kribu ‹11› 
1. ‹s› pisike v. väheväärtuslik, -tähtis asi, ka inimene v. loom; nende kogum, tühi-tähi, kribu-krabu. See numbrite ja tähtede kribu oli raskesti loetav. Odavad ehted ja muu taoline kribu. *Vaata seda pisikest tüdrukut siin ääre peal! Ise justkui kribu – kahvatu ja kõhn, käed nagu piitsavarred.. H. Pukk.
▷ Liitsõnad: kirja|kribu, tüdrukukribu.
2. ‹adj› pisike, peenike; kribuline. Kribud marjad. Kribu muster. Mehe käekiri oli kribu ja kandiline. *Kaheksateist krooni ja mitte üks noh rohkem. Loom on sul totsakas, oleks ta vähe kribum, pakuksin viisteist. I. Sikemäe.
Mõista, mõista, millise märksõna tähendused need on?
• pisike v. väheväärtuslik, -tähtis asi, ka inimene v. loom; nende kogum, tühi-tähi, kribu-krabu; pisike, peenike; kribuline
veebiliides
@ veebihaldur