Eesti kirjakeele grammatika sektor

(lühemalt: grammatikasektor, GRM)

Juhataja: mag. Peeter Päll, tel 644 61 53, Peeter.Pall@eki.ee

Sihtfinantseeritav teadusteema "Eesti kirjakeele grammatiline struktuur ja tüpoloogia", teemajuht dr Ülle Viks, tel 644 28 92, Ylle.Viks@eki.ee

Aasta olulisemad tulemused

Kaitsti üks magistriväitekiri (Ene Vainik), valmis sai 3 magistriväitekirja (Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik), 1 monograafia (Tiiu Erelt)

Jätkunud on eesti keele grammatilise andmebaasi väljaarendamine (Ülle Viks, Indrek Hein), lõpetatud on liitsõna põhikomponentide morfoloogiline analüüs ja ühestamine, andmebaasis ca. 65000 kirjet. Koostatud K. J. Petersoni grammatiline autorisõnastik (Ülle Viks, Indrek Hein, Ene Vainik).

Sihtfinantseeritava teema täitmine allteemade kaupa

  1. Eesti keele süntaktiline struktuur rõhuasetusega tüpoloogiliselt ja kontrastiivselt eripärastele joontele - täitja Helle Metslang, selgitatud diskursusepartiklite funktsioone ja omavahelisi seoseid, mõningaid eesti grammatika metafoore. Allteema täidetav.
  2. Eesti keele morfoloogia kirjeldus ning muutevormide kasutusvõimalused, morfoloogiakäsiraamat - täitja oli Henn Saari, allteema jääb lõpetamata.
  3. Eesti keele sõnamoodustus: tüpoloogiline iseloomustus, moodustuspesade struktuur, ülevaade eesti keele sõnavarast tüvekoormatuse, moodustusstruktuuri ja ­-potentsiaali põhjal - Silvi Vare on valmis saanud eesti kirjakeele sõnavara (ÕS '99 alusel) moodustusmorfoloogilise analüüsi esialgse variandi. Liitsõnaosa on juba kasutusel eesti lingvistika andmebaasis. Allteema täidetav.
  4. Eri tasandite keelekirjelduste formaliseerimine ja vastavate reeglite interpretaatorite loomine, lingvistilise info esitusmeetodid arvutis - Ülle Viks on arendanud grammatilist andmebaasi (vt ülalpool), allteema täitmine on reaalne, kuigi mitte päris sel kujul, nagu alguses kavandatud. Allteemaga on seotud ka foneetilise tasandi kirjeldused (Hille Pajupuu uurimused eesti vokaalidest kõnes ning kõnekäitumisest).
  5. Eesti kirjakeele üldised tüpoloogilised tunnusjooned võrreldes ühelt poolt teiste läänemeresoome keeltega (eriti soome keelega) ja teiselt poolt indoeuroopa keeltega - täitja Helle Metslang, uuritud on koostöös Tartu ülikooliga evidentsiaalsust, mis on Balti areaalile omane; selgitatud evidentsiaalsuse rolli ja kujunemist grammatikas tüpoloogilisest vaatenurgast, võrreldud kirjakeelt murretega. Allteema täidetav.
  6. Teema alla on lisandunud keelekorraldus, mille uurimuslik osa on 2001. aastal tõhusalt edenenud tänu Tiiu Erelti monograafia valmimisele.
  7. Teema alla on lisandunud ka eesti keele tekst-kõne sünteesi allteema, täitja Meelis Mihkla; 2001. a kaitses magistrikraadi.
  8. Teema alla on lisandunud semantika allteema, täitja Ene Vainik; 2001. a kaitses magistrikraadi emotsioonisõnavara semantika teemal.

Eesti Keele Instituudi keelenõuanne (Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Peeter Päll, Maire Raadik, asendajatena Elli Riikoja, Jane Lepasaar) on aasta jooksul telefoni teel vastanud umbes 7300 keelenõu küsijale (küsimusi oli seejuures paljudel mitu, võrdluseks 2000. a - 7350 pöördumist, 1999. a - 6850 pöördumist, seega ollakse ilmselt jõudnud piirkoormuseni, mis oluliselt enam kasvada ei saa), koostanud 31 kirja (sh keeleekspertiisid ja nimekorraldusteemalised kirjad). E-posti teel antavate keelenõuannete umbkaudne suurusjärk on 100 kirja.