[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Leitud 17 sobivat artiklit.

kõrv-a pl. illat -adesse e. kõrvusse e. kõrvu 23› ‹s

1. inimeste jt. imetajate kuulmis- ning tasakaaluelund (sageli ka üksnes selle välise osa kohta). Suured, väikesed, peast eemale hoidvad kõrvad. Parem, vasak kõrv. Kõrvu liigutama. Kõrv valutab, jookseb verd. Ta on ühest kõrvast kurt, kuuleb ainult ühe kõrvaga. Halva kuulmisega inimesele tuleb kõrva sisse karjuda. Vanamehe kõrvad ei kuule enam hästi. Sosistas talle midagi kõrva. Kedagi kõrvast näpistama, tirima. Kellelegi vastu, mööda kõrvu andma, tõmbama, lööma, äigama. Kelleltki vastu, mööda kõrvu saama. Tüdrukul on ehted kõrvas 'kõrva küljes'. Pane rohtu, vatitropid kõrva. Müts teise kõrva peal. Mehed naersid, nii et suu kõrvuni. Mai läks kõrvuni punaseks, punastas kõrvuni. Kõrvad punetasid. Lõi, tõstis tervitamisel käe kõrva äärde. Pani paberossi kõrva taha. Poiss on kõrvuni teki all. Surus kõrva vastu lukuauku ja kuulas. Hobune, põder lingutas kõrvu, tõmbas kõrvad lingu. Koer ajas kõrvad kikki, kikitas kõrvu. Koeral olid kõrvad lidus. Lontis kõrvadega siga. Mis sa minu käest pärid, sul on endal kõrvad peas 'kuula ise'. See on tõsi mis tõsi, oma kõrvaga kuulsin. Lugu oli nii veider, et ma ei uskunud oma kõrvu. Kus su kõrvad küll olid, et sa ei kuulnud? Jutt ulatus, jõudis lõpuks ka asjaosaliste endi kõrvu. Kõrvu kostis vaikne jutukõmin, kauge huige. Pauk võttis kõrvad kurdiks, pani kõrvad lukku. Kisa lõikas ebameeldivalt kõrvu. Ütle, kumb kõrv mul pilli ajab! Veri kohiseb kõrvus. Muusika helises ikka veel kõrvus. Lärm oli nii vali, et mõned hoidsid kätega kõrvu kinni. Tuul vuhises kõrvus. Lärm võttis kõrvad huugama. See jutt pole sinu kõrvade jaoks 'seda sa ei tohi v. seda sul ei sobi kuulata'. Võimumehe kõrvad jäid palvetele kurdiks 'ta ei võtnud palveid kuulda'. Ära veel kõrvu lonti, longu lase! 'ära lase tujul langeda'. Majal, seintel, metsal on kõrvad 'keegi kuulab majas, metsas salaja pealt'. *..jälle hakkas tal kõrvus kumisema isa manitsev hääl: ole ettevaatlik, Tõives.. E. Kippel. || kuulmine, kuulmisvõime, -meel; eriline tajumisvõime kuulmisel. Tal on hea(d), terav(ad) kõrv(ad). Räägiti nii tasa, et tuli kõrva, kõrvu pingutada. Miili teritas kõrvu, et jutust ükski sõna kaduma ei läheks. Väljas oli keegi – tema kõrv(ad) ei petnud. Kõrva haavav keeleviga. Sinu inglise keel on kõrvale valus kuulda. Tal ei ole muusikalist kõrva. *Astuti veskiuksest sisse. Heinol mattis müra kõrvad.. J. Parijõgi. || (inimese kohta, kes midagi kuuleb v. kuulab). Piirivalvurid on silmad ja kõrvad piiril. Taipas peagi, et räägib kurtidele kõrvadele 'et tema juttu ei võeta kuulda'. *..Laming oli ju kõik need kaheksa aastat valitsuse kõrv meie majas. J. Kross.
▷ Liitsõnad: inim|kõrv, kesk|kõrv, sise|kõrv, väliskõrv; itu|kõrv, kikk-|kõrv, lont|kõrv, pikk-kõrv; hiirekõrv.
2. kõrva (1. täh.) meenutav eseme osa, hrl. sang, käepide. Poti, nõu kõrvad. Vana kõrvata toop. Murdunud kõrvaga savikruus. Nikerdatud kõrvaga kann. Tassil on kõrv küljest ära. Kandepuu pisteti toobri kõrvadest läbi.
3. kõrva (1. täh.) kattev peakatte (väljaulatuv) osa. Laskis läkiläki kõrvad alla. Tõstis suusamütsi kõrvad üles. Peas oli üleskeeratud kõrvadega karvamüts.
▷ Liitsõnad: läki|kõrv, mütsikõrv.
vrd kõrvuni

[kellelegi] kirpu kõrva panema ~ pistma vt kirp

kõrvad liiguvad ~ hakkavad liikuma
keegi tunneb ennast millestki väga meelitatud olevat. Poisil hakkasid kõrvad liikuma, et teine temast nii hästi arvab.

[kelle(le)gi] kõrva kandma
van kellelegi midagi ette kandma, ära rääkima. *.. ta ei tulnud enam isadele kaebama. Kandis asja saksa kõrva. P. Krusten.

[kellelegi] kõrva puhuma
kellelegi midagi ette kandma, kellestki laimavalt, pealekaebavalt v. ässitavalt rääkima. Usub kõike, mida talle kõrva puhutakse. *Ah sina oledki see häbemata vanatüdruk, see võllaroog, see külakrapp, kes Hindreku mu juurest ära meelitas, kes talle kõrva puhus, et mina talle küllalt hea ei ole. E. Vilde.

kõrva taha panema ~ kirjutama
meelde jätma, mällu tallele panema. Panin kuuldud aadressi, nimed igaks juhuks kõrva taha. Pani kõik, mis ta kasulikku nägi ja kuulis, hoolikalt kõrva taha. Lapsed nii ei räägi, kirjuta see endale kõrva taha!

kõrvu kikki ajama ~ kikitama, kõrvad lähevad kikki, kõrv(ad) kikkis ~ kikkis kõrvul ~ kikkis kõrvadega (kuulama), kõrvu kikkis hoidma
(teraselt, väga tähelepanelikult kuulama jäämise v. kuulamise, väga tähelepanelikuks muutumise kohta). Ta ajas iga krabina peale kõrvad kikki. Tüdrukud kikitasid uudishimulikult kõrvu. Juku kuulas ukse taga, kõrv kikkis. Kõik jäid kikkis kõrvul kuulama. *Ainult siis läksid meeste kõrvad uuesti kikki, kui ta hakkas rääkima isamaa-armastusest .. A. H. Tammsaare.

[kelle(l)gi] kõrvu kuumaks ~ tuliseks tegema ~ kütma
(kellelegi) vastu kõrvu andma. Ähvardas norijatel kõrvad tuliseks teha. *Kui sa veel üksainus kord Kunot solvad, kütan su kõrvad nii tuliseks, et nad sul eluaeg pilli löövad. O. Tooming.

kõrvu pea alla panema vt pea

[kellelgi] kõrvu pihku võtma
tuupi tegema, läbi võtma. *.. harjumused ning hirmud elavad. Tuleb vanameestel tõsiselt kõrvad pihku võtta. R. Kaugver.

kõrvu ~ silmi ja kõrvu ~ silmi-kõrvu lahti hoidma ~ pidama
väga tähelepanelikult kuulama, tähelepanelikult kuulama ja jälgima. Hoidke hoolega silmad ja kõrvad lahti ja teatage kohe, niipea kui midagi kahtlast märkate! *Pidage kõrvad lahti. Võib-olla kuulete, et tullakse metsa läbi otsima. Siis lipake kohe ütlema. H. Pukk.

kõrvust mööda laskma, kõrvust mööda minema ~ libisema
mitte tähele panema, tähele panemata jääma v. kuuldule mitte reageerima. Laskis mõned küsimused, märkused, soovitused kõrvust mööda. Ta oli väsinud ja nii läks suurem osa kõne sisust kõrvust mööda. Teeb näo, nagu oleks küsimus kõrvust mööda libisenud.

kõrvust tõstma, (nagu ~ otsekui) kõrvust tõstetud olema
suurt heameelt tundma, väga meelitatud olema. *Niisugune kiitus tõstis mind kõrvust, lükkas jutuluugi veelgi enam valla. H. Sergo. *Õpetaja Roodas pidas mind meeles! Olin otsekui kõrvust tõstetud ja otsustasin minna. H. Pukk.

[kellelgi] kõrvu üles lööma
(kellelegi) vastu kõrvu andma. *Kas tead, Paun, sul oleks kõige selle eest vaja kõrvad üles lüüa. O. Luts.

nahka üle kõrvade tõmbama ~ vedama

1. (rängalt karistamise ähvardusena). Kui välja lobised, tõmmatakse sul nahk üle kõrvade!
2. petma, tüssama. Nii peenike ärimees, et tõmbab igaühel naha üle kõrvade. Võhikul võidakse auto ostmisel nahk üle kõrvade tõmmata. Peteti, kavaldati, tõmmati kasvõi lihasel vennal nahk üle kõrvade. Selles asjus oled sa meil naha üle kõrvade vedanud.

poole ~ ühe ~ teise kõrvaga kuulama, poole ~ ühe ~ teise kõrvaga kuulma
ilma erilise tähelepanuta, möödaminnes, muuseas, vaevu v. kõrvalt kuulama; juhuslikult, juhtumisi, muuseas, kõrvalseisjana, asjast mittehuvitatud isikuna kuulma. Ta oli kogu aeg ühe, teise kõrvaga kuulanud naaberlaua mehi. Kõnelejat kuulati viisakusest, poole kõrvaga. Ma olin sellest ühe kõrvaga juba varemalt kuulnud. Tahaksin poole kõrvagagi kuulda, mida nad otsustavad.

(ühest) kõrvast sisse ja teisest välja laskma, (ühest) kõrvast sisse ja teisest välja minema
tähele panemata jätma, kohe ununeda laskma; mällu mitte püsima jääma, kohe ununema. Laskis teiste õpetused ja soovitused ühest kõrvast sisse ja teisest välja. *Koduste hurjutustega on pojapoeg juba harjunud, lähevad kõrvast sisse, teisest välja .. A. Tigane. *Tühi lora, kõrvast sisse, teisest välja. A. Hint.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur