EKI tarkvara SILBITUS andmefailid programmid lähtekood (C) |
SilbitusNB! Vaata ka silbibaase sõnaloendite osas
Silbitusreeglid «Eesti keele käsiraamatust»: Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid:
Poolitamisel kehtivad silbitamisreeglid, aga ühe kitsendusega: ühte tähte ei jäeta üksinda rea lõppu ega kanta üle järgmise rea algusse, st lühike vokaalsilp jääb eelmise või järgmise silbi juurde: sõnu onu, oli, saia, võie ei saa poolitada, põuane poolitub ainult põua-ne.
Juhul kui liitsõna sidekriips satub poolituskohta, siis võib teda täpsemas
tekstis, nt teatmeteoses, järgmise rea algul korrata: kartuli- Võõrnimede poolitamisel on soovitatav mitte lahutada tähejärjendit, mis hääldub ühe häälikuna, nt ck, ch, sch, sh, th, tz, sz: Bro-cken, Man-ches-ter, Rem-scheid, Pemb-roke-shire, Sou-thern, Ko-tze-bue, Báta-szek. Liitvõõrnimesid võib poolitada kas nagu liitsõnu või nagu lihtsõnu: Pet-ro-grad ~ Pet-rog-rad, Neu-stadt ~ Neus-tadt, Gold-smith ~ Golds-mith. Ja märkus: Kui sõna lõpeb järjendiga täishäälik1-täishäälik2-kaashäälik (eriti eum, ium, ion, nt `pension), pole sõna silbitumine üheselt selge. Nt sõna `pension võib silbituda `pen-si-on või `pen-sion. Esimesel juhul on sõna kolmesilbiline ning kuulub seminar-tüüpi: `pension : `pensioni : `pensioni..., teise silbitamisviisi korral osutub sõna kahesilbiliseks ning kuulub järelikult IV käändkonna redel-tüüpi: `pension : `pensioni : `pensioni/t... Silbitust kasutavad kõik teised morfoloogiamoodulid, sest sageli sõltub silpide arvust sõna käänamine või pööramine. Vt lisaks moodulite üldiseloomustus. Silbitusmoodulit saab kasutada ainult lihtsõnade silbitamiseks. Liitsõnades määratakse silbipiirid valesti põhiliselt kahel juhul:
Liitsõnu on küll võimalik silbitada, kui juba sisestamisel märkida liitsõnapiir '+' või '-'-märgiga kuid 'tööstuslik' silbitamine peaks käima käsikäes morfoloogilise analüüsiga, mis eelnevalt liitsõnad osadeks jagab. Liitsõnataolistes võõrsufiksiga sõnades on ebasobivat silbitust siiski püütud juba mooduli sees ära hoida. Moodul arvestab silbitusel silbituserandite failiga syll.exc, kus
Algoritm: silbi piir märgitakse
1. Kui installeerite esimest korda, looge esmalt sobiv kataloogipuu. Loogiline kataloogide struktuur võiks olla: c:\eki_morfo\programmid\ (programmid) c:\eki_morfo\programmid\silbitus\ (lähtekood kui kavatsete seda kasutada) c:\eki_morfo\andmed\ (andmefailid) 2. Laadige oma arvutisse andmefailid (est_morpho_data.zip) ja pakkige need lahti andmekataloogi. Andmefailid võivad küll asuda samas kataloogis programmide ja teekidega, parem lahendus on aga hoida andmefaile omaette kataloogis ja panna selle nimi keskkonnamuutujasse EST_MORPHO_DATA (vt juhend). 3. Laadige oma arvutisse programmid (syll_bin.zip) ja pakkige lahti morfoloogiaprogrammide kataloogi. (4.) Kui leiate, et teile pakub huvi programmide lähtekood või, mis veel parem, olete valmis seda täiustama, laadige oma arvutisse koodifailid (syll_code.zip) ja pakkige lahti programmide kataloogi sobiva nimega alakataloogis. Silbitus koosneb: teegid:
andmefailid:
Tegemisel:
Programme puudutavad küsimused: tarkvara@eki.ee
|
---|