Kogumiku aluseks on 18. novembril 2016 Tartu Kirjanike Majas toimunud konverents "Kuidas anda inimesele kosmos? Hasso Krulli utoopia väljaspool ajalugu". Lisaks ettekannete põhjal valminud uutele artiklitele moodustab kogumiku suurema osa põhjalik valik Hasso Krulli varasemast retseptsioonist. Samuti sisaldab kogumik Hasso Krulli mahukat bibliograafiat.

Hasso Krull (sündinud 1964) on eesti kultuuriruumi ilmestanud juba alates 1980. aastate esimesest poolest. Seejuures on Krulli looming olnud pidevas teisenemises, kuid seda teisenemist on ometi läbinud mingi läbiv joon, mingi tekstistrateegiate all või taga lasuv laiem alus, mis püüdleb unustatud kihistuste elluäratamise poole lugejas. Selle juures ei ole näinud oluline, kas see püüdlus võtab luuletuse, eepilise poeemi, mütopoeetilise jutustuse, teoreetilise loengu, kirjanduskriitika, tõlkevahenduse või köögilauajutu kuju. Need kõik küsivad mingite arhetüüpsete mehhanismide järele, mis hoiaksid inimese maailma lagunemast ja tekitaksid tema olemise kultuurilisse koesse pidepunkte, millele toetuda. Nii kogumik kui ka konverents olid ajendatud soovist mõtiskleda Krulli loomingu olemuse ja väljavaadete üle, mis tema utoopial meie kultuuris võiks olla. Samuti annab koondav retseptsioonikogu aimu, milline suhe võiks olla tema loomingu erinevate pooluste vahel või kas selline küsimus on üldse relevantne. Ehkki Krulli tegevuse mastaap ja maht näib kaugelehaarav (lausa kosmiline), on selle keskmes mõistatus, mis kutsub küsima inimese asendi ja eesmärgi üle tänapäevases kultuuris.

Kogumik valmib Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudis, Eesti kirjandus- ja kultuuriuuringute keskuse juurde koondunud uurimisruhma töö tulemusena ja koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga.




SISUKORD:



NEEME LOPP
Hasso Krulli mõistatus    lk 9

MART VELSKER
Nastik teab    lk 16



HEIE MARIE TREIER
Sujuv sissejuhatus iseseisvusesse: Hasso Krulli panus 1990. aastate kunsti    lk 22

EIK HERMANN
Krullid haridusmaastikul    lk 28

ANNELI MIHKELEV
Müüdipesa punumine Hasso Krulli 21. sajandi loomingus    lk 32

TÕNU VIIK
Hasso Krulli lugemine    lk 40

JOOSEP SUSI
Kuidas luuletada lugu isa valvsa pilgu all?    lk 45

ANDREAS W
töid, tegemisi ja hambaid    lk 55



MARJU LEPAJÕE
Võimalikke lisandusi Max Harnooni tundmaõppimiseks    lk 64

MARGUS OTT
Raamat, mis on kogu aeg olemas olnud    lk 68

AARE PILV
Muisus ja muistatus. Etnofuturism 2.0    lk 75

MAREK TAMM
Pesapunumine: Hasso Krulli kosmopoliitika    lk 79

TÕNIS PARKSEPP
Kes on klassik? Hasso Krulli loojanatuurist    lk 86

ÜLO VALK
Regivärsist rahvuslikku esoteerikasse    lk 94

MART VELSKER
Veel ja midagi veel    lk 101

MAARJA KANGRO
Ligimesepoliitikast    lk 105

LEO LUKS
Empaatiline hääl ja mõtleja ülesanne    lk 111

AARE PILV
Labürint polegi liiklusvahend    lk 116

MEELIS FRIEDENTHAL
Süüst ja häbist „rohelise mõtlemise” taustal    lk 121

REIN RAUD
Luule kui olek    lk 132

TRIINU PAKK
Vanapaganast, jumalannast, härjast ja kirjast    lk 135

ÜLAR PLOOM
Encomium Crulli    lk 138

JAAN KAPLINSKI
Hasso Krulli rõõmus fatalism    lk 144

LAURI SOMMER
Krulli ilmutus    lk 148

KADRI TÜÜR
Küllus ja prügi    lk 154

JAN KAUS
Küllusetekst, teksti küllus    lk 158

JAN KAUS
Millimallikas ja ookean    lk 164

MIHKEL MUTT
Häbelik tõurastaja, Sorbonne’i kaugõppija: retroarvustus    lk 173

JAAN ROSS
Seire või katkestused?    lk 177

MART VELSKER
Raamat valgustajatelt    lk 184

MAREK TAMM
Nietzsche tagasipöördumine    lk 192

Tõnu Õnnepalu
Hasso Krull, alanud sajandi kirjandusõpetaja    lk 200

AIVO LÕHMUS
Hasso Krulli peen poststrukturalism    lk 206

TÕNU ÕNNEPALU
Keha – hüüdja hääl diskursiivses kõrves: monoloog Hasso Krullist kui poliitilisest luuletajast    lk 210

PRIIDU BEIER
Androgüüni luule    lk 216

KAJAR PRUUL
Narkissose mängud    lk 221



Illustratsioonide allikad    lk 226

Hasso Krulli valikbibliograafia    lk 227