Mitmete keelte jaoks puuduvad nn. Latin-1 tabelis sobivad tähed. Selleks, et neid kuidagiviisi Interneti kaudu edastada, on välja mõeldud alljärgnev tabel. Puuduvad tähed esitatakse tavaliselt kahe märgi jadana: põhitäht ja diakriitiku asesümbol. Diakriitikud on märgid, mis tähe peale, alla või keskele lisandudes muudavad tähe hääldust vms. Eesti keeles kasutatakse näiteks diakriitikutega tähti õ, ä, ö, ü. Igal diakriitikul on oma nimetus, eesti tähestikus leiavad kasutamist treema ehk täpid (ä, ö, ü), tilde (õ) ja haak ehk "linnuke" (s^, z^).
Alljärgnevad diakriitikute asesümbolid on võetud enamasti ANSI tabeli ülemisest poolest. Nad on valitud selliselt, et võimalikult hõlbustada nende meelespidamist, samuti on püütud vältida kahemõttelisi jadasid (seetõttu on loobutud kirjavahemärkidest jms). Siiski on vahel ühe koodiga tähistatud mitut diakriitikut. Sellisel juhul on abi tähtede loendist, kust selgub, millised põhitähe ja diakriitiku kombinatsioonid on võimalikud. Loend ei ole ammendav, ent peaks katma põhiosa vajaminevatest tähtedest.
Üksikud muud erikujulised tähed, mis ei mahu skeemi põhitäht + diakriitik, on esitatud koodiga 187 (vt).
Esimeses veerus on diakriitiku koodi number ANSI tabelis ja sellele vastav märk. Teises veerus on diakriitiku nimetus, millele vajaduse korral lisatud seletus. Kolmas veerg esitab tähti, mis nimetatud diakriitikut sisaldavad. Neljandas veerus on keeled, milles antud tähed võivad esineda.
| Kood ja märk | Diakriitiku nimetus ja seletus | Tähti | Keeli, kus täht esineb |
| 92 \ | kaldkriips (tähte läbiv kriips, ingl solidus overlay) | L\ l\ | poola, sorbi |
| 94 ^ | 1) haak ("linnuke", V-kujuline märk tähe peal, ingl caron) | A^ a^ | bulgaaria* |
| C^ c^ | bulgaaria*, horvaadi, leedu, läti, makedoonia*, saami, serbia*, slovaki, sloveeni, ts^ehhi | ||
| D^ | slovaki, ts^ehhi (väiketäht - vt allpool) | ||
| E^ e^ | ts^ehhi | ||
| L^ | slovaki (väiketäht - vt allpool) | ||
| N^ n^ | slovaki, ts^ehhi | ||
| R^ r^ | sorbi, ts^ehhi | ||
| T^ | slovaki, ts^ehhi (väiketäht - vt allpool) | ||
| S^ s^ | bulgaaria*, eesti, horvaadi, leedu, liivi, läti, makedoonia*, saami, serbia*, slovaki, sloveeni, sorbi, ts^ehhi | ||
| Z^ z^ | bulgaaria*, eesti, horvaadi, leedu, liivi, läti, makedoonia*, saami, serbia*, slovaki, sloveeni, sorbi, ts^ehhi | ||
| 2) tsirkumfleks ("katus", tagurpidi haak tähe peal, ingl circumflex accent) | W^ w^ | kõmri, ts^its^eva | |
| Y^ y^ | kõmri | ||
| 3) parem ülakoma (paikneb tähe paremas ülanurgas, ingl comma right above) | d^ | slovaki, ts^ehhi (suurtäht - vt eespool) | |
| l^ | slovaki (suurtäht - vt eespool) | ||
| t^ | slovaki, ts^ehhi (suurtäht - vt eespool) | ||
| 95 _ | alakriips (kriips tähe all, ingl macron below) | D_ d_ | pus^tu* |
| H_ h_ | heebrea* | ||
| N_ n_ | pus^tu*, tamili* | ||
| R_ r_ | pus^tu*, tamili* | ||
| T_ t_ | pus^tu* | ||
| Z_ z_ | heebrea*, pus^tu*, pärsia* | ||
| 96 ` | 1) graavis (langev rõhumärk, ingl grave accent) | Y` y` | vietnami* |
| 2) tagurpidi ülakoma (tagurpidi ülakoma tähe peal, ingl turned comma above) | g` | läti (suurtäht - vt G + 184) | |
| 126 ~ | tilde (laineline joon tähe peal, ingl tilde) | E~e~ | vietnami* |
| G~g~ | guaranii, tagali | ||
| I~ i~ | guaranii, vietnami* | ||
| U~u~ | guaranii, vietnami* | ||
| Y~y~ | guaranii, vietnami* | ||
| 161 ¡ | alapunkt (punkt tähe all, ingl dot below) | A¡ a¡ | vietnami* |
| D¡ d¡ | bengali*, hindi*, nepali*, tamili*, urdu* | ||
| E¡ e¡ | joruba, vietnami* | ||
| H¡ h¡ | bengali*, hindi* | ||
| I¡ i¡ | vietnami* | ||
| L¡ l¡ | tamili* | ||
| N¡ n¡ | bengali*, hindi*, nepali*, tamili* | ||
| O¡ o¡ | joruba, vietnami* | ||
| R¡ r¡ | bengali*, hindi* | ||
| S¡ s¡ | bengali*, hindi*, joruba, nepali*, tamili* | ||
| T¡ t¡ | bengali*, hindi*, nepali*, tamili*, urdu* | ||
| U¡ u¡ | vietnami* | ||
| Y¡ y¡ | urdu*, vietnami* | ||
| 164 ¤ | kaar (laia U kujuline kumer märk tähe peal, ingl breve) | A¤ a¤ | khmeeri*, rumeenia, vietnami |
| E¤ e¤ | khmeeri*, tamili* | ||
| G¤ g¤ | aserbaidz^aani, türgi | ||
| I¤ i¤ | khmeeri* | ||
| O¤ o¤ | hindi*, khmeeri*, korea*, tamili* | ||
| U¤ u¤ | khmeeri*, korea* | ||
| 166 ¦ | alapüstjoon (püstjoon tähe all, ingl vertical bar below) | ||
| 168 ¨ | treema (täpid) (tähe peal, ingl diaeresis, umlaut) | N¨ n¨ | malagassi |
| W¨ w¨ | kõmri | ||
| 169 © | alakaar (kaar tähe all, ingl breve below) | L© l© | tamili* |
| 170 ª | alalook (ülespoole kumer kaar tähe all, ingl inverted breve below) | ||
| 171 « | pöördsedii (väikest c-tähte meenutav konks tähe all, ingl ogonek) | A« a« | leedu, poola |
| E« e« | leedu, poola | ||
| I« i« | leedu | ||
| U« u« | leedu | ||
| 172 ¬ | läbiv kriips (tähe keskel, ingl short stroke overlay) | D¬ d¬ | horvaadi, makedoonia*, saami, serbia*, vietnami |
| H¬ h¬ | malta | ||
| T¬ t¬ | saami | ||
| 174 ® | alatsirkumfleks ("katus" tähe all, ingl circumflex accent below) | ||
| 175 ¯ | ülakriips (makron) (pikkuskriips tähe peal, ingl macron) | A¯ a¯ | araabia*, bengali*, hindi*, liivi, läti, maoori, pus^tu*, pärsia*, tamili*, urdu* |
| E¯ e¯ | liivi, läti, maoori | ||
| I¯ i¯ | araabia*, bengali*, hindi*, liivi, läti, maoori, pus^tu*, pärsia*, tamili*, urdu* | ||
| O¯ o¯ | havai, jaapani*, liivi, maoori | ||
| S¯ s¯ | pus^tu*, pärsia* | ||
| U¯ u¯ | araabia*, bengali*, hindi*, jaapani*, leedu, liivi, läti, maoori, pus^tu*, pärsia*, tamili*, urdu* | ||
| Z¯ z¯ | pus^tu*, pärsia* | ||
| 177 ± | alahaak ("linnuke" tähe all, ingl caron below) | ||
| 180 ´ | 1) akuut (tõusev rõhumärk, ingl acute accent) | C´ c´ | horvaadi, makedoonia*, poola, serbia* |
| L´ l´ | slovaki | ||
| N´ n´ | nepali*, poola, sorbi | ||
| R´ r´ | slovaki, sorbi | ||
| S´ s´ | nepali*, poola, sorbi | ||
| Z´ z´ | poola, sorbi | ||
| 2) sarv (tähe paremal küljel olev ülespoole tõusev märk, ingl horn) | O´ o´ | vietnami | |
| U´ u´ | vietnami | ||
| 182 ¶ | alasõõr (ring tähe all, ingl ring below) | ||
| 183 · | 1) keskpunkt (ingl middle dot) | L· l· | katalaani |
| 2) ülapunkt (punkt tähe peal, ingl dot above) | C· c· | malta | |
| E· e· | leedu | ||
| G· g· | malta | ||
| I· | aserbaidz^aani, türgi (väiketäht - i) | ||
| N· n· | bengali*, hindi*, tamili* | ||
| O· o· | liivi | ||
| R· r· | bengali*, hindi*, urdu* | ||
| Z· z· | malta, poola | ||
| 184 ¸ | sedii ("5"-kujuline konks tähe all, ingl cedilla) | D¸ d¸ | araabia, liivi |
| G¸ | läti (väiketäht - vt g + 96) | ||
| H¸ h¸ | araabia*, pus^tu*, pärsia* | ||
| K¸ k¸ | läti | ||
| L¸ l¸ | liivi, läti | ||
| N¸ n¸ | liivi, läti | ||
| R¸ r¸ | liivi | ||
| S¸ s¸ | araabia*, aserbaidz^aani, pus^tu*, pärsia*, rumeenia, türgi | ||
| T¸ t¸ | araabia*, liivi, rumeenia | ||
| Z¸ z¸ | araabia*, pus^tu*, pärsia* | ||
| 186 º | ülasõõr (ring tähe peal, ingl ring above) | Uº uº | ts^ehhi |
| 187 » | (eri tähed) | Ä» ä» | (tagurpidi E, s^vaa) aserbaidz^aani |
| i» | (punktita i) aserbaidz^aani, türgi (suurtäht - I) | ||
| N» n» | (eng, "konksuga N") saami | ||
| OE»oe» | (o ja e ligatuur, liittäht) prantsuse, khmeeri* | ||
| Ö» ö» | (pikk Ö, topeltakuudiga) ungari | ||
| Ü» ü» | (pikk Ü, topeltakuudiga) ungari | ||
| `» | (`ayn, "6"-kujuline ülakoma) araabia*, havai, heebrea*, pus^tu*, pärsia* | ||
| 191 ¿ | ülakonks (küsimärgikujuline [ilma punktita] märk tähe peal, ingl hook above) | A¿ a¿ | vietnami* |
| E¿ e¿ | vietnami* | ||
| I¿ i¿ | vietnami* | ||
| O¿ o¿ | vietnami* | ||
| U¿ u¿ | vietnami* | ||
| Y¿ y¿ | vietnami* | ||
| 215 × | ülapüstjoon (püstjoon tähe peal, ingl vertical bar above) | ||
| 247 ÷ | alatreema (kaks täppi tähe all, ingl diaeresis below) |
Kahe diakriitikuga tähed esitatakse järgmiselt:
a) kui emma-kumma diakriitiku kasutamine annab tulemuseks ISO 8859-1 (Latin 1) kooditabelisse kuuluva tähe, siis kasutatakse seda, lisades puuduva diakriitiku tähise ülal toodud skeemi kohaselt, näiteks
(vietnami) ´ â´ Â` â` Ê´ ê´ Â¿ â¿
b) kui esimest võimalust ei ole, siis lisatakse mõlema diakriitiku tähised, alustades tavaliselt sellest, mis annab põhilisema tähekuju (nt vietnami keele puhul eelistades tavadiakriitikuid toonimärkidele):
(vietnami) A¤` a¤` A¤~ A¤¿
Ülal toodud tabelis kahe diakriitikuga tähti ei ole, neist põhiosa esinebki vietnami keeles. Tärn keelenimetuse järel näitab, et tegemist on selle keele nimede latinisatsioonis kasutatavate tähekujudega (keel ise kasutab mitteladina kirja). Vietnami keele puhul märgib tärn, et tegemist on tähega, millel on toonimärk (see võib vabamas kasutuses ära jääda).
Näitena tabelis toodud asesümbolite kasutamisest vt maailma maade nimekirja