pudruks tampima, намять льна linu lõugutama;
‣ что kõnek. maha tallama ~ sõtkuma;
‣ что kõnek. ära muljuma ~ hõõruma; намять ногу jalga ära hõõruma;
◊ намять бока ~ шею кому madalk. kellele (head) keretäit andma, kelle(l) nahka parkima
‣ что, чего (mingit hulka) sõtkuma ~ pehmeks tampima; намять глины savi sõtkuma, намять картошки kartuleid pudruks tampima, намять льна linu lõugutama;
‣ что kõnek. maha tallama ~ sõtkuma;
‣ что kõnek. ära muljuma ~ hõõruma; намять ногу jalga ära hõõruma;
◊ намять бока ~ шею кому madalk. kellele (head) keretäit andma, kelle(l) nahka parkima
нашлёпать 164a Г сов.
‣ кого-что, по чему kõnek. lakse jagama, laksakaid andma, laksima; нашлёпать по щекам vastu põski laksama;
‣ что, чем, на чём, без доп. madalk. mustaks ~ poriseks tallama, poriseid jälgi jätma;
‣ что, чего madalk. (mingit hulka) plaksuga peale lööma ~ panema; нашлёпать печатей templeid (peale) lööma ~ taguma
‣ кого-что, по чему kõnek. lakse jagama, laksakaid andma, laksima; нашлёпать по щекам vastu põski laksama;
‣ что, чем, на чём, без доп. madalk. mustaks ~ poriseks tallama, poriseid jälgi jätma;
‣ что, чего madalk. (mingit hulka) plaksuga peale lööma ~ panema; нашлёпать печатей templeid (peale) lööma ~ taguma
обмять 261 (буд. вр. обомну, обомнёшь..., прош. вр. обмял...) Г сов. → несов. обминать kõnek.
‣ что kinni ~ kokku pressima ~ suruma ~ litsuma; обмять сено heina kokku pressima ~ sõtkuma ~ tallama;
‣ что pehmeks muljuma;
‣ что sisse kandma (riiete v. jalatsite kohta);
‣ кого ülek. madalk. muserdama
‣ что kinni ~ kokku pressima ~ suruma ~ litsuma; обмять сено heina kokku pressima ~ sõtkuma ~ tallama;
‣ что pehmeks muljuma;
‣ что sisse kandma (riiete v. jalatsite kohta);
‣ кого ülek. madalk. muserdama
переливать Г несов.
‣ 169a сов. перелить;
‣ 169b чем küütlema, helklema, veiklema, sillerdama; переливать всеми цветами радуги kõigis vikerkaarevärves küütlema;
◊ переливать ~ пересыпать из пустого в порожнее kõnek. (1) sõelaga vett kandma, tühja tuult tallama, (2) tühja lobisema, laterdama
‣ 169a сов. перелить;
‣ 169b чем küütlema, helklema, veiklema, sillerdama; переливать всеми цветами радуги kõigis vikerkaarevärves küütlema;
◊ переливать ~ пересыпать из пустого в порожнее kõnek. (1) sõelaga vett kandma, tühja tuult tallama, (2) tühja lobisema, laterdama
порожний 121 П kõnek. tühi(-); vaba; порожний пробег tühisõit, порожний ящик tühi kast, порожний стул van. vaba tool;
◊ переливать из пустого в порожнее kõnek. (1) tühje sõnu tegema, tühja-tähja rääkima, (2) tühja tuult tallama, sõelaga vett kandma, tühja tööd tegema
◊ переливать из пустого в порожнее kõnek. (1) tühje sõnu tegema, tühja-tähja rääkima, (2) tühja tuult tallama, sõelaga vett kandma, tühja tööd tegema
про- приставка I verbiliitena väljendab
‣ liikumist: millest läbi, läbi mille; проплыть 100 метров läbima 100 meetrit, проехать через деревню külast läbi ~ läbi küla sõitma, проскочить läbi lipsama, протекать läbi voolama, просеять läbi sõeluma, проталкиваться läbi trügima;
‣ läbistavat tegevust: läbi, sisse; прогрызть läbi ~ auklikuks närima, прострелить läbi laskma, проткнуть läbi ~ auku sisse torkama, протоптать (rada) sisse tallama;
‣ suundumist: mööda; промелькнуть mööda vilksatama, проехать станцию jaamast mööda sõitma;
‣ lõpuleviidud v. ammendatud tegevust: läbi, ära; проанализировать (läbi) analüüsima, analüüsi tegema, просмотреть läbi vaatama, прозвенел звонок kell on (ära) helisenud;
‣ pidevat tegevust kindla ajavahemiku kestel: läbi, otsa; просидеть всю ночь возле больного öö läbi ~ öö otsa haige juures olema ~ istuma, проработать три дня kolm päeva tööd tegema, проболеть весь месяц terve kuu haige olema, проспать до вечера õhtuni välja ~ kuni õhtuni magama, прогулять два часа kaks tundi jalutama, промучиться два часа kaks tundi järjest piinlema;
‣ objekti täielikult haaravat tegevust: läbi; прогреть läbi soojendama, проварить läbi keetma, просолить küllaldaselt ~ hästi (läbi) soolama;
‣ ühekordset tegevust; дверь провизжала uks krääksatas, прорычать möiratama;
‣ kaotuse v. kahjuga seotud tegevust: maha, läbi; проиграть maha mängima, mängus kaotama, промотать деньги kõnek. raha läbi lööma, прозевать kõnek. (head juhust) mööda laskma, проспорить kihlvedu kaotama;
‣ (ся-verbide puhul) tegevuse lõpuleviimist v lühiajalisust; прокашляться kurku puhtaks köhima, прогуляться väikest jalutuskäiku tegema, pisut jalutama;
‣ (ся-verbide puhul) tegevuses eksimist: проговориться välja lobisema, проштрафиться pahandust tegema; II nimisõnaliitena väljendab mingi omaduse osalist olemasolu; прожелть (paigutine) kollendus, с прожелтью kollakas, просинь (tükatine) sinendus, sinerdus, sinakas helk, с просинью sinakas, sinendav, sinerdav, в волосах проседь juustes on (juba) halli; III nimi- ja omadussõnaliitena: -pooldaja, -sõbralik, -meelne; профашист fašismipooldaja, fašismi soodustaja, профашистский fašismimeelne, fašismi pooldav
‣ liikumist: millest läbi, läbi mille; проплыть 100 метров läbima 100 meetrit, проехать через деревню külast läbi ~ läbi küla sõitma, проскочить läbi lipsama, протекать läbi voolama, просеять läbi sõeluma, проталкиваться läbi trügima;
‣ läbistavat tegevust: läbi, sisse; прогрызть läbi ~ auklikuks närima, прострелить läbi laskma, проткнуть läbi ~ auku sisse torkama, протоптать (rada) sisse tallama;
‣ suundumist: mööda; промелькнуть mööda vilksatama, проехать станцию jaamast mööda sõitma;
‣ lõpuleviidud v. ammendatud tegevust: läbi, ära; проанализировать (läbi) analüüsima, analüüsi tegema, просмотреть läbi vaatama, прозвенел звонок kell on (ära) helisenud;
‣ pidevat tegevust kindla ajavahemiku kestel: läbi, otsa; просидеть всю ночь возле больного öö läbi ~ öö otsa haige juures olema ~ istuma, проработать три дня kolm päeva tööd tegema, проболеть весь месяц terve kuu haige olema, проспать до вечера õhtuni välja ~ kuni õhtuni magama, прогулять два часа kaks tundi jalutama, промучиться два часа kaks tundi järjest piinlema;
‣ objekti täielikult haaravat tegevust: läbi; прогреть läbi soojendama, проварить läbi keetma, просолить küllaldaselt ~ hästi (läbi) soolama;
‣ ühekordset tegevust; дверь провизжала uks krääksatas, прорычать möiratama;
‣ kaotuse v. kahjuga seotud tegevust: maha, läbi; проиграть maha mängima, mängus kaotama, промотать деньги kõnek. raha läbi lööma, прозевать kõnek. (head juhust) mööda laskma, проспорить kihlvedu kaotama;
‣ (ся-verbide puhul) tegevuse lõpuleviimist v lühiajalisust; прокашляться kurku puhtaks köhima, прогуляться väikest jalutuskäiku tegema, pisut jalutama;
‣ (ся-verbide puhul) tegevuses eksimist: проговориться välja lobisema, проштрафиться pahandust tegema; II nimisõnaliitena väljendab mingi omaduse osalist olemasolu; прожелть (paigutine) kollendus, с прожелтью kollakas, просинь (tükatine) sinendus, sinerdus, sinakas helk, с просинью sinakas, sinendav, sinerdav, в волосах проседь juustes on (juba) halli; III nimi- ja omadussõnaliitena: -pooldaja, -sõbralik, -meelne; профашист fašismipooldaja, fašismi soodustaja, профашистский fašismimeelne, fašismi pooldav
пустой 120 П (кр. ф. пуст, пуста, пусто, пусты и пусты)
‣ tühi; пустой зал tühi saal, пустая бочка tühi vaat, пустой чемодан tühi kohver, пустой карман tühi tasku (ka ülek.), на пустой желудок tühja kõhu peale, пустые щи lihata ~ rasvata (hapu)kapsasupp (ka paastutoiduna), пустой шар õõnes kera, пустая порода mäend. aheraine, пустой урок kõnek. vaba tund, пустой чай kõnek. paljas tee (suhkruta, piimata);
‣ ülek. tühine, tühi, paljas, asjatu, tarbetu; пустой человек tühine inimene, пустая царапина tühine kriimustus, пустые идеи tühised ideed, пустые надежды asjatu ~ tühi lootus, пустые слова tühjad ~ paljad sõnad, пустой разговор tühi loba, пустые слухи paljas kuulujutt, пустая трата времени tühi ~ paljas ajaraiskamine, пустой взгляд tühi pilk, пустой номер kõnek. asjatu ~ tühi vaev ~ ettevõtmine, пустые страхи tühi ~ asjatu hirm ~ kartus;
‣ П → С пустое с. неод. (без мн. ч.) tühiasi; mõttetus; полно тебе говорить пустое aitab juba mõttetuste rääkimisest;
‣ предик. (on) tühiasi; это пустое see on tühiasi;
◊ пустая голова kõnek. halv. kõlupea; пустое место tühi koht (inimese kohta); переливать из пустого в порожнее (1) tühja tuult tallama, sõelaga vett kandma, (2) tühje sõnu tegema; с пустыми руками tühjade kätega
‣ tühi; пустой зал tühi saal, пустая бочка tühi vaat, пустой чемодан tühi kohver, пустой карман tühi tasku (ka ülek.), на пустой желудок tühja kõhu peale, пустые щи lihata ~ rasvata (hapu)kapsasupp (ka paastutoiduna), пустой шар õõnes kera, пустая порода mäend. aheraine, пустой урок kõnek. vaba tund, пустой чай kõnek. paljas tee (suhkruta, piimata);
‣ ülek. tühine, tühi, paljas, asjatu, tarbetu; пустой человек tühine inimene, пустая царапина tühine kriimustus, пустые идеи tühised ideed, пустые надежды asjatu ~ tühi lootus, пустые слова tühjad ~ paljad sõnad, пустой разговор tühi loba, пустые слухи paljas kuulujutt, пустая трата времени tühi ~ paljas ajaraiskamine, пустой взгляд tühi pilk, пустой номер kõnek. asjatu ~ tühi vaev ~ ettevõtmine, пустые страхи tühi ~ asjatu hirm ~ kartus;
‣ П → С пустое с. неод. (без мн. ч.) tühiasi; mõttetus; полно тебе говорить пустое aitab juba mõttetuste rääkimisest;
‣ предик. (on) tühiasi; это пустое see on tühiasi;
◊ пустая голова kõnek. halv. kõlupea; пустое место tühi koht (inimese kohta); переливать из пустого в порожнее (1) tühja tuult tallama, sõelaga vett kandma, (2) tühje sõnu tegema; с пустыми руками tühjade kätega
смешать 165a Г сов. → несов. смешивать кого-что, с кем-чем segama, kokku segama, segutama, segi ajama ~ lööma; смешать краски värve segama, смешать два сорта муки kahte sorti jahu kokku segama, смешать вино с водой veini veega tempima, смешать шашки kabenuppe segi lööma, смешать ряды ridu segi ajama ~ lööma ~ paiskama, смешать фамилии perekonnanimesid segi ajama ~ ära vahetama, смешать карты кого, чьи, кому (1) kaarte segi lööma, (2) ülek. kelle plaane segi ~ nurja ajama;
◊ смешать ~ смешивать с грязью кого keda poriga üle valama, porri tallama; vrd. мешать II
◊ смешать ~ смешивать с грязью кого keda poriga üle valama, porri tallama; vrd. мешать II
утрамбовать 172a Г сов. → несов. утрамбовывать что, чем kinni ~ kõvaks ~ siledaks ~ tasaseks tampima; утрамбовать дорогу teed kõvaks ~ siledaks tampima, утрамбовать ногами jalgadega kõvaks tampima, утрамбовать силос silo kinni tallama ~ tampima
