KULTUURI- JA KIRJANDUSTEOORIA TÖÖRÜHM
  Töörühm

  Kontakt
 kultuuriteooria
      [ät]gmail.com
PIRET VIIRES
Olulisemad teaduspublikatsioonid



Monograafiad

  • Postmodernism in Estonian Literary Culture. Frankfurt am Main jt: Peter Lang Verlag, 2012, 152 lk.
  • Eesti kirjandus ja postmodernism. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2008, 112 lk.
  • Postmodernism eesti kirjanduskultuuris. Dissertationes litterarum et contemplationis comparativae Universitatis Tartuensis, nr 5. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2006, 258 lk.

Raamatud ja erinumbrid

  • Mari Laaniste, Piret Viires, Virve Sarapik (toim), Võlus ja vaimus, valguses ja varjus. Mari Saadi maailm. Tallinn-Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2015, 168 lk.
  • Piret Viires, Priit Kruus (toim), Nullindate erinumber. - Methis. Studia humaniora estonica, kd 8, nr 11, 2013, 148 lk.
  • Pille Runnel, Pille Pruulmann-Vengerfeldt, Piret Viires, Marin Laak (toim), The Digital Turn. User’s Practices and Cultural Transformations. Frankurt-am-Main: Peter Lang Verlag, 2013, 298 lk.
  • Piret Viires (toim), Uurimusi kirjandusest ja kultuurist. Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudi toimetised, kd 15, 2013, 152 lk.
  • Piret Viires, Anneli Kõvamees (toim), Uurimusi 1940. aastate eesti kirjandusest. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2011.
  • Virve Sarapik, Piret Viires, Mari Laaniste, Jaak Tomberg (toim), Sügisball. Tallinn-Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, kultuuri- ja kirjandusteooria töörühm, 2010.
  • Virve Sarapik, Piret Viires, Mari Laaniste (toim), Spiraali lagunemine: Jüri Ehlvesti maailm. Tallinn-Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, kultuuri- ja kirjandusteooria töörühm, 2009.
  • Piret Viires (toim), Novaja estonskaja novella. 1990-je godõ. Tallinn: Aleksandra, 1999, 303 lk.
  • Piret Viires (toim), Eesti Kirjanikkude Liit 75. Koguteos. Tallinn: Eesti Kirjanike Liit, 1997, 168 lk.
  • Jaan Undusk, Piret Kruuspere, Piret Viires (toim), Collegium Litterarum: nr 1–8 (1990–1996). Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse sari.

Artiklid

  • Marin Laak, Piret Viires, Digitaalkultuur Eesti kultuuriruumi osana 2004–2014: hetkeseis ja tulevikuprognoos. - Raivo Vetik (toim), Eesti Inimarengu Aruanne 2014/2015: Lõksudest välja?. Tallinn: Eesti Koostöö Kogu, 2015, lk 226-236.
  • Marin Laak, Piret Viires, Digital Culture as Part of Estonian Cultural Space in 2004-2014: Current State and Forecasts. - Raivo Vetik (toim), Estonian Human Developement Report 2014/2015: Escaping the traps?. Tallinn: Estonian Cooperation Assembly, 2015, lk 226-235.
  • Digimodernistlik eesti kirjanik. - Methis, kd 8, nr 11, 2013, lk 9 - 21.
  • Virve Sarapik, Piret Viires, Solitude in Cyberspace. - Pille Runnel, Pille Pruulmann-Vengerfeldt, Piret Viires, Marin Laak (toim), The Digital Turn. User’s Practices and Cultural Transformations. Frankurt-am-Main: Peter Lang Verlag, 2013, lk 237-249.
  • Virve Sarapik, Piret Viires, Üksildus küberruumis: autori individuaalsus ja teksti autonoomia. - Methis, nr 8, 2011, lk 7-20.
  • End of Irony? Estonian Literature after Postmodernism. - Interlitteraria, kd 16, nr 2, 2011, lk 451-463.
  • Marin Laak, Piret Viires, Das estnische Epos „Kalevipoeg“ und seine Rezeption in Kultur und Literatur. - Humaniora Germanistica, no 5, 2011, lk 295-318.
  • Marin Laak, Piret Viires, Representing canonical texts in the digital age: the case of the Estonian national epic Kalevipoeg. - Revista Texto Digital, kd 6, nr 2, 2010, lk 156-167.
  • Twilight Zone. Nullindad kui hämarala. - Looming, nr 2, 2010, lk 273-282.
  • The New Elite: from Digital Literature to a Printed Book. - Interlitteraria, kd 14, no 1, 2009, lk 247-255.
  • Emil Tode "Border State" and Nora Ikstena "The Celebration of Life": The Possibilities of Postmodernism in Estonian and Latvian Literatures. - Anneli Mihkelev (toim), Turns of the Centuries, Turns in Literature: Estonian and Latvian Literatures in the European Context at the Turns of the 19th/20th and 20th/21st Centuries. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2009, lk 131-141.
  • Kriitika. – Piret Kruuspere (toim), Eesti kirjandus paguluses XX sajandil. Collegium litterarum, nr 9. [Tallinn]: Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2008, lk 677–714.
  • Postmodernistlik mäng ja rahvuslikkus. – Rein Undusk (toim), Rahvuskultuur ja tema teised. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2008, lk 209–216.
  • Estonian contemporary literature in the globalised world: autonomy or dependence?. – Cornelius Hasselblatt (toim), The End of Autonomy? Studies in Estonian Culture. Maastricht: Shaker Verlag, 2008, lk 97–103.
  • Estonian Literature and a Brave New World: a Postmodern Turn?. - Cornelius Hasselblatt (toim), Different inputs - same output? Autonomy and dependence of the arts under different social-economic conditions: the Estonian example. Maastricht: Shaker Verlag, 2006, lk 145-153.
  • Simulatsioonid küberruumis: varjud seintel. - Kunstiteaduslikke Uurimusi, kd 15, nr 4, 2006, lk 30-41.
  • Literature and Cyberpace. - Folklore, kd 29, 2005, lk 153-174.
  • Tekstide kohanemine küberruumis. - Maie Kalda, Virve Sarapik, Tiina Saluvere, Piret Viires (toim), Kohanevad tekstid. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kirjandusloo ja Folkloristika Keskus, 2005, lk 217-235.
  • Traces of Postmodern World in the 21st Century Estonian Novel. - Interlitteraria, kd 9, 2004, lk 130-139.
  • Mustamäe Metamorphoses. - Virve Sarapik, Kadri Tüür (toim), Koht ja paik. Place And Location, kd 3. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, 2003, lk 395-403.
  • Kirjanduse kohandumisi 1990. aastatel ehk kauboikapitalismi kultuuriloogika. - Virve Sarapik, Maie Kalda, Rein Veidemann (toim), Kohandumise märgid. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2002, lk 347-356.
  • No etnofuturisma lidz kiberliteraturai. - Karogs, nr 5, 2001, lk 194-214.
  • Kriitika. - Piret Kruuspere, Piret Viires (toim), Eesti pagulaskirjandus 1944-1992. Tallinn: Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 1995, lk 61-101.
  • Ääremärkusi eesti nooremale luulele. - Keel ja Kirjandus, nr 12, 1991, lk 705-712.
  • F. Tuglase toimetajapõhimõtteid 1917-26. - Kirjanduse tõe poole. Tallinn: Eesti NSV TA Keele ja Kirjanduse Instituut, 1988, lk 105-117.