Näpunäited puudutavad lihtsas märkimisviisis esitatud murdepalu. Murdekõne hõlpsamaks jälgimiseks on tekstid esitatud võimalikult kirjakeelsel kujul.

Lisatud on üksnes mõned hädavajalikud märgid.

`	–	graavis tähistab III väldet vastava sõna(osa) ees (`valge, `aeti, `silku, `ümber`ringi, üle`aidne), v.a ühesilbilised sõnad, mis jäävad märgita. Sulghäälikute pikkusi märgitakse nagu kirjakeeles (vakk : vaka : vakka)
´	–	akuut märgib kaashäälikute peenendust (palatalisatsiooni) tähe juures (säŕk, saĺl, `oihḱma ’ohkima’)
i	–	ülilühike i konsonandi ees märgib eespoolset peenendust (naikka ’nakke; puupulki; varnu’
ε	–	ä ja e vahepealne häälik saarte murdes (pεεl ’peal’, `kεima ’käima’)
ŋŋ	–	ng-ühendi nõrgaastmelisele vormile vastav häälik kirderanniku- ja saarte murdes (löŋŋad ~ laŋŋad ’lõngad’, vaŋŋid ’vangid’)
ʔ	–	kõrisulghäälik Võru murdes sõna lõpul (mitmuse nimetavas pääʔ ’pead’, da-tegevusnimes seĺläteʔ ’seletada’, käskivas kõneviisis annaʔ ’anna’ vm)
‿	–	ühenduskaar osutab hääldusseostele (nt ma‿i tia ’ma ei tea’, viel‿ja). Kõrisulghäälikust johtuval kokkuhääldusel kandub sõna alguskonsonant eelneva sõna lõppu ja tekib kaksikkonsonant, nagu äräk‿kaonuʔ ’ära kadunud’, sääntses‿sarvõp‿pään ’sellised sarved peas’
·	–	punkt sõna keskel tähistab vajaduse korral pearõhku rõhulise silbi täishääliku järel (`nove·mbri, vä·ǵevü·śi ’vägisi’)
()	–	ümarsulgudes esitatakse: a) häälikud, mis on ebaselgelt hääldatud või halvasti kuuldavad b) teksti mõistmiseks vajalikud lisaseletused
[]	–	nurksulgudes on tõlkija lisatud sõnad

Kirjavahemärgid tähistavad kõnes esinevaid pausikohti:

,	–	lühike paus
.	–	pikem paus
..	–	kaks punkti tähistavad pooleli jäänud sõnu või kõnekomistusi (ko.., mõl.., vana‿ga..), kolm punkti katkenud mõtet (sai peräkõrd ... ni sis‿sai)