[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 381 artiklit, väljastan 200
брать 216 Г несов. (eeskätt korduva v. kestva tegevuse puhul) → сов. взять
‣ кого-что, без доп. võtma; ületama; vallutama; kõnek. kinni võtma, vahistama; брать книгу в руки raamatut kätte võtma, брать за руку кого kellel käest kinni võtma, брать ребёнка на руки last sülle võtma, брать на колени põlve(de)le ~ sülle võtma, брать под руку käe alt kinni võtma, брать с собой (endaga) kaasa võtma, брать в жёны naiseks võtma, брать в армию sõjaväkke võtma, брать такси taksot võtma, брать в помощники abiliseks võtma, брать сироту на воспитание vaeslast kasvatada võtma, брать власть в свои руки võimu enda kätte võtma, брать напрокат laenutusest võtma, брать на поруки käendusele võtma, брать на себя смелость söandama, endale julgust võtma, брать на учёт arvele võtma, брать на себя обязательства enesele kohustusi võtma, брать от жизни всё elult kõike võtma, брать вправо paremale hoid(u)ma ~ võtma, брать книги в библиотеке raamatukogust raamatuid tooma ~ laenutama, брать взаймы laenama (raha), брать цитаты из классиков klassikuid tsiteerima, брать барьер tõket ületama, брать высоту (1) kõrgust ületama (sportlase kohta), (2) kõrgustikku vallutama, брать крепость штурмом kindlust tormijooksuga võtma ~ vallutama, пленных не брать! vange mitte võtta! брать живым elusalt kinni püüdma ~ võtma, брать под караул ~ под стражу vahi alla võtma;
‣ (eelistatav on брать) кого-что, без доп. võtma; брать начало alguse saama, его никакая пуля не берёт teda ei võta ükski kuul, ружьё берёт на тысячу шагов see püss tabab tuhande sammu peale, брать взятки altkäe(maksu) ~ pistist võtma;
‣ (ainult брать) что kõnek. korjama mida; брать грибы, ягоды seeni, marju korjama;
‣ (eelistatav on брать) кого valdama keda; его страх берёт teda valdab hirm;
◊ брать ~ взять слово с кого kellelt (au)sõna võtma; брать ~ взять пример eeskuju võtma; брать ~ взять верх peale jääma; брать ~ взять быка за рога härjal sarvist haarama; брать ~ взять голыми руками paljakäsi ~ vaevata võtma; брать ~ взять на мушку kirbule võtma; брать ~ взять себя в руки end kätte võtma; не брать в рот mitte suu sissegi võtma; брать ~ взять под своё крылышко кого keda oma tiiva alla võtma; брать ~ взять в оборот keda käsile võtma; брать ~ взять измором aeglasel tulel praadima; брать ~ взять за сердце (за душу, за живое) südamesse minema, sügavalt liigutama; брать ~ взять за горло кого kõri pihku võtma; брать ~ взять на буксир järele aitama, sleppi võtma; брать ~ взять с бою rünnakuga vallutama; брать ~ взять в толк aru saama; брать ~ взять на заметку kõrva taha panema; брать ~ взять под козырёк kulpi lööma
‣ кого-что, без доп. võtma; ületama; vallutama; kõnek. kinni võtma, vahistama; брать книгу в руки raamatut kätte võtma, брать за руку кого kellel käest kinni võtma, брать ребёнка на руки last sülle võtma, брать на колени põlve(de)le ~ sülle võtma, брать под руку käe alt kinni võtma, брать с собой (endaga) kaasa võtma, брать в жёны naiseks võtma, брать в армию sõjaväkke võtma, брать такси taksot võtma, брать в помощники abiliseks võtma, брать сироту на воспитание vaeslast kasvatada võtma, брать власть в свои руки võimu enda kätte võtma, брать напрокат laenutusest võtma, брать на поруки käendusele võtma, брать на себя смелость söandama, endale julgust võtma, брать на учёт arvele võtma, брать на себя обязательства enesele kohustusi võtma, брать от жизни всё elult kõike võtma, брать вправо paremale hoid(u)ma ~ võtma, брать книги в библиотеке raamatukogust raamatuid tooma ~ laenutama, брать взаймы laenama (raha), брать цитаты из классиков klassikuid tsiteerima, брать барьер tõket ületama, брать высоту (1) kõrgust ületama (sportlase kohta), (2) kõrgustikku vallutama, брать крепость штурмом kindlust tormijooksuga võtma ~ vallutama, пленных не брать! vange mitte võtta! брать живым elusalt kinni püüdma ~ võtma, брать под караул ~ под стражу vahi alla võtma;
‣ (eelistatav on брать) кого-что, без доп. võtma; брать начало alguse saama, его никакая пуля не берёт teda ei võta ükski kuul, ружьё берёт на тысячу шагов see püss tabab tuhande sammu peale, брать взятки altkäe(maksu) ~ pistist võtma;
‣ (ainult брать) что kõnek. korjama mida; брать грибы, ягоды seeni, marju korjama;
‣ (eelistatav on брать) кого valdama keda; его страх берёт teda valdab hirm;
◊ брать ~ взять слово с кого kellelt (au)sõna võtma; брать ~ взять пример eeskuju võtma; брать ~ взять верх peale jääma; брать ~ взять быка за рога härjal sarvist haarama; брать ~ взять голыми руками paljakäsi ~ vaevata võtma; брать ~ взять на мушку kirbule võtma; брать ~ взять себя в руки end kätte võtma; не брать в рот mitte suu sissegi võtma; брать ~ взять под своё крылышко кого keda oma tiiva alla võtma; брать ~ взять в оборот keda käsile võtma; брать ~ взять измором aeglasel tulel praadima; брать ~ взять за сердце (за душу, за живое) südamesse minema, sügavalt liigutama; брать ~ взять за горло кого kõri pihku võtma; брать ~ взять на буксир järele aitama, sleppi võtma; брать ~ взять с бою rünnakuga vallutama; брать ~ взять в толк aru saama; брать ~ взять на заметку kõrva taha panema; брать ~ взять под козырёк kulpi lööma
брить 328 Г несов.
‣ кого-что habet ajama kellel, raseerima; брить бороду habet ajama;
‣ ülek. kõnek. lõikama (tabavalt vastama);
◊ брить лоб van. nekrutiks võtma; vrd. побрить
‣ кого-что habet ajama kellel, raseerima; брить бороду habet ajama;
‣ ülek. kõnek. lõikama (tabavalt vastama);
◊ брить лоб van. nekrutiks võtma; vrd. побрить
везти 362 Г несов.
‣ кого-что, на ком-чём, куда vedama, viima, sõidutama; везти песок на стройку ehitusele liiva vedama, лошадь везёт телегу hobune veab vankrit, везти книгу профессору professorile raamatut viima, везти туристов в горы turiste mägedesse sõidutama;
‣ безл. кому, в чём kõnek. veab kellel milles; ему везло в картах tal vedas kaardimängus; vrd. возить
‣ кого-что, на ком-чём, куда vedama, viima, sõidutama; везти песок на стройку ehitusele liiva vedama, лошадь везёт телегу hobune veab vankrit, везти книгу профессору professorile raamatut viima, везти туристов в горы turiste mägedesse sõidutama;
‣ безл. кому, в чём kõnek. veab kellel milles; ему везло в картах tal vedas kaardimängus; vrd. возить
вековать 172b Г несов. kõnek. van. oma elupäevi veetma, elama; бобылём вековать придётся кому kellel tuleb üksikuna elada ~ oma elupäevi veeta;
◊ век вековать elupäevi veetma ~ elama, elu mööda saatma
◊ век вековать elupäevi veetma ~ elama, elu mööda saatma
висеть 233 Г несов. на ком-чём, над кем-чем, под чем rippuma, ripnema; ülek. hõljuma, seisma; зеркало висит в передней peegel ripub esikus, пальто висит на тебе mantel on sul seljas lottis (liiga lai), волосы висят до плеч juuksed ripnevad õlgadeni, висеть на телефоне kõnek. telefoni otsas kõlkuma (liiga kaua telefoniga rääkima), пыль висит в воздухе tolm hõljub ~ seisab õhus;
◊ висеть в воздухе õhus rippuma; висеть на волоске ~ на ниточке juuksekarva otsas rippuma; висеть на шее у кого (1) kellel (ristiks) kaelas olema, (2) kelle(l) kaelas rippuma; висеть над душой kõnek. hinge peale käima
◊ висеть в воздухе õhus rippuma; висеть на волоске ~ на ниточке juuksekarva otsas rippuma; висеть на шее у кого (1) kellel (ristiks) kaelas olema, (2) kelle(l) kaelas rippuma; висеть над душой kõnek. hinge peale käima
внушать 169a Г несов. → сов. внушить что кому
‣ sisendama mida, kellesse ~ kellele; им внушали, что они будут великими людьми neile sisendati, et neist saavad suurmehed;
‣ tekitama, äratama, esile kutsuma, (midagi tegema) panema; внушать страх кому hirmu peale ajama kellele, hirmu äratama ~ tekitama kelles, kartma panema keda, она умела внушать к себе любовь и уважение ta oskas end armastama ja austama panna ~ enese vastu armastust ja austust äratada
‣ sisendama mida, kellesse ~ kellele; им внушали, что они будут великими людьми neile sisendati, et neist saavad suurmehed;
‣ tekitama, äratama, esile kutsuma, (midagi tegema) panema; внушать страх кому hirmu peale ajama kellele, hirmu äratama ~ tekitama kelles, kartma panema keda, она умела внушать к себе любовь и уважение ta oskas end armastama ja austama panna ~ enese vastu armastust ja austust äratada
водиться 313 Г несов.
‣ с кем-чем kõnek. läbi käima, suhtlema; водиться с подозрительными людьми kahtlaste inimestega ~ tüüpidega läbi käima ~ suhtlema;
‣ (olemas) olema; в реке водятся щуки jões on havisid;
‣ за кем kõnek. kellel (kombeks) olema (pahe, puuduse jm. kohta); за ним водятся грешки temal neid patukesi on;
‣ с кем murd. kantseldama; водиться с детьми lapsi kantseldama;
‣ страд. к водить;
◊ как водится nagu (on) kombeks; в тихом омуте черти водятся vanas. vaga vesi, sügav põhi
‣ с кем-чем kõnek. läbi käima, suhtlema; водиться с подозрительными людьми kahtlaste inimestega ~ tüüpidega läbi käima ~ suhtlema;
‣ (olemas) olema; в реке водятся щуки jões on havisid;
‣ за кем kõnek. kellel (kombeks) olema (pahe, puuduse jm. kohta); за ним водятся грешки temal neid patukesi on;
‣ с кем murd. kantseldama; водиться с детьми lapsi kantseldama;
‣ страд. к водить;
◊ как водится nagu (on) kombeks; в тихом омуте черти водятся vanas. vaga vesi, sügav põhi
вон I Н kõnek. välja, ära; выйти вон välja ~ ära minema;
◊ вон из головы nagu peast pühitud; дух вон из кого kõnek. vedru väljas, sussid püsti kellel; из рук вон плохо kõnek. väga halvasti; из ряда вон (выходящий) erakordne, ainulaadne; из кожи вон лезть kõnek. nahast välja pugema
◊ вон из головы nagu peast pühitud; дух вон из кого kõnek. vedru väljas, sussid püsti kellel; из рук вон плохо kõnek. väga halvasti; из ряда вон (выходящий) erakordne, ainulaadne; из кожи вон лезть kõnek. nahast välja pugema
ворот I 1 С м. неод. krae, kaelus; kaelaauk, -ava; стоячий ворот püstkrae, прямой ворот sirge krae, расстёгнутый ворот avatud ~ lahtinööbitud kaelus, схватить за ворот кого kellel kraest ~ natist kinni võtma
воротить II 316b Г несов. madalk.
‣ что ära ~ kõrvale keerama ~ pöörama ~ kangutama;
‣ чем käsutama mida;
◊ воротить нос от кого-чего vulg. (põlglikult) nina kirtsutama; воротить ~ своротить горы kõnek. mägesid paigast nihutama ~ tõstma; с души воротит madalk. kellel läheb süda ~ ajab südame pahaks, kelle ajab öökima; vrd. своротить I
‣ что ära ~ kõrvale keerama ~ pöörama ~ kangutama;
‣ чем käsutama mida;
◊ воротить нос от кого-чего vulg. (põlglikult) nina kirtsutama; воротить ~ своротить горы kõnek. mägesid paigast nihutama ~ tõstma; с души воротит madalk. kellel läheb süda ~ ajab südame pahaks, kelle ajab öökima; vrd. своротить I
воспитывать 168a Г несов. → сов. воспитать кого-что, в ком-чём kasvatama keda-mida, kelles; воспитывать ребёнка last kasvatama, воспитывать в ребёнке любовь к природе lapses loodusarmastust kasvatama, воспитывать на положительных примерах eeskuju najal kasvatama
выбить 324* Г сов. → несов. выбивать
‣ что, из чего välja lööma; sisse lööma (näit. akent); кого-что из чего maha lööma ~ paiskama; кого из чего välja lööma, minema kihutama; выбить стекло из рамы klaasi raamist välja lööma, выбить огонь tuld välja lööma, выбить мяч из рук palli käest maha lööma, выбить из седла sadulast maha paiskama, выбить противника из окопов vaenlast kaevikutest välja lööma, выбить чьё согласие kõnek. kelle nõusolekut saavutama, выбить 90 очков из 100 возможных üheksatkümmend silma sajast (välja) laskma;
‣ что, из чего kõnek. välja ~ puhtaks kloppima; выбить пыль из одежды rõivastest tolmu välja kloppima, выбить ковёр vaipa puhtaks kloppima, выбить трубку piipu tühjendama ~ tühjaks koputama;
‣ что maha ~ ära tallama; puruks peksma; град выбил озимые rahe peksis (tali)orase puruks, выбить дорогу teed auklikuks sõitma;
‣ что vermima; выбить медаль medalit vermima;
‣ что välja pressima ~ pigistama; у него слова не выбьешь temast ei pigista sõnagi välja;
‣ что (löökriistadel) mängima, (näit. trummi) lööma; он выбил на барабане походный марш ta lõi trummil rännakumarssi, выбить такт takti lööma;
‣ что (kontsade klõbinal) tantsu lööma; выбить чечётку steppima;
‣ tekst. (mustrit) trükkima;
◊ выбить ~ выбивать из колеи кого-что rööpast välja viima keda-mida; выбить ~ выбивать дурь из головы у кого, кому kõnek. rumalusi peast välja ajama kellel; выбить ~ выбивать почву из-под ног у кого pinda jalge alt võtma kellel
‣ что, из чего välja lööma; sisse lööma (näit. akent); кого-что из чего maha lööma ~ paiskama; кого из чего välja lööma, minema kihutama; выбить стекло из рамы klaasi raamist välja lööma, выбить огонь tuld välja lööma, выбить мяч из рук palli käest maha lööma, выбить из седла sadulast maha paiskama, выбить противника из окопов vaenlast kaevikutest välja lööma, выбить чьё согласие kõnek. kelle nõusolekut saavutama, выбить 90 очков из 100 возможных üheksatkümmend silma sajast (välja) laskma;
‣ что, из чего kõnek. välja ~ puhtaks kloppima; выбить пыль из одежды rõivastest tolmu välja kloppima, выбить ковёр vaipa puhtaks kloppima, выбить трубку piipu tühjendama ~ tühjaks koputama;
‣ что maha ~ ära tallama; puruks peksma; град выбил озимые rahe peksis (tali)orase puruks, выбить дорогу teed auklikuks sõitma;
‣ что vermima; выбить медаль medalit vermima;
‣ что välja pressima ~ pigistama; у него слова не выбьешь temast ei pigista sõnagi välja;
‣ что (löökriistadel) mängima, (näit. trummi) lööma; он выбил на барабане походный марш ta lõi trummil rännakumarssi, выбить такт takti lööma;
‣ что (kontsade klõbinal) tantsu lööma; выбить чечётку steppima;
‣ tekst. (mustrit) trükkima;
◊ выбить ~ выбивать из колеи кого-что rööpast välja viima keda-mida; выбить ~ выбивать дурь из головы у кого, кому kõnek. rumalusi peast välja ajama kellel; выбить ~ выбивать почву из-под ног у кого pinda jalge alt võtma kellel
выдрать 216* Г сов. kõnek.
‣ несов. выдирать;
‣ кого, чем, за что nahatäit andma kellele, läbi rookima; (kõrvust v. juustest) sakutama; выдрать за уши кого kelle(l) kõrvu tuliseks tegema, выдрать ремнём rihma andma, rihmutama; vrd. драть
‣ несов. выдирать;
‣ кого, чем, за что nahatäit andma kellele, läbi rookima; (kõrvust v. juustest) sakutama; выдрать за уши кого kelle(l) kõrvu tuliseks tegema, выдрать ремнём rihma andma, rihmutama; vrd. драть
выколотить 316*a Г сов. → несов. выколачивать
‣ что, из чего välja ~ puhtaks ~ tühjaks taguma ~ lööma ~ kloppima ~ koputama; выколотить гвоздь из доски naela lauast välja taguma, выколотить пыль из одежды riietest tolmu välja kloppima, выколотить ковёр vaipa puhtaks kloppima, выколотить пепел из трубки piibust tuhka välja koputama, выколотить трубку piipu tühjaks koputama, выколотить кожу nahka pehmeks taguma;
‣ что ülek. kõnek. välja pressima, (väevõimuga) sisse nõudma; выколотить налоги makse välja pressima;
‣ что ülek. madalk. (välja) teenima; он выколотил триста рублей в месяц ta lõi kuuga kolmsada rubla kokku;
◊ выколотить ~ выколачивать дурь из кого ~ из головы чьей madalk. lollust peast välja lööma kellel
‣ что, из чего välja ~ puhtaks ~ tühjaks taguma ~ lööma ~ kloppima ~ koputama; выколотить гвоздь из доски naela lauast välja taguma, выколотить пыль из одежды riietest tolmu välja kloppima, выколотить ковёр vaipa puhtaks kloppima, выколотить пепел из трубки piibust tuhka välja koputama, выколотить трубку piipu tühjaks koputama, выколотить кожу nahka pehmeks taguma;
‣ что ülek. kõnek. välja pressima, (väevõimuga) sisse nõudma; выколотить налоги makse välja pressima;
‣ что ülek. madalk. (välja) teenima; он выколотил триста рублей в месяц ta lõi kuuga kolmsada rubla kokku;
◊ выколотить ~ выколачивать дурь из кого ~ из головы чьей madalk. lollust peast välja lööma kellel
выматывать 168a Г несов. → сов. вымотать kõnek.
‣ что (lahti, kokku, lõpuni, ära) kerima;
‣ кого, у кого, что ülek. väsitama, vintsutama, kurnama, ära vaevama; эта работа выматывает последние силы see töö võtab võhma välja;
◊ выматывать ~ вымотать душу кому ~ из кого kõnek. hinge seest (välja) sööma kellel
‣ что (lahti, kokku, lõpuni, ära) kerima;
‣ кого, у кого, что ülek. väsitama, vintsutama, kurnama, ära vaevama; эта работа выматывает последние силы see töö võtab võhma välja;
◊ выматывать ~ вымотать душу кому ~ из кого kõnek. hinge seest (välja) sööma kellel
вынимать 169a Г несов. → сов. вынуть что, из чего välja võtma ~ tõmbama; вынимать деньги из кошелька kotist raha (välja) võtma, вынимать меч mõõka välja tõmbama, mõõka haarama, вынимать пулю kuuli eemaldama ~ välja võtma, вынимать деньги из банка pangast raha välja võtma;
◊ вынимать ~ вынуть душу из кого hinge seest võtma kellel
◊ вынимать ~ вынуть душу из кого hinge seest võtma kellel
вырасти 369* Г сов. → несов. вырастать
‣ (suureks v. pikaks) kasvama ~ sirguma; он так вырос за это время ta on selle ajaga nii suureks kasvanud, у дороги выросла липа tee äärde on kasvanud pärnapuu;
‣ üles kasvama, võrsuma; mehistuma; я вырос в деревне ma kasvasin maal üles, он вырос в семье рабочего ta on võrsunud töölisperekonnast, наша партия выросла и окрепла в борьбе meie partei on võitluses mehistunud;
‣ из чего välja kasvama; девочка выросла из платья tüdruk on kleidist välja kasvanud;
‣ kerkima, kasvama; за короткое время выросли новые города lühikese ajaga on kerkinud uued linnad;
‣ без доп., в кого-что saama, arenema, (üle) kasvama kelleks-milleks; он вырос в крупного учёного temast sai suur teadlane;
‣ на что suurenema, kasvama; доход вырос на 20 процентов tulu suurenes 20 protsenti ~ 20 protsendi võrra;
‣ во что, без доп. valjenema, valjuks minema, tõusma;
‣ nähtavale ilmuma, paistma hakkama, esile kerkima; вдали выросли горы eemalt hakkasid mäed paistma;
◊ крылья выросли у кого kellel(e) on tiivad kasvanud; вырасти ~ вырастать в чьих глазах kelle silmis tõusma ~ lugupidamist võitma; вырасти ~ вырастать точно ~ будто ~ словно из-под земли nagu maa alt (välja) ilmuma; vrd. расти
‣ (suureks v. pikaks) kasvama ~ sirguma; он так вырос за это время ta on selle ajaga nii suureks kasvanud, у дороги выросла липа tee äärde on kasvanud pärnapuu;
‣ üles kasvama, võrsuma; mehistuma; я вырос в деревне ma kasvasin maal üles, он вырос в семье рабочего ta on võrsunud töölisperekonnast, наша партия выросла и окрепла в борьбе meie partei on võitluses mehistunud;
‣ из чего välja kasvama; девочка выросла из платья tüdruk on kleidist välja kasvanud;
‣ kerkima, kasvama; за короткое время выросли новые города lühikese ajaga on kerkinud uued linnad;
‣ без доп., в кого-что saama, arenema, (üle) kasvama kelleks-milleks; он вырос в крупного учёного temast sai suur teadlane;
‣ на что suurenema, kasvama; доход вырос на 20 процентов tulu suurenes 20 protsenti ~ 20 protsendi võrra;
‣ во что, без доп. valjenema, valjuks minema, tõusma;
‣ nähtavale ilmuma, paistma hakkama, esile kerkima; вдали выросли горы eemalt hakkasid mäed paistma;
◊ крылья выросли у кого kellel(e) on tiivad kasvanud; вырасти ~ вырастать в чьих глазах kelle silmis tõusma ~ lugupidamist võitma; вырасти ~ вырастать точно ~ будто ~ словно из-под земли nagu maa alt (välja) ilmuma; vrd. расти
вытрясти 364* Г сов. → несов. вытрясать
‣ что, из чего välja ~ maha raputama ~ puistama; вытрясти песок из туфель kingadest liiva välja raputama;
‣ что puhtaks ~ ära kloppima; вытрясти ковёр vaipa puhtaks kloppima;
◊ вытрясти душу из кого kõnek. hinge seest ära sööma kellel, peale käima kellele; вытрясти карман у кого kõnek. paljaks koorima keda
‣ что, из чего välja ~ maha raputama ~ puistama; вытрясти песок из туфель kingadest liiva välja raputama;
‣ что puhtaks ~ ära kloppima; вытрясти ковёр vaipa puhtaks kloppima;
◊ вытрясти душу из кого kõnek. hinge seest ära sööma kellel, peale käima kellele; вытрясти карман у кого kõnek. paljaks koorima keda
вытягивать 168a Г несов. → сов. вытянуть что
‣ välja ~ pikaks venitama; вытягивать раскалённый кусок металла в длинную полосу hõõguvat metallitükki pikaks ribaks venitama, сапожник вытягивал кожу на колодке kingsepp tõmbas nahka liistule;
‣ (välja) sirutama; вытягивать ноги jalgu (välja) sirutama, вытягивать шею kaela õieli ajama, вытягивать руки по швам seisma, käed külgedel;
‣ что, из чего kõnek. (välja, üles) vedama ~ tõmbama ~ tirima ~ kiskuma; ülek. kõnek. välja pigistama ~ pressima; она вытягивала нитки из ткани ta kiskus ~ tõmbas riidest niite välja, вытягивать невод из воды noota tõmbama, вытягивать воз из канавы koormat kraavist välja tõmbama, пластырь вытягивает гной из раны plaaster kisub haavast mäda välja, вытягивать из кого слова kelle suust sõnu välja kiskuma;
◊ вытягивать ~ вытянуть (всю) душу из кого kõnek. hinge seest välja sööma kellel; вытягивать ~ вытянуть жилы из кого kõnek. viimast (elumahla) välja pigistama kellest
‣ välja ~ pikaks venitama; вытягивать раскалённый кусок металла в длинную полосу hõõguvat metallitükki pikaks ribaks venitama, сапожник вытягивал кожу на колодке kingsepp tõmbas nahka liistule;
‣ (välja) sirutama; вытягивать ноги jalgu (välja) sirutama, вытягивать шею kaela õieli ajama, вытягивать руки по швам seisma, käed külgedel;
‣ что, из чего kõnek. (välja, üles) vedama ~ tõmbama ~ tirima ~ kiskuma; ülek. kõnek. välja pigistama ~ pressima; она вытягивала нитки из ткани ta kiskus ~ tõmbas riidest niite välja, вытягивать невод из воды noota tõmbama, вытягивать воз из канавы koormat kraavist välja tõmbama, пластырь вытягивает гной из раны plaaster kisub haavast mäda välja, вытягивать из кого слова kelle suust sõnu välja kiskuma;
◊ вытягивать ~ вытянуть (всю) душу из кого kõnek. hinge seest välja sööma kellel; вытягивать ~ вытянуть жилы из кого kõnek. viimast (elumahla) välja pigistama kellest
вышибить 333* Г сов. → несов. вышибать kõnek. кого-что, из чего
‣ sisse ~ maha ~ välja lööma ~ paiskama; вышибить из рук käest maha lööma ~ virutama, вышибить окно akent sisse lööma, вышибить всадника из седла ratsurit sadulast (maha) paiskama;
‣ ülek. madalk. välja ~ minema ajama ~ kihutama; вышибить белых из деревни valgeid külast välja peksma ~ kihutama;
◊ вышибить ~ вышибать почву из-под ног у кого pinda jalge alt võtma kellel; вышибить ~ вышибать дух ~ душу из кого kõnek. maha koksama keda, kabelimatsu andma kellele
‣ sisse ~ maha ~ välja lööma ~ paiskama; вышибить из рук käest maha lööma ~ virutama, вышибить окно akent sisse lööma, вышибить всадника из седла ratsurit sadulast (maha) paiskama;
‣ ülek. madalk. välja ~ minema ajama ~ kihutama; вышибить белых из деревни valgeid külast välja peksma ~ kihutama;
◊ вышибить ~ вышибать почву из-под ног у кого pinda jalge alt võtma kellel; вышибить ~ вышибать дух ~ душу из кого kõnek. maha koksama keda, kabelimatsu andma kellele
гвоздь 14 С м. неод. nael (kõnek. ka ülek.); шляпка гвоздя naelapea, висеть на гвозде naela otsas rippuma, подковный гвоздь hobuserauanael, kabjanael, гвоздь сезона hooaja nael;
◊ засесть ~ сидеть гвоздём ~ как гвоздь в голове kõnek. peas istuma kellel, keda alatasa vaevama ~ kummitama ~ painama
◊ засесть ~ сидеть гвоздём ~ как гвоздь в голове kõnek. peas istuma kellel, keda alatasa vaevama ~ kummitama ~ painama
глаз 4 С м. неод. (род. п. ед. ч. глаза и глазу, предл. п. о глазе и в глазу, род. п. мн. ч. глаз) silm; голубые глаза sinisilmad, карие глаза pruunid silmad, sõstrasilmad, лукавые глаза kavalad silmad, kaval ~ kelm pilk, запавшие глаза aukuvajunud silmad, мутные глаза tuhmid silmad, tuhm pilk, близорукие глаза lühinägelikud silmad, глаза навыкат(е) pungis silmad, pungsilmad, хозяйский глаз peremehesilm, слепой на один глаз ühest silmast pime, слёзы на глазах pisarad silmis, со слезами на глазах pisarsilmi(l), pisarad silmis, опустить глаза silmi maha lööma;
◊ дурной глаз kuri ~ paha silm; тут нужен глаз да глаз kõnek. siin ei jõua küllalt valvas olla; не в бровь, а в глаз kõnekäänd nagu rusikas silmaauku; темно, хоть глаз выколи nii pime, et ei näe sõrme suhu pista; на глаз silma järgi, silmaga mõõtes, umbes; не сводить ~ не спускать глаз с кого ainiti vaatama keda-mida, pilku mitte ära pöörama kellelt-millelt; не смыкает глаз (1) ei saa sõba silmale, (2) ei lase silma looja; для отвода глаз silmapetteks; с пьяных глаз madalk. purjuspäi; с глаз долой -- из сердца вон vanas. mis silmist, see südamest; глаза на лоб лезут у кого madalk. silmad lähevad (imestusest) pärani ~ suureks; глаза разбегаются ~ разбежались silme ees lööb ~ lõi kirjuks, võtab ~ võttis silmad kirjuks; глаза на мокром месте у кого kõnek. kellel on silmad vesise koha peal (alati pisarais); идти куда глаза глядят minema, kuhu jalad viivad; делать ~ сделать большие глаза kõnek. suuri silmi tegema, silmi pärani ajama; проглядеть все глаза kõnek. pikisilmi ootama ~ vaatama; отводить ~ отвести глаза кому kõnek. kelle tähelepanu kõrvale juhtima; бросаться ~ броситься ~ бить в глаза кому kellele silma hakkama ~ torkama; во все глаза глядеть ~ смотреть на кого-что kõnek. üksisilmi ~ teraselt ~ hoolega vaatama ~ vahtima; в глаза не видел кого kõnek. keda pole silmaga(gi) ~ ihusilmaga ~ kunagi näinud; в глаза говорить ~ сказать кому kellele näkku ~ suu sisse ütlema; попадаться ~ попасться на глаза кому kelle silma alla sattuma; закрывать ~ закрыть глаза на что silma kinni pigistama (mis koha pealt); (этого) за глаза хватит ~ довольно kõnek. sellest piisab täiesti, seda on ülearugi; за глаза говорить tagaselja rääkima; пускать пыль в глаза кому kõnek. kellele puru silma ajama; читать ~ видеть по глазам что mida silmist lugema; своим ~ собственным глазам не верит ei usu oma silmi; пожирать глазами кого kõnek. keda-mida silmadega õgima; пробежать глазами что millest pilku üle libistama, millele pilku peale heitma; на глазах у кого kelle silma all ~ ees; смотреть ~ видеть невооружённым глазом palja silmaga vaatama ~ nägema; с глазу на глаз с кем kellega nelja silma all; как бельмо на глазу у кого kõnek. kellele pinnuks silmas olema; сна нет ни в одном глазу kõnek. ei saa sõba silmale; ни в одном глазу у кого kõnek. pole tilkagi võtnud; у семи нянек дитя без глазу vanas. liiga palju silmi ei näe hästi, palju kokki rikuvad supi
◊ дурной глаз kuri ~ paha silm; тут нужен глаз да глаз kõnek. siin ei jõua küllalt valvas olla; не в бровь, а в глаз kõnekäänd nagu rusikas silmaauku; темно, хоть глаз выколи nii pime, et ei näe sõrme suhu pista; на глаз silma järgi, silmaga mõõtes, umbes; не сводить ~ не спускать глаз с кого ainiti vaatama keda-mida, pilku mitte ära pöörama kellelt-millelt; не смыкает глаз (1) ei saa sõba silmale, (2) ei lase silma looja; для отвода глаз silmapetteks; с пьяных глаз madalk. purjuspäi; с глаз долой -- из сердца вон vanas. mis silmist, see südamest; глаза на лоб лезут у кого madalk. silmad lähevad (imestusest) pärani ~ suureks; глаза разбегаются ~ разбежались silme ees lööb ~ lõi kirjuks, võtab ~ võttis silmad kirjuks; глаза на мокром месте у кого kõnek. kellel on silmad vesise koha peal (alati pisarais); идти куда глаза глядят minema, kuhu jalad viivad; делать ~ сделать большие глаза kõnek. suuri silmi tegema, silmi pärani ajama; проглядеть все глаза kõnek. pikisilmi ootama ~ vaatama; отводить ~ отвести глаза кому kõnek. kelle tähelepanu kõrvale juhtima; бросаться ~ броситься ~ бить в глаза кому kellele silma hakkama ~ torkama; во все глаза глядеть ~ смотреть на кого-что kõnek. üksisilmi ~ teraselt ~ hoolega vaatama ~ vahtima; в глаза не видел кого kõnek. keda pole silmaga(gi) ~ ihusilmaga ~ kunagi näinud; в глаза говорить ~ сказать кому kellele näkku ~ suu sisse ütlema; попадаться ~ попасться на глаза кому kelle silma alla sattuma; закрывать ~ закрыть глаза на что silma kinni pigistama (mis koha pealt); (этого) за глаза хватит ~ довольно kõnek. sellest piisab täiesti, seda on ülearugi; за глаза говорить tagaselja rääkima; пускать пыль в глаза кому kõnek. kellele puru silma ajama; читать ~ видеть по глазам что mida silmist lugema; своим ~ собственным глазам не верит ei usu oma silmi; пожирать глазами кого kõnek. keda-mida silmadega õgima; пробежать глазами что millest pilku üle libistama, millele pilku peale heitma; на глазах у кого kelle silma all ~ ees; смотреть ~ видеть невооружённым глазом palja silmaga vaatama ~ nägema; с глазу на глаз с кем kellega nelja silma all; как бельмо на глазу у кого kõnek. kellele pinnuks silmas olema; сна нет ни в одном глазу kõnek. ei saa sõba silmale; ни в одном глазу у кого kõnek. pole tilkagi võtnud; у семи нянек дитя без глазу vanas. liiga palju silmi ei näe hästi, palju kokki rikuvad supi
глотка 72 С ж. неод.
‣ anat. neel;
‣ madalk. kurk, kõri (ka ülek.); широкая глотка kõva kõri;
◊ орать ~ кричать во всю глотку, драть глотку madalk. lõugama, täiest kõrist röökima; затыкать ~ заткнуть глотку кому madalk. kellel suumulku kinni panema
‣ anat. neel;
‣ madalk. kurk, kõri (ka ülek.); широкая глотка kõva kõri;
◊ орать ~ кричать во всю глотку, драть глотку madalk. lõugama, täiest kõrist röökima; затыкать ~ заткнуть глотку кому madalk. kellel suumulku kinni panema
гнаться 184 (с. р. прош. вр. гналось и гналось) Г несов. за кем-чем taga ajama, jahtima keda-mida (ka ülek.); гнаться за деньгами kõnek. raha taga ajama, гнаться за славой kõnek. kuulsust taga ajama;
◊ гнаться ~ погнаться за двумя зайцами kõnek. kahte jänest ~ varblast püüdma; гнаться по пятам за кем kõnek. kannule jõudma kellele, kannul olema kellel; vrd. гоняться
◊ гнаться ~ погнаться за двумя зайцами kõnek. kahte jänest ~ varblast püüdma; гнаться по пятам за кем kõnek. kannule jõudma kellele, kannul olema kellel; vrd. гоняться
голова 57 С
‣ ж. неод. pea (kehaosa; keraja kujuga toiduaine; eesosa; karja loendusühik); надеть на голову шапку mütsi pähe panema, с непокрытой головой palja peaga, paljapäi, кивнуть головой pead noogutama, покачать головой pead vangutama ~ raputama, ранен в голову peast haavatud, голова сахару, сахарная голова suhkrupea, голова сыра juustukera, голова колонны kolonni pea, идти в голове eesotsas minema, стадо в двести голов kahesajapealine ~ kahesajaloomaline kari;
‣ (вин. п. ед. ч. голову) м. од. pea, juht; городской голова aj. linnapea;
◊ светлая ~ умная голова helge pea, tarkpea; глупая ~ дубовая ~ пустая ~ садовая голова kõnek. puupea, tainapea, jahupea, kõlupea, tuhajuhan; бедовая ~ горячая ~ отчаянная голова kõnek. uljaspea; дырявая голова kõnek. pea nagu sõelapõhi; голова варит у кого kõnek. pea jagab ~ lõikab kellel; голова на плечах у кого kellel on nuppu; голова пухнет у кого kõnek. kelle(l) pea huugab otsas; голова трещит у кого kõnek. kelle(l) pea lõhub otsas (valutada); сам себе голова ise enda peremees; ходить на голове pea peal käima; выдавать ~ выдать себя с головой ennast reetma; заплатить головой за что oma peaga maksma mille eest; стоять головой за кого oma elu andma ~ viimse hingetõmbeni võitlema kelle eest; уходить ~ уйти с головой в работу üle pea töösse sukelduma; человек с головой peaga ~ nupukas mees; в первую голову kõigepealt, esmajoones; сломя голову kõnek. ülepeakaela; как снег на голову nagu välk selgest taevast; на свежую голову selge ~ värske peaga; через голову кого keda vahele jättes ~ ignoreerides; на свою голову kõnek. endale nuhtluseks; очертя голову mõtlematult, uisapäisa; сложить голову langema, hukkuma; вешать ~ повесить голову kõnek. pead norgu laskma; кружить ~ вскружить голову кому kõnek. kellel pead segi ajama; намылить голову кому kõnek. peapesu tegema kellele; морочить голову кому kõnek. kärbseid pähe ajama kellele; снимать ~ снять голову с кого kõnek. kelle pead maha võtma; давать ~ дать голову на отсечение pead andma; вбивать ~ вбить ~ забирать ~ забрать себе в голову что kõnek. endale pähe võtma mida; (быть) на голову выше кого kellest pea jagu pikem ~ üle (olema); поставить с ног на голову что pea peale pöörama mida; садиться ~ сесть на голову кому üle pea kasvama kellel; биться головой об стену (oma) pead vastu seina taguma, juukseid katkuma; из головы вон kõnek. nagu peast pühitud; с ног до головы, с головы до ног pealaest jalatallani; валить ~ сваливать ~ свалить с больной головы на здоровую kõnek. süüd süütule veeretama; (сидеть) в головах kõnek. peatsis ~ peaotsis (istuma)
‣ ж. неод. pea (kehaosa; keraja kujuga toiduaine; eesosa; karja loendusühik); надеть на голову шапку mütsi pähe panema, с непокрытой головой palja peaga, paljapäi, кивнуть головой pead noogutama, покачать головой pead vangutama ~ raputama, ранен в голову peast haavatud, голова сахару, сахарная голова suhkrupea, голова сыра juustukera, голова колонны kolonni pea, идти в голове eesotsas minema, стадо в двести голов kahesajapealine ~ kahesajaloomaline kari;
‣ (вин. п. ед. ч. голову) м. од. pea, juht; городской голова aj. linnapea;
◊ светлая ~ умная голова helge pea, tarkpea; глупая ~ дубовая ~ пустая ~ садовая голова kõnek. puupea, tainapea, jahupea, kõlupea, tuhajuhan; бедовая ~ горячая ~ отчаянная голова kõnek. uljaspea; дырявая голова kõnek. pea nagu sõelapõhi; голова варит у кого kõnek. pea jagab ~ lõikab kellel; голова на плечах у кого kellel on nuppu; голова пухнет у кого kõnek. kelle(l) pea huugab otsas; голова трещит у кого kõnek. kelle(l) pea lõhub otsas (valutada); сам себе голова ise enda peremees; ходить на голове pea peal käima; выдавать ~ выдать себя с головой ennast reetma; заплатить головой за что oma peaga maksma mille eest; стоять головой за кого oma elu andma ~ viimse hingetõmbeni võitlema kelle eest; уходить ~ уйти с головой в работу üle pea töösse sukelduma; человек с головой peaga ~ nupukas mees; в первую голову kõigepealt, esmajoones; сломя голову kõnek. ülepeakaela; как снег на голову nagu välk selgest taevast; на свежую голову selge ~ värske peaga; через голову кого keda vahele jättes ~ ignoreerides; на свою голову kõnek. endale nuhtluseks; очертя голову mõtlematult, uisapäisa; сложить голову langema, hukkuma; вешать ~ повесить голову kõnek. pead norgu laskma; кружить ~ вскружить голову кому kõnek. kellel pead segi ajama; намылить голову кому kõnek. peapesu tegema kellele; морочить голову кому kõnek. kärbseid pähe ajama kellele; снимать ~ снять голову с кого kõnek. kelle pead maha võtma; давать ~ дать голову на отсечение pead andma; вбивать ~ вбить ~ забирать ~ забрать себе в голову что kõnek. endale pähe võtma mida; (быть) на голову выше кого kellest pea jagu pikem ~ üle (olema); поставить с ног на голову что pea peale pöörama mida; садиться ~ сесть на голову кому üle pea kasvama kellel; биться головой об стену (oma) pead vastu seina taguma, juukseid katkuma; из головы вон kõnek. nagu peast pühitud; с ног до головы, с головы до ног pealaest jalatallani; валить ~ сваливать ~ свалить с больной головы на здоровую kõnek. süüd süütule veeretama; (сидеть) в головах kõnek. peatsis ~ peaotsis (istuma)
горе 103 С с. неод. (без мн. ч.) kurvastus, mure; õnnetus; häda, nuhtlus; у него большое горе tal on suur mure, tal on juhtunud suur õnnetus, подавленный ~ объятый ~ убитый горем murest murtud, с горя kurvastusest, mure pärast, murest, на горе кому , на чьё горе kelle õnnetuseks, горе мыкать kõnek. näguripäevi nägema, горе мне с тобой kõnek. häda sinuga;
◊ с горем пополам kõnek. läbi häda, suure surmaga; и горя мало кому kõnek. pole muretki, pole sooja ega külma kellel; горе луковое kõnek. nalj. hädavares, nannipunn, kobakäpp; испить (полную) чашу горя kõrgst. murekarikat põhjani jooma; хлебнуть горя kõnek. päevi nägema, vaeva ja viletsust näha saama
◊ с горем пополам kõnek. läbi häda, suure surmaga; и горя мало кому kõnek. pole muretki, pole sooja ega külma kellel; горе луковое kõnek. nalj. hädavares, nannipunn, kobakäpp; испить (полную) чашу горя kõrgst. murekarikat põhjani jooma; хлебнуть горя kõnek. päevi nägema, vaeva ja viletsust näha saama
гость 13 С м. од. külaline; незваный гость kutsumata külaline, kontvõõras, lapuline; почётный гость aukülaline, высокий гость kõrge külaline, принимать гостей külalisi vastu võtma, быть в гостях у кого kellel ~ kelle pool külas ~ võõrusel olema, идти в гости к кому kellele ~ kelle poole külla ~ võõrusele minema, приглашать в гости кого keda külla kutsuma
грустно Н nukralt, kurvalt, haledalt; kellel on nukker ~ kurb meel; грустно смотреть nukralt ~ kurvalt vaatama, ему грустно tal on nukker meel, ta meel on kurb
губа I 55 С ж. неод.
‣ huul; mokk; верхняя губа ülahuul, нижняя губа alahuul, заячья губа med. jänesemokk, красить губы huuli värvima, кусать губы huuli närima, целовать в губы suule ~ huultele suudlema;
‣ tehn. nokk; напускная губа pealejooksunokk, зажимные губы näpitsad;
◊ закусить ~ прикусить губу ~ губы huulde hammustama; надуть губы ~ губки kõnek. huuli ~ mokki torutama, mossitama; губа не дура у кого kõnek. kellel on silma ~ maitset, kes oskab valida; молоко на губах не обсохло kõnekäänd (on) alles piimahabe, kõrvatagused alles märjad
‣ huul; mokk; верхняя губа ülahuul, нижняя губа alahuul, заячья губа med. jänesemokk, красить губы huuli värvima, кусать губы huuli närima, целовать в губы suule ~ huultele suudlema;
‣ tehn. nokk; напускная губа pealejooksunokk, зажимные губы näpitsad;
◊ закусить ~ прикусить губу ~ губы huulde hammustama; надуть губы ~ губки kõnek. huuli ~ mokki torutama, mossitama; губа не дура у кого kõnek. kellel on silma ~ maitset, kes oskab valida; молоко на губах не обсохло kõnekäänd (on) alles piimahabe, kõrvatagused alles märjad
давать 219a Г несов. → сов. дать кого-что, чего, кому-чему
‣ andma; давать работу tööd andma, давать деньги взаймы raha laenama ~ laenuks andma kellele, давать уроки tunde andma, давать концерт kontserti ~ etendust andma, давать себе отчёт в чём endale aru andma millest, давать понять mõista andma, давать дорогу кому-чему teed andma kellele-millele, mööda laskma keda-mida, давать советы nõu andma, nõuandeid jagama, давать оценку чему millele hinnangut andma, давать повод põhjust andma, давать обед в честь кого kelle auks dineed ~ lõunasööki andma, давать свидетельские показания tunnistama, tunnistust andma, jur. ka (tunnistajana) ütlust andma, давать напрокат laenutama, üürile andma, välja üürima, давать убытки kahjumit tooma ~ andma, давать телеграмму telegrammi saatma, давать занавес teater eesriiet ette tõmbama, давать обязательство kohustuma, давать трещину pragunema, lõhenema, давать о себе знать endast teatama, мотор даёт перебои kõnek. mootor jätab vahele ~ tõrgub, даёшь план! kõnek. plaan olgu täidetud!
‣ кому-чему, с инф. laskma, lubama; давать свече догореть küünalt lõpuni põleda laskma, давать себя успокоить end rahustada laskma, они не давали спать кому nad ei lasknud kellel magada, ему не давали рта раскрыть tal ei lastud suudki lahti teha;
◊ давать ~ дать волю (рукам, слезам...) (kätele, pisaratele) voli andma; давать ~ дать промах ~ промашку kõnek. viltu laskma, mööda panema; давать ~ дать голову ~ руку на отсечение kõnek. pead andma; давать ~ дать себя знать end tunda andma; не давать в обиду кого-что mitte laskma liiga teha kellele; не даёт ~ не давал спуску кому kõnek. ei anna ~ ei andnud armu (ei säästa, ei säästnud); давать ~ дать тягу madalk. jalga laskma; вот ~ во даёт! madalk. no küll (alles) paneb! on alles kibe käsi!
‣ andma; давать работу tööd andma, давать деньги взаймы raha laenama ~ laenuks andma kellele, давать уроки tunde andma, давать концерт kontserti ~ etendust andma, давать себе отчёт в чём endale aru andma millest, давать понять mõista andma, давать дорогу кому-чему teed andma kellele-millele, mööda laskma keda-mida, давать советы nõu andma, nõuandeid jagama, давать оценку чему millele hinnangut andma, давать повод põhjust andma, давать обед в честь кого kelle auks dineed ~ lõunasööki andma, давать свидетельские показания tunnistama, tunnistust andma, jur. ka (tunnistajana) ütlust andma, давать напрокат laenutama, üürile andma, välja üürima, давать убытки kahjumit tooma ~ andma, давать телеграмму telegrammi saatma, давать занавес teater eesriiet ette tõmbama, давать обязательство kohustuma, давать трещину pragunema, lõhenema, давать о себе знать endast teatama, мотор даёт перебои kõnek. mootor jätab vahele ~ tõrgub, даёшь план! kõnek. plaan olgu täidetud!
‣ кому-чему, с инф. laskma, lubama; давать свече догореть küünalt lõpuni põleda laskma, давать себя успокоить end rahustada laskma, они не давали спать кому nad ei lasknud kellel magada, ему не давали рта раскрыть tal ei lastud suudki lahti teha;
◊ давать ~ дать волю (рукам, слезам...) (kätele, pisaratele) voli andma; давать ~ дать промах ~ промашку kõnek. viltu laskma, mööda panema; давать ~ дать голову ~ руку на отсечение kõnek. pead andma; давать ~ дать себя знать end tunda andma; не давать в обиду кого-что mitte laskma liiga teha kellele; не даёт ~ не давал спуску кому kõnek. ei anna ~ ei andnud armu (ei säästa, ei säästnud); давать ~ дать тягу madalk. jalga laskma; вот ~ во даёт! madalk. no küll (alles) paneb! on alles kibe käsi!
даром Н kõnek.
‣ maksuta, tasuta, muidu; даром он ничего не даёт tasuta ei anna ta midagi, tasuta ei saa tema käest midagi, получить почти даром peaaegu eimillegi eest saama, poolmuidu saama, ему ничего не давалось даром ta ei saanud midagi kerge vaevaga;
‣ ilmaaegu, asjatult, kasutult; тратить время даром ilmaaegu ~ asjatult aega raiskama, весь день пропал даром kogu päev läks tühja;
◊ даром не пройдёт кому mida kellele ei kingita, kellel on karistus soolas mille eest
‣ maksuta, tasuta, muidu; даром он ничего не даёт tasuta ei anna ta midagi, tasuta ei saa tema käest midagi, получить почти даром peaaegu eimillegi eest saama, poolmuidu saama, ему ничего не давалось даром ta ei saanud midagi kerge vaevaga;
‣ ilmaaegu, asjatult, kasutult; тратить время даром ilmaaegu ~ asjatult aega raiskama, весь день пропал даром kogu päev läks tühja;
◊ даром не пройдёт кому mida kellele ei kingita, kellel on karistus soolas mille eest
двор I 2 С м. неод.
‣ õu, hoov; въехать во двор õue ~ hoovi sõitma, вход со двора sissepääs on õue kaudu ~ hoovi poolt, задний двор tagahoov, на дворе темно kõnek. õues ~ väljas on pime, гостиный двор kaubahoov, монетный двор rahapaja, müntla, постоялый двор sissesõiduhoov, проходной двор läbisõiduhoov, скотный двор karjaõu;
‣ talund, talupere; деревня из пяти дворов külas on viis talu ~ suitsu;
◊ ни кола ни двора у кого kõnek. kellel ei ole maad ega maja, ei ole kodu ega kotust; приходиться ~ прийтись ~ быть ко двору kõnek. кому sobima, meeldima, kohane olema
‣ õu, hoov; въехать во двор õue ~ hoovi sõitma, вход со двора sissepääs on õue kaudu ~ hoovi poolt, задний двор tagahoov, на дворе темно kõnek. õues ~ väljas on pime, гостиный двор kaubahoov, монетный двор rahapaja, müntla, постоялый двор sissesõiduhoov, проходной двор läbisõiduhoov, скотный двор karjaõu;
‣ talund, talupere; деревня из пяти дворов külas on viis talu ~ suitsu;
◊ ни кола ни двора у кого kõnek. kellel ei ole maad ega maja, ei ole kodu ega kotust; приходиться ~ прийтись ~ быть ко двору kõnek. кому sobima, meeldima, kohane olema
делить 307 Г несов. кого-что, на что, с кем jagama (ka ülek.), jaotama; делить учеников на группы õpilasi rühmitama ~ rühmadeks jaotama, делить с другом горе и радость sõbraga rõõmu ja muret jagama, делить двадцать на пять kahtekümmet viiega jagama;
◊ делить нечего кому, с кем pole puid ega maid jagada kellel kellega; делить шкуру неубитого медведя karu nahka jagama, enne kui karu käes; vrd. разделить, поделить
◊ делить нечего кому, с кем pole puid ega maid jagada kellel kellega; делить шкуру неубитого медведя karu nahka jagama, enne kui karu käes; vrd. разделить, поделить
дело 96 С с. неод.
‣ töö, toiming, tegevus; amet, ala (van.); дело кипит töö käib ~ keeb, дело спорится töö läheb ~ laabub, дело жизни elutöö, делать своё дело oma tööd tegema, сидеть без дела käed rüpes ~ tegevusetult istuma, он прекрасно знает своё дело ta tunneb oma tööd hästi, знаток своего дела oma ala meister, золотых дел мастер kullassepp(meister), часовых дел мастер kellassepp(meister);
‣ asi; защита отечества является делом всего народа isamaa kaitse on kogu rahva asi, частное дело eraasi, это не твоё дело kõnek. see pole sinu asi, по делам службы ~ по служебным делам ametiasjus, ему до всего дело tal on kõigega asja ~ pistmist, в чём дело? kõnek. milles asi on? суть дела asja tuum, у меня к тебе дело mul on sinu juurde asja, дело вкуса maitseasi, делo привычки harjumuse asi, а мне какое дело! kõnek. mis (see) minu asi (on), говорить дело asjalikku juttu rääkima, министерство иностранных дел välisministeerium;
‣ jur. juurdlusasi, süüasi, kohtuasi, (kohtu)protsess; toimik, akt; уголовное дело kriminaalasi, разбирать дело süüasja arutama, возбудить дело kohtuasja algatama, громкое ~ скандальное дело kärarikas protsess, личное дело isikutoimik, приложить к делу toimikusse lisama, завести дело на кого kelle toimikut avama;
‣ lugu, asjalugu, sündmus, juhtum; как дела? kuidas käsi käib ~ käbarad käivad? kuidas lugu on? дело было вечером see (lugu) juhtus õhtul;
‣ (без мн. ч.) üritus, õpetus, ideed; дело мира rahuüritus, продолжать дело Ленина Lenini üritust jätkama;
‣ tegu; совершать благородные дела üllaid ~ õilsaid tegusid tegema, не на словах, а на деле mitte sõnade, vaid tegudega;
‣ (без мн. ч.) -asjandus, -ndus; горное дело mäendus, военное дело sõjandus, sõjaasjandus;
‣ van. äri, ettevõte; дело процветает äri õitseb, выгодное дело tulus äri, закрыть своё дело äri lõpetama, ettevõtet sulgema;
‣ van. heitlus, taplus; жаркое дело äge heitlus;
◊ дело в шляпе kõnek. asi vask ~ ants ~ tahe; (моё, твоё, его...) дело маленькое ~ десятое kõnek. mis (mul, sul, temal...) sellest, minusse (sinusse, temasse...) see ei puutu; дело не станет за кем-чем kõnek. kelle-mille taha asi seisma ei jää; дело чьих рук kelle kätetöö; чьё дело сторона kõnek. kellel pole asja millega; дело табак kõnek. asi on sant, lugu on täbar; и делу конец kõnek. ja asi vask ~ ants, ja lool lõpp; (это) гиблое ~ мёртвое дело sellest ei tule midagi välja ~ ei tule head nahka; плохо дело asjad on halvad, lugu on sant; то ли дело hoopis teine asi; не твоего (вашего...) ума дело kõnek. (1) see pole sinu (teie...) asi, (2) see pole lapse asi; дело молодое noore inimese asi; по сути дела tegelikult, sisuliselt; (это) не дело kõnek. nii ei kõlba; на (самом) деле tegelikult; в самом деле tõepoolest, tõesti, tõega; между делом kõnek. töö kõrvalt, töö vahel, tööst vabal ajal; (быть) не у дел erru lastud ~ tegevusest eemale tõrjutud olema; первым делом kõnek. kõigepealt, eelkõige, ennekõike; то и дело aina, aiva, järjest, üha
‣ töö, toiming, tegevus; amet, ala (van.); дело кипит töö käib ~ keeb, дело спорится töö läheb ~ laabub, дело жизни elutöö, делать своё дело oma tööd tegema, сидеть без дела käed rüpes ~ tegevusetult istuma, он прекрасно знает своё дело ta tunneb oma tööd hästi, знаток своего дела oma ala meister, золотых дел мастер kullassepp(meister), часовых дел мастер kellassepp(meister);
‣ asi; защита отечества является делом всего народа isamaa kaitse on kogu rahva asi, частное дело eraasi, это не твоё дело kõnek. see pole sinu asi, по делам службы ~ по служебным делам ametiasjus, ему до всего дело tal on kõigega asja ~ pistmist, в чём дело? kõnek. milles asi on? суть дела asja tuum, у меня к тебе дело mul on sinu juurde asja, дело вкуса maitseasi, делo привычки harjumuse asi, а мне какое дело! kõnek. mis (see) minu asi (on), говорить дело asjalikku juttu rääkima, министерство иностранных дел välisministeerium;
‣ jur. juurdlusasi, süüasi, kohtuasi, (kohtu)protsess; toimik, akt; уголовное дело kriminaalasi, разбирать дело süüasja arutama, возбудить дело kohtuasja algatama, громкое ~ скандальное дело kärarikas protsess, личное дело isikutoimik, приложить к делу toimikusse lisama, завести дело на кого kelle toimikut avama;
‣ lugu, asjalugu, sündmus, juhtum; как дела? kuidas käsi käib ~ käbarad käivad? kuidas lugu on? дело было вечером see (lugu) juhtus õhtul;
‣ (без мн. ч.) üritus, õpetus, ideed; дело мира rahuüritus, продолжать дело Ленина Lenini üritust jätkama;
‣ tegu; совершать благородные дела üllaid ~ õilsaid tegusid tegema, не на словах, а на деле mitte sõnade, vaid tegudega;
‣ (без мн. ч.) -asjandus, -ndus; горное дело mäendus, военное дело sõjandus, sõjaasjandus;
‣ van. äri, ettevõte; дело процветает äri õitseb, выгодное дело tulus äri, закрыть своё дело äri lõpetama, ettevõtet sulgema;
‣ van. heitlus, taplus; жаркое дело äge heitlus;
◊ дело в шляпе kõnek. asi vask ~ ants ~ tahe; (моё, твоё, его...) дело маленькое ~ десятое kõnek. mis (mul, sul, temal...) sellest, minusse (sinusse, temasse...) see ei puutu; дело не станет за кем-чем kõnek. kelle-mille taha asi seisma ei jää; дело чьих рук kelle kätetöö; чьё дело сторона kõnek. kellel pole asja millega; дело табак kõnek. asi on sant, lugu on täbar; и делу конец kõnek. ja asi vask ~ ants, ja lool lõpp; (это) гиблое ~ мёртвое дело sellest ei tule midagi välja ~ ei tule head nahka; плохо дело asjad on halvad, lugu on sant; то ли дело hoopis teine asi; не твоего (вашего...) ума дело kõnek. (1) see pole sinu (teie...) asi, (2) see pole lapse asi; дело молодое noore inimese asi; по сути дела tegelikult, sisuliselt; (это) не дело kõnek. nii ei kõlba; на (самом) деле tegelikult; в самом деле tõepoolest, tõesti, tõega; между делом kõnek. töö kõrvalt, töö vahel, tööst vabal ajal; (быть) не у дел erru lastud ~ tegevusest eemale tõrjutud olema; первым делом kõnek. kõigepealt, eelkõige, ennekõike; то и дело aina, aiva, järjest, üha
деньги 74 (дат. п. мн. ч. деньгам, твор. п. деньгами, предл. п. о деньгах) С неод. (без ед. ч.) raha; бумажные деньги paberraha, мелкие деньги peenraha, наличными деньгами sularahas, держать деньги в кубышке raha sukasääres hoidma;
◊ денег куры не клюют у кого kõnek. kellel on raha nagu raba; ни за какие деньги kõnek. mitte mingi hinna eest
◊ денег куры не клюют у кого kõnek. kellel on raha nagu raba; ни за какие деньги kõnek. mitte mingi hinna eest
до I предлог с род. п.
‣ enne mida; до войны он работал врачом enne sõda töötas ta arstina, за полчаса до работы pool tundi enne töö algust, вставать до петухов enne kukke ja koitu tõusma, до нашей эры enne meie ajaarvamist;
‣ -ni, kuni; с утра до вечера hommikust õhtuni, от зари до зари varahommikust hilisõhtuni, до сих пор seni(ajani), senini, до леса пять километров metsani on viis kilomeetrit, вода доходит до колен vesi ulatub põlvini, волосы до плеч õlgadeni (ulatuvad) juuksed, промокнуть до последней нитки läbimärjaks ~ üdini märjaks saama, дослужиться до генерала kindraliastmeni välja jõudma ~ teenima, до свидания nägemiseni, head aega, билет до Риги pilet Riiga, любить до безумия meeletult armastama, глупо до смешного naeruväärt, начистить до блеска läikima hõõruma, кричать до хрипоты häält kähedaks karjuma, танцевать до упаду varbaid villi tantsima, доводить до слёз nutma ajama;
‣ ligikaudse piirhulga märkimiseks; аудитория вмещает до ста студентов auditoorium mahutab kuni sada üliõpilast;
‣ tegevuse suuna märkimiseks; дотронуться до картины pilti puudutama, у меня дело до тебя madalk. mul on sinu juurde asja, всем дело до меня kõigil on minuga pistmist;
‣ kõnek. eseme märkimiseks, mille suhtes omadus väljendub; жадный до денег rahaahne, охотник до пива õllesõber;
◊ от времени до времени aeg-ajalt; до поры до времени kuni aeg käes, esiotsa; кому не до кого-чего kellel pole tuju, aega, tahtmist milleks, kelle jaoks; (мне) не до шуток (mul) pole naljatuju; (ему) не до разговоров (tal) pole mahti juttu ajada
‣ enne mida; до войны он работал врачом enne sõda töötas ta arstina, за полчаса до работы pool tundi enne töö algust, вставать до петухов enne kukke ja koitu tõusma, до нашей эры enne meie ajaarvamist;
‣ -ni, kuni; с утра до вечера hommikust õhtuni, от зари до зари varahommikust hilisõhtuni, до сих пор seni(ajani), senini, до леса пять километров metsani on viis kilomeetrit, вода доходит до колен vesi ulatub põlvini, волосы до плеч õlgadeni (ulatuvad) juuksed, промокнуть до последней нитки läbimärjaks ~ üdini märjaks saama, дослужиться до генерала kindraliastmeni välja jõudma ~ teenima, до свидания nägemiseni, head aega, билет до Риги pilet Riiga, любить до безумия meeletult armastama, глупо до смешного naeruväärt, начистить до блеска läikima hõõruma, кричать до хрипоты häält kähedaks karjuma, танцевать до упаду varbaid villi tantsima, доводить до слёз nutma ajama;
‣ ligikaudse piirhulga märkimiseks; аудитория вмещает до ста студентов auditoorium mahutab kuni sada üliõpilast;
‣ tegevuse suuna märkimiseks; дотронуться до картины pilti puudutama, у меня дело до тебя madalk. mul on sinu juurde asja, всем дело до меня kõigil on minuga pistmist;
‣ kõnek. eseme märkimiseks, mille suhtes omadus väljendub; жадный до денег rahaahne, охотник до пива õllesõber;
◊ от времени до времени aeg-ajalt; до поры до времени kuni aeg käes, esiotsa; кому не до кого-чего kellel pole tuju, aega, tahtmist milleks, kelle jaoks; (мне) не до шуток (mul) pole naljatuju; (ему) не до разговоров (tal) pole mahti juttu ajada
доводиться 313 Г несов. → сов. довестись
‣ безл. кому, с инф. kõnek. juhtuma, kellel juhust olema; мне не доводилось бывать там mul ei ole olnud juhust seal käia;
‣ (без сов) кому, кем kõnek. keegi olema kellele (sugulane); доводиться дядей кому onu olema kellele, кем он тебе доводится? kes ta sulle on? они доводились сродни моей матери nad olid mulle ema poolt sugulasi;
‣ страд. к доводить; всё доводилось до его сведения talle kanti kõigest ette
‣ безл. кому, с инф. kõnek. juhtuma, kellel juhust olema; мне не доводилось бывать там mul ei ole olnud juhust seal käia;
‣ (без сов) кому, кем kõnek. keegi olema kellele (sugulane); доводиться дядей кому onu olema kellele, кем он тебе доводится? kes ta sulle on? они доводились сродни моей матери nad olid mulle ema poolt sugulasi;
‣ страд. к доводить; всё доводилось до его сведения talle kanti kõigest ette
доглядывать 168b Г несов. → сов. доглядеть II за кем-чем kõnek. silma peal hoidma kellel, kelle järele vaatama; доглядывать за ребёнком lapsel silma peal hoidma, lapse järele vaatama
дорога 69 С ж. неод. tee; teekond, reis; автомобильная дорога autotee, maantee, главная дорога peatee, шоссейная дорога maantee, скоростная дорога kiirtee, autotee, проезжая дорога sõidutee, подвесная дорога ripptee, канатная дорога köistee, железная дорога raudtee, просёлочная дорога külavahetee, полевая дорога põllutee, väljavahetee, отправиться в дорогу teele asuma ~ minema, сбиться с дороги teelt eksima ~ hälbima, устать с дороги sõidust väsima, уступить ~ дать дорогу кому-чему teed andma kellele-millele, выбраться на дорогу tee peale jõudma, по дороге домой teel koju, пробивать ~ прокладывать дорогу teed rajama (ka ülek.), собраться в дорогу end teele asutama, поесть на дорогу enne teeleasumist kõhtu täis sööma, отдохнуть с дороги reisiväsimusest puhkama, мне с вами по дороге mul on teiega sama ~ üks tee, зайти по дороге в магазин kauplusest läbi astuma, ему предстоит дальняя дорога tal on pikk tee ees, дорога меня измучила reis ~ pikk tee väsitas mu ära, дорогой ~ по дороге teed käies, teel olles;
◊ идти ~ пойти своей дорогой oma teed minema; перебегать ~ перебежать дорогу кому kellele teele risti ette astuma, kelle(l) teed kinni panema ~ ära lõikama; скатертью дорога madalk. halv. head teed sul minna, hakka astuma; становиться ~ стать поперёк дороги кому kõnek. kelle teel risti ees seisma, teed kinni panema kelle ees; туда кому и дорога kõnek. see on kellele paras; пойти по плохой ~ дурной ~ худой дороге halvale teele sattuma
◊ идти ~ пойти своей дорогой oma teed minema; перебегать ~ перебежать дорогу кому kellele teele risti ette astuma, kelle(l) teed kinni panema ~ ära lõikama; скатертью дорога madalk. halv. head teed sul minna, hakka astuma; становиться ~ стать поперёк дороги кому kõnek. kelle teel risti ees seisma, teed kinni panema kelle ees; туда кому и дорога kõnek. see on kellele paras; пойти по плохой ~ дурной ~ худой дороге halvale teele sattuma
дрожь 90 С ж. неод. (без мн. ч.) värin, võbin, lõdin, judin, vappumine, värelus; его охватила дрожь ta hakkas üleni värisema, дрожь пробежала по спине judinad jooksid mööda selga, дрожь берёт ~ бьёт ~ пронимает ~ пробирает кого , в дрожь кидает ~ бросает кого värinad tulevad peale, lõdin tuleb peale kellel
дура 51 С ж. од. madalk. loll(pea), lollakas, tobu, narr, tola; дура дурой puruloll;
◊ губа не дура у кого kõnek. kellel on silma ~ maitset, kes oskab valida
◊ губа не дура у кого kõnek. kellel on silma ~ maitset, kes oskab valida
дурить 285b Г несов. kõnek. lolli mängima, tembutama; tõrkuma;
◊ дурить голову кому madalk. kärbseid pähe ajama kellele, pead segi ajama kellel
◊ дурить голову кому madalk. kärbseid pähe ajama kellele, pead segi ajama kellel
дурь 90 С ж. неод. (без мн. ч.) kõnek. rumalus, lollus, veidrus;
◊ выбивать ~ выбить дурь из чьей головы kõnek. kellel rumalusi peast välja ajama
◊ выбивать ~ выбить дурь из чьей головы kõnek. kellel rumalusi peast välja ajama
дух 18 С м. неод.
‣ (без мн. ч.) vaim (ka filos.); vaimulaad; meeleolu; боевой дух võitlusvaim, дух времени ajavaim, сильный духом kindlameelne, в духе дружбы sõbralikus vaimus ~ õhkkonnas, воспитывать в духе патриотизма isamaalikus ~ patriotismi vaimus kasvatama, продолжать в том же духе samas vaimus jätkama, поднимать дух meeleolu ülendama ~ tõstma, соотношение духа и материи vaimse ja materiaalse vahekord;
‣ од. vaim; злые духи kurjad vaimud, вызывать духов vaime välja kutsuma, нечистый дух kurivaim, vanakuri;
‣ (без мн. ч.) kõnek. lõhn; lehk, hais; van. murd. õhk; грибной дух seenelõhn;
‣ väljendeis на духу kirikl. pihil, как на духу täiesti avameelselt;
◊ дух занимается ~ занялся у кого hing jääb ~ jäi rindu kinni kellel; дух захватывает ~ захватило у кого, от чего hing jäi kinni kellel millest, matab hinge kellel; испустить дух van. iroon. hinge heitma; переводить ~ перевести дух (sügavalt) hinge tõmbama ~ endale hingetõmbeaega lubama; во весь дух kõigest jõust, elu eest; вышибать ~ вышибить душу ~ дух из кого madalk. kabelimatsu andma kellele, maha koksama keda; дух вон из кого kõnek. kes viskas vedru välja; (быть) в добром ~ хорошем расположении духа heas meeleolus olema; (быть) в духе heas tujus olema; падать ~ упасть духом meelt heitma, meelekindlust kaotama; собираться ~ собраться с духом ennast koguma, südant rindu võtma; ни сном ни духом (не знаю ~ не ведаю) pole aimugi ~ ei teadnud mõhkugi ~ ööd ega päeva; живым духом kõnek. välkkiirelt; одним ~ единым духом ühe hingetõmbega, ühe soojaga ~ raksuga; не хватает ~ хватило духу у кого на что kellel ei jätku ~ ei jätkunud julgust milleks, kelle vaim ei ole ~ ei olnud valmis milleks; ни слуху ни духу о ком-чём kõnek. kellest-millest pole kuulda ei kippu ega kõppu; что есть ~ было духу kõnek. kõigest jõust ~ väest, elu eest; чтобы и духу чьего (здесь) не было kõnek. et kellest siin enam lõhnagi ~ haisugi järel ei oleks
‣ (без мн. ч.) vaim (ka filos.); vaimulaad; meeleolu; боевой дух võitlusvaim, дух времени ajavaim, сильный духом kindlameelne, в духе дружбы sõbralikus vaimus ~ õhkkonnas, воспитывать в духе патриотизма isamaalikus ~ patriotismi vaimus kasvatama, продолжать в том же духе samas vaimus jätkama, поднимать дух meeleolu ülendama ~ tõstma, соотношение духа и материи vaimse ja materiaalse vahekord;
‣ од. vaim; злые духи kurjad vaimud, вызывать духов vaime välja kutsuma, нечистый дух kurivaim, vanakuri;
‣ (без мн. ч.) kõnek. lõhn; lehk, hais; van. murd. õhk; грибной дух seenelõhn;
‣ väljendeis на духу kirikl. pihil, как на духу täiesti avameelselt;
◊ дух занимается ~ занялся у кого hing jääb ~ jäi rindu kinni kellel; дух захватывает ~ захватило у кого, от чего hing jäi kinni kellel millest, matab hinge kellel; испустить дух van. iroon. hinge heitma; переводить ~ перевести дух (sügavalt) hinge tõmbama ~ endale hingetõmbeaega lubama; во весь дух kõigest jõust, elu eest; вышибать ~ вышибить душу ~ дух из кого madalk. kabelimatsu andma kellele, maha koksama keda; дух вон из кого kõnek. kes viskas vedru välja; (быть) в добром ~ хорошем расположении духа heas meeleolus olema; (быть) в духе heas tujus olema; падать ~ упасть духом meelt heitma, meelekindlust kaotama; собираться ~ собраться с духом ennast koguma, südant rindu võtma; ни сном ни духом (не знаю ~ не ведаю) pole aimugi ~ ei teadnud mõhkugi ~ ööd ega päeva; живым духом kõnek. välkkiirelt; одним ~ единым духом ühe hingetõmbega, ühe soojaga ~ raksuga; не хватает ~ хватило духу у кого на что kellel ei jätku ~ ei jätkunud julgust milleks, kelle vaim ei ole ~ ei olnud valmis milleks; ни слуху ни духу о ком-чём kõnek. kellest-millest pole kuulda ei kippu ega kõppu; что есть ~ было духу kõnek. kõigest jõust ~ väest, elu eest; чтобы и духу чьего (здесь) не было kõnek. et kellest siin enam lõhnagi ~ haisugi järel ei oleks
душа 70 (вин. п. ед. ч. душу) С ж. неод.
‣ (обычно без мн. ч.) hing, süda, meel; душа и тело hing ja keha, человек доброй души heasüdamlik inimene, от всей души kogu südamest ~ hingest, на его душе грех tal on patt hingel, душа общества seltskonna hing, в его игре много души ta mäng on hingestatud, душа моя ülek. kõnek. mu kallis;
‣ kõnek. hing, hingeline; у помещика триста душ mõisnikul on kolmsada hinge, семья из шести душ kuuehingeline pere, на улице ни души õues pole ühtegi hingelist, на душу населения ühe elaniku kohta;
◊ чернильная душа kõnek. tindihing, kantseleirott, paberiinimene; душа нараспашку kõnek. aval hing, hing on avali; в чём (только) душа держится kõnek. hing vaevu sees, hing niidiga kaelas; душа в пятки ушла ~ уходит у кого kõnek. kelle süda kukkus saapasäärde; душа надрывается kõnek. süda tõmbub valust kokku; душа разрывается ~ разрывалась у кого kõnek. kelle süda lõhkeb ~ lõhkes (valust); жить душа в душу üksmeeles elama; душа не лежит ~ не лежала к кому-чему kes ~ mis ei ole südame järgi ~ meelt mööda ~ meele järele; душа не на месте süda vaevab; чужая душа потёмки vanas. teise hinge sisse ei tea; (говорить) по душам südamest südamesse ~ hingest hinge rääkima; (приходиться ~ прийтись) по душе meele järele (olema); на душе кошки скребут у кого kõnek. kelle süda kripeldab; сколько душе угодно nii palju, kui süda kutsub ~ lustib; в глубине души hingepõhjas; до глубины души hingepõhjani; без души (быть) от кого-чего kõnek. arust ära olema kelle-mille järele, vaimustuses olema kellest-millest; души не чаять в ком väga kiindunud olema kellesse; с души воротит кого madalk. kellel ajab südame pahaks, kelle ajab öökima; душой и телом ihu ja hingega, ihust ja hingest; стоять над душой чьей, у кого kõnek. kelle hinge peale käima, kellele hingerahu mitte andma; кривить ~ покривить душой keerutama, ebasiiras olema, tõtt maha salgama; брать ~ взять ~ хватать за душу кого kelle meelt härdaks tegema, südant liigutama; брать ~ взять (грех) на душу (pattu) oma hinge peale võtma; за милую душу kõnek. (1) heal meelel, heast meelest, (2) heast peast; вкладывать ~ вложить душу во что oma hinge panema millesse; влезать ~ влезть в душу kõnek. halv. (1) kelle hinges sorima, (2) kavalusega kelle usaldust võitma; выворачивать ~ вывернуть душу чью kõnek. kelle hinge pahupidi pöörama; выворачивать ~ вывернуть душу наизнанку перед кем kõnek. kellele südant puistama, kõike südame pealt ära rääkima; выкладывать ~ выложить ~ излить душу кому kellele südant puistama; отводить ~ отвести душу kõnek. (1) hingekosutust saama, (2) südamelt ära rääkima, südant puistama; выматывать ~ вымотать (всю) душу из кого kõnek. kelle(l) hinge seest sööma; вытрясти душу из кого kõnek. kelle hinge välja võtma, kaela kahekorra käänama; отпустить душу на покаяние nalj. kelle hinge rahule jätma; отдавать ~ отдать богу душу van., kõnek. iroon. hinge heitma, issanda juurde minema
‣ (обычно без мн. ч.) hing, süda, meel; душа и тело hing ja keha, человек доброй души heasüdamlik inimene, от всей души kogu südamest ~ hingest, на его душе грех tal on patt hingel, душа общества seltskonna hing, в его игре много души ta mäng on hingestatud, душа моя ülek. kõnek. mu kallis;
‣ kõnek. hing, hingeline; у помещика триста душ mõisnikul on kolmsada hinge, семья из шести душ kuuehingeline pere, на улице ни души õues pole ühtegi hingelist, на душу населения ühe elaniku kohta;
◊ чернильная душа kõnek. tindihing, kantseleirott, paberiinimene; душа нараспашку kõnek. aval hing, hing on avali; в чём (только) душа держится kõnek. hing vaevu sees, hing niidiga kaelas; душа в пятки ушла ~ уходит у кого kõnek. kelle süda kukkus saapasäärde; душа надрывается kõnek. süda tõmbub valust kokku; душа разрывается ~ разрывалась у кого kõnek. kelle süda lõhkeb ~ lõhkes (valust); жить душа в душу üksmeeles elama; душа не лежит ~ не лежала к кому-чему kes ~ mis ei ole südame järgi ~ meelt mööda ~ meele järele; душа не на месте süda vaevab; чужая душа потёмки vanas. teise hinge sisse ei tea; (говорить) по душам südamest südamesse ~ hingest hinge rääkima; (приходиться ~ прийтись) по душе meele järele (olema); на душе кошки скребут у кого kõnek. kelle süda kripeldab; сколько душе угодно nii palju, kui süda kutsub ~ lustib; в глубине души hingepõhjas; до глубины души hingepõhjani; без души (быть) от кого-чего kõnek. arust ära olema kelle-mille järele, vaimustuses olema kellest-millest; души не чаять в ком väga kiindunud olema kellesse; с души воротит кого madalk. kellel ajab südame pahaks, kelle ajab öökima; душой и телом ihu ja hingega, ihust ja hingest; стоять над душой чьей, у кого kõnek. kelle hinge peale käima, kellele hingerahu mitte andma; кривить ~ покривить душой keerutama, ebasiiras olema, tõtt maha salgama; брать ~ взять ~ хватать за душу кого kelle meelt härdaks tegema, südant liigutama; брать ~ взять (грех) на душу (pattu) oma hinge peale võtma; за милую душу kõnek. (1) heal meelel, heast meelest, (2) heast peast; вкладывать ~ вложить душу во что oma hinge panema millesse; влезать ~ влезть в душу kõnek. halv. (1) kelle hinges sorima, (2) kavalusega kelle usaldust võitma; выворачивать ~ вывернуть душу чью kõnek. kelle hinge pahupidi pöörama; выворачивать ~ вывернуть душу наизнанку перед кем kõnek. kellele südant puistama, kõike südame pealt ära rääkima; выкладывать ~ выложить ~ излить душу кому kellele südant puistama; отводить ~ отвести душу kõnek. (1) hingekosutust saama, (2) südamelt ära rääkima, südant puistama; выматывать ~ вымотать (всю) душу из кого kõnek. kelle(l) hinge seest sööma; вытрясти душу из кого kõnek. kelle hinge välja võtma, kaela kahekorra käänama; отпустить душу на покаяние nalj. kelle hinge rahule jätma; отдавать ~ отдать богу душу van., kõnek. iroon. hinge heitma, issanda juurde minema
ежовый 119 П siili-;
◊ держать в ежовых рукавицах кого kõnek. raudse käega valitsema keda, karmilt kohtlema keda, raudu suus pidama kellel
◊ держать в ежовых рукавицах кого kõnek. raudse käega valitsema keda, karmilt kohtlema keda, raudu suus pidama kellel
есть I 359 Г несов. что, чем sööma (ka ülek.); кого ülek. närima; есть с аппетитом isukalt ~ (hea) isuga sööma, есть за двоих kahe mehe eest sööma, есть до отвала isu täis ~ end kõrini täis sööma, ржавчина ест железо rooste sööb rauda, дым ест глаза suits hakkab silmade peale ~ paneb silmad kipitama ~ sööb silmi;
◊ есть глазами кого kõnek. silmadega õgima keda; даром хлеб есть muidusööja olema; есть поедом kõnek. närima kelle kallal, kellel hinge seest sööma
◊ есть глазами кого kõnek. silmadega õgima keda; даром хлеб есть muidusööja olema; есть поедом kõnek. närima kelle kallal, kellel hinge seest sööma
жалеть 229b Г несов.
‣ кого-что, о ком-чём kahju olema kellest-millest, haletsema keda-mida; kahetsema mida; я жалею её mul on temast kahju, жалеть о потерянном времени kaotatud ajast kahju olema kellel, я жалею, что не женат kahju, et ma ei ole abielus, жалеть сирот orbe haletsema, жалеть о прошедшей молодости kadunud noorust taga nutma ~ taga kahetsema;
‣ кого-что hoidma, säästma keda-mida, hoolima kellest-millest; жалеть себя end hoidma ~ säästma, работать не жалея сил jõudu säästmata töötama; vrd. пожалеть
‣ кого-что, о ком-чём kahju olema kellest-millest, haletsema keda-mida; kahetsema mida; я жалею её mul on temast kahju, жалеть о потерянном времени kaotatud ajast kahju olema kellel, я жалею, что не женат kahju, et ma ei ole abielus, жалеть сирот orbe haletsema, жалеть о прошедшей молодости kadunud noorust taga nutma ~ taga kahetsema;
‣ кого-что hoidma, säästma keda-mida, hoolima kellest-millest; жалеть себя end hoidma ~ säästma, работать не жалея сил jõudu säästmata töötama; vrd. пожалеть
жать I 220 Г несов. кого-что pigistama, suruma, pressima, rõhuma, vajutama (ka ülek.); жать руку кому kelle(l) kätt suruma, туфли жмут kingad pigistavad, пиджак жмёт под мышками kuub on kaenla alt kitsas, жать виноград viinamarjadest mahla pressima, жать штангу sport suruma (tõstevõistlustel)
живой 120 П (кр. ф. жив, жива, живо, живы)
‣ elus; ülek. elav; поймать кого живым keda elusalt kinni võtma ~ püüdma, она ещё жива ta elab veel, жив надеждой elab lootusest;
‣ (без кр. ф.) elus-, elav(-) (ka ülek.); eluline, tõeline, tegelik; живая рыба eluskala, живые ресурсы elusressursid, bioressursid, живой вес elusmass, -kaal, живое существо elusolend, живая природа elusloodus, живой уголок elavnurk, живая сила sõj. elavjõud, живая изгородь aiand. hekk, elavtara, живая очередь elav järjekord, живой ребёнок elav ~ vilgas laps, живой интерес elav huvi, живая речь elav sõna, ilmekas kõne, живая вода folkl. eluvesi, живая рана värske haav;
‣ П → С живой м. од, живое с. неод. (без мн. ч.) elav; живые и мёртвые elavad ja surnud, остаться в живых ellu jääma;
◊ живая летопись чего elav ajalugu (inimese kohta); живой рукой kõnek. kärmel käel, imekiiresti, kibekähku; брать ~ взять ~ задевать ~ задеть ~ затрагивать ~ затронуть за живое кого kõnek. (1) kelle hella kohta puudutama, kelle südamesse lõikama, kellele hinge minema, kelle südant liigutama, (2) kelle meeli köitma; на живую нитку kõnek. ülepeakaela, kuidagimoodi, pilla-palla; на живую руку kõnek. ülepeakaela, rutakalt; ни жив ни мёртв (hirmust) poolsurnud; живого места нет ~ не осталось на ком kellel ei jäänud tervet kohta ~ laiku ihule
‣ elus; ülek. elav; поймать кого живым keda elusalt kinni võtma ~ püüdma, она ещё жива ta elab veel, жив надеждой elab lootusest;
‣ (без кр. ф.) elus-, elav(-) (ka ülek.); eluline, tõeline, tegelik; живая рыба eluskala, живые ресурсы elusressursid, bioressursid, живой вес elusmass, -kaal, живое существо elusolend, живая природа elusloodus, живой уголок elavnurk, живая сила sõj. elavjõud, живая изгородь aiand. hekk, elavtara, живая очередь elav järjekord, живой ребёнок elav ~ vilgas laps, живой интерес elav huvi, живая речь elav sõna, ilmekas kõne, живая вода folkl. eluvesi, живая рана värske haav;
‣ П → С живой м. од, живое с. неод. (без мн. ч.) elav; живые и мёртвые elavad ja surnud, остаться в живых ellu jääma;
◊ живая летопись чего elav ajalugu (inimese kohta); живой рукой kõnek. kärmel käel, imekiiresti, kibekähku; брать ~ взять ~ задевать ~ задеть ~ затрагивать ~ затронуть за живое кого kõnek. (1) kelle hella kohta puudutama, kelle südamesse lõikama, kellele hinge minema, kelle südant liigutama, (2) kelle meeli köitma; на живую нитку kõnek. ülepeakaela, kuidagimoodi, pilla-palla; на живую руку kõnek. ülepeakaela, rutakalt; ни жив ни мёртв (hirmust) poolsurnud; живого места нет ~ не осталось на ком kellel ei jäänud tervet kohta ~ laiku ihule
за I предлог I с вин. п.
‣ kelle-mille taha, teisele poole mida, üle mille, millest välja; сесть за стол laua taha ~ lauda istuma, спрятаться за спину кого end kelle selja taha peitma, поехать за реку üle jõe ~ teisele poole jõge sõitma, ступить за порог üle läve astuma, поехать за город linnast välja sõitma, заткнуть за пояс (1) что vöö vahele pistma, (2) ülek. кого kellele silmi ~ kümmet silma ette andma, kellest üle olema;
‣ millise aja jooksul, kestel, vältel, -ga; за эти годы nende aastate jooksul, nende aastatega, за лето он вырос suvega on ta suureks kasvanud, за неделю много сделано nädalaga on palju tehtud;
‣ enne mida, millise aja eest, kui kaua tagasi; за несколько дней до отъезда mõni päev enne ärasõitu, площадь, за минуту кипевшая народом, теперь опустела väljak, mis hetke eest kihas rahvast, on ~ oli nüüd tühi;
‣ mille juurde ~ kallale; взяться за дело asja juurde asuma;
‣ mille pärast ~ tõttu; её любили за доброту teda armastati tema headuse pärast, беспокоиться за отца isa pärast muret tundma;
‣ kelle-mille eest; mille nimel; отдать жизнь за родину kodumaa eest elu andma, купить за три рубля kolme rubla eest ostma, благодарить за помощь abi eest tänama, отвечать за порядок korra eest vastutama, ручаться за друга sõbra eest vastutama, бороться за свои идеалы oma ideaalide nimel ~ eest võitlema;
‣ kelle-mille poolt; проголосовать за чью кандидатуру kelle poolt hääletama, кто за? kes on (selle) poolt?
‣ üle millise piiri; ему за пятьдесят (лет) ta on üle viiekümne (aasta vana), мороз за двадцать градусов külma on üle kahekümne kraadi, уже за полночь kesköö on juba läbi;
‣ kaugusel millest; за десять километров от города linnast kümne kilomeetri kaugusel, kümme kilomeetrit linnast (eemal), за три дома от нас meist kolm maja edasi;
‣ kelle-mille asemel, eest; я всё за тебя сделаю teen kõik sinu eest ära, работать за двоих kahe eest töötama;
‣ -ks (pidama, arvama, võtma); считать за честь auasjaks pidama, принять за правило reegliks võtma, я приняла его за своего знакомого ma pidasin teda oma tuttavaks;
‣ kellest-millest kinni (haarama, hoidma); держаться за руки kätest kinni hoidma, держись за меня hoia minust kinni;
‣ kosimise ja abiellumisega seotud väljendeis; сестра вышла за инженера õde abiellus inseneriga ~ läks insenerile (mehele), он сватался за всех богатых невест ta käis kosjas kõigil rikastel naitumisealistel tüdrukutel; II с твор. п. . mille taga, teisel pool mida, millest väljas; сидеть за столом laua taga istuma, находиться за рекой teisel pool jõge olema ~ asetsema ~ paiknema, жить за городом linnast väljas elama;
‣ pärast ~ peale mida, kelle-mille järel ~ järele, kellele-millele järele; вслед за весной наступает лето kevadele järgneb suvi, за мной minu järel, mulle järele, день за днём päev päeva järel, послать за врачом (kedagi) arsti järele saatma, поехать за товаром kauba järele sõitma, я пришёл за советом tulin nõu küsima, ходить за ягодами marjul käima;
‣ millise tegevuse vältel, jooksul, ajal; за обедом lõunasöögi ajal, за чтением не заметил, как стемнело lugedes ei märganudki, et oli pimedaks läinud;
‣ kelle-mille eest (hoolitsema), kelle-mille järele (valvama); ухаживать за больным haige eest hoolitsema, следить за порядком korra järele valvama, следить за ходом дела asjade käiku ~ kulgu jälgima;
‣ kelle käes ~ kellel (olema); за ним водится такая привычка tal on selline komme, за мной числится пять книг minu käes ~ nimel on viis raamatut, теперь очередь за мной nüüd on minu kord;
‣ kõnek. mille tõttu ~ pärast; за леностью ума mõttelaiskusest, за отсутствием времени aja puudusel;
‣ väljendeis ответ за подписью директора direktori allkirjaga vastus, приказ за номером 50 käskkiri nr. 50, (быть) замужем за кем kellega abielus (olema), kellel mehel (olema);
◊ ни за что mitte mingi hinna eest; ни за что ни про что kõnek. asja ees, teist taga
‣ kelle-mille taha, teisele poole mida, üle mille, millest välja; сесть за стол laua taha ~ lauda istuma, спрятаться за спину кого end kelle selja taha peitma, поехать за реку üle jõe ~ teisele poole jõge sõitma, ступить за порог üle läve astuma, поехать за город linnast välja sõitma, заткнуть за пояс (1) что vöö vahele pistma, (2) ülek. кого kellele silmi ~ kümmet silma ette andma, kellest üle olema;
‣ millise aja jooksul, kestel, vältel, -ga; за эти годы nende aastate jooksul, nende aastatega, за лето он вырос suvega on ta suureks kasvanud, за неделю много сделано nädalaga on palju tehtud;
‣ enne mida, millise aja eest, kui kaua tagasi; за несколько дней до отъезда mõni päev enne ärasõitu, площадь, за минуту кипевшая народом, теперь опустела väljak, mis hetke eest kihas rahvast, on ~ oli nüüd tühi;
‣ mille juurde ~ kallale; взяться за дело asja juurde asuma;
‣ mille pärast ~ tõttu; её любили за доброту teda armastati tema headuse pärast, беспокоиться за отца isa pärast muret tundma;
‣ kelle-mille eest; mille nimel; отдать жизнь за родину kodumaa eest elu andma, купить за три рубля kolme rubla eest ostma, благодарить за помощь abi eest tänama, отвечать за порядок korra eest vastutama, ручаться за друга sõbra eest vastutama, бороться за свои идеалы oma ideaalide nimel ~ eest võitlema;
‣ kelle-mille poolt; проголосовать за чью кандидатуру kelle poolt hääletama, кто за? kes on (selle) poolt?
‣ üle millise piiri; ему за пятьдесят (лет) ta on üle viiekümne (aasta vana), мороз за двадцать градусов külma on üle kahekümne kraadi, уже за полночь kesköö on juba läbi;
‣ kaugusel millest; за десять километров от города linnast kümne kilomeetri kaugusel, kümme kilomeetrit linnast (eemal), за три дома от нас meist kolm maja edasi;
‣ kelle-mille asemel, eest; я всё за тебя сделаю teen kõik sinu eest ära, работать за двоих kahe eest töötama;
‣ -ks (pidama, arvama, võtma); считать за честь auasjaks pidama, принять за правило reegliks võtma, я приняла его за своего знакомого ma pidasin teda oma tuttavaks;
‣ kellest-millest kinni (haarama, hoidma); держаться за руки kätest kinni hoidma, держись за меня hoia minust kinni;
‣ kosimise ja abiellumisega seotud väljendeis; сестра вышла за инженера õde abiellus inseneriga ~ läks insenerile (mehele), он сватался за всех богатых невест ta käis kosjas kõigil rikastel naitumisealistel tüdrukutel; II с твор. п. . mille taga, teisel pool mida, millest väljas; сидеть за столом laua taga istuma, находиться за рекой teisel pool jõge olema ~ asetsema ~ paiknema, жить за городом linnast väljas elama;
‣ pärast ~ peale mida, kelle-mille järel ~ järele, kellele-millele järele; вслед за весной наступает лето kevadele järgneb suvi, за мной minu järel, mulle järele, день за днём päev päeva järel, послать за врачом (kedagi) arsti järele saatma, поехать за товаром kauba järele sõitma, я пришёл за советом tulin nõu küsima, ходить за ягодами marjul käima;
‣ millise tegevuse vältel, jooksul, ajal; за обедом lõunasöögi ajal, за чтением не заметил, как стемнело lugedes ei märganudki, et oli pimedaks läinud;
‣ kelle-mille eest (hoolitsema), kelle-mille järele (valvama); ухаживать за больным haige eest hoolitsema, следить за порядком korra järele valvama, следить за ходом дела asjade käiku ~ kulgu jälgima;
‣ kelle käes ~ kellel (olema); за ним водится такая привычка tal on selline komme, за мной числится пять книг minu käes ~ nimel on viis raamatut, теперь очередь за мной nüüd on minu kord;
‣ kõnek. mille tõttu ~ pärast; за леностью ума mõttelaiskusest, за отсутствием времени aja puudusel;
‣ väljendeis ответ за подписью директора direktori allkirjaga vastus, приказ за номером 50 käskkiri nr. 50, (быть) замужем за кем kellega abielus (olema), kellel mehel (olema);
◊ ни за что mitte mingi hinna eest; ни за что ни про что kõnek. asja ees, teist taga
завертеть 241 Г сов. кого-что, чем keerutama hakkama; ülek. kõnek. oma keerisesse haarama keda; kelle(l) pead segi ajama; завертеть палкой keppi keerutama hakkama, завертеть хвостом saba liputama hakkama, завертеть головой pead keerutama (hakkama), вихрь завертел паром tuulepööris pillutas parve
завидно Н
‣ kadestusväärselt;
‣ предик. кому kellel on kade (meel); завидно смотреть на что kade hakkab vaadata mida, ему завидно tal on kade meel
‣ kadestusväärselt;
‣ предик. кому kellel on kade (meel); завидно смотреть на что kade hakkab vaadata mida, ему завидно tal on kade meel
загибать 169a Г несов. → сов. загнуть что, без доп.
‣ (üles, alla, kõrvale) pöörama ~ keerama ~ käänama; (viltu, kõveraks, üles, alla, kõrvale) painutama ~ koolutama ~ niverdama ~ murdma ~ kallutama; ülek. madalk. sihtima, tüürima; загибать за угол kõnek. nurga taha pöörama ~ pöörduma, река загибает вправо kõnek. jõgi keerab paremale, загибать угол листа lehenurka kahekorra käänama, загибать пальцы sõrmi kõverdama, загибать ресницы ripsmeid koolutama, загибать цену madalk. soolast hinda küsima, вон он куда загибает näe, kuhu ta sihib;
‣ ülek. madalk. põrutama, soolast panema, kõvasti ütlema;
◊ загибать ~ загнуть салазки madalk. kellel jalgu ja pead kokku väänama, keda kringliks keerama
‣ (üles, alla, kõrvale) pöörama ~ keerama ~ käänama; (viltu, kõveraks, üles, alla, kõrvale) painutama ~ koolutama ~ niverdama ~ murdma ~ kallutama; ülek. madalk. sihtima, tüürima; загибать за угол kõnek. nurga taha pöörama ~ pöörduma, река загибает вправо kõnek. jõgi keerab paremale, загибать угол листа lehenurka kahekorra käänama, загибать пальцы sõrmi kõverdama, загибать ресницы ripsmeid koolutama, загибать цену madalk. soolast hinda küsima, вон он куда загибает näe, kuhu ta sihib;
‣ ülek. madalk. põrutama, soolast panema, kõvasti ütlema;
◊ загибать ~ загнуть салазки madalk. kellel jalgu ja pead kokku väänama, keda kringliks keerama
загородить I 313a, 290 Г сов. → несов. загораживать
‣ что, чем tarastama, (aiaga) piirama; загородить участок maatükile tara ~ aeda ümber ehitama;
‣ что, чем mida tõkestama, barrikaadima, barrikadeerima millega; täis kuhjama mida; загородить дорогу кому kelle(l) teed kinni panema ~ tõkestama, каменная глыба загородила путь реке rahn tõkestas jõevoolu, загородить комнату мебелью tuba mööblit täis kuhjama;
‣ кого-что, кем-чем varjama; деревья загороди ли дом от любопытных взглядов puud varjasid maja uudishimulike pilkude eest, загородить собой кого keda oma kehaga varjama
‣ что, чем tarastama, (aiaga) piirama; загородить участок maatükile tara ~ aeda ümber ehitama;
‣ что, чем mida tõkestama, barrikaadima, barrikadeerima millega; täis kuhjama mida; загородить дорогу кому kelle(l) teed kinni panema ~ tõkestama, каменная глыба загородила путь реке rahn tõkestas jõevoolu, загородить комнату мебелью tuba mööblit täis kuhjama;
‣ кого-что, кем-чем varjama; деревья загороди ли дом от любопытных взглядов puud varjasid maja uudishimulike pilkude eest, загородить собой кого keda oma kehaga varjama
задать 227 Г сов. → несов. задавать что, кому-чему, без доп.
‣ andma, üles ~ ette andma; määrama; задать тему для сочинения kirjandi teemat andma, задать лошадям сена hobustele heinu ette andma, задать страху hirmu peale ajama, задать темп tempot määrama ~ andma, задать вопрос küsimust esitama, küsima;
‣ kõnek. korraldama; задать пир pidu korraldama, я тебе задам! ma sulle (alles) näitan!
◊ задать ~ задавать баню ~ жару ~ пару ~ перцу кому kõnek. sauna kütma kellele, nahka kuumaks kütma kellel, säru ~ peapesu tegema, säru andma kellele; задать ~ задавать дёру ~ стрекача ~ тягу ~ хода kõnek. sääred ~ vehkat ~ putket tegema, jalga laskma, jalgadele tuld ~ valu andma, varvast viskama; задать ~ задавать тон кому-чему tooni andma kellele-millele, mõõduandev olema kelle jaoks; задать ~ задавать храповицкого ~ храпака madalk. norinal magama, magada norisema
‣ andma, üles ~ ette andma; määrama; задать тему для сочинения kirjandi teemat andma, задать лошадям сена hobustele heinu ette andma, задать страху hirmu peale ajama, задать темп tempot määrama ~ andma, задать вопрос küsimust esitama, küsima;
‣ kõnek. korraldama; задать пир pidu korraldama, я тебе задам! ma sulle (alles) näitan!
◊ задать ~ задавать баню ~ жару ~ пару ~ перцу кому kõnek. sauna kütma kellele, nahka kuumaks kütma kellel, säru ~ peapesu tegema, säru andma kellele; задать ~ задавать дёру ~ стрекача ~ тягу ~ хода kõnek. sääred ~ vehkat ~ putket tegema, jalga laskma, jalgadele tuld ~ valu andma, varvast viskama; задать ~ задавать тон кому-чему tooni andma kellele-millele, mõõduandev olema kelle jaoks; задать ~ задавать храповицкого ~ храпака madalk. norinal magama, magada norisema
задурить I 285a Г сов. кого-что madalk. segadusse ajama, lollitama;
◊ задурить голову кому kärbseid pähe ajama kellele, pead segi ajama kellel
◊ задурить голову кому kärbseid pähe ajama kellele, pead segi ajama kellel
зажать 220 Г сов. → несов. зажимать
‣ кого-что, во что, в чём, чем kinni pigistama ~ suruma; зажать монету в руке raha ~ münti pihku pigistama, зажать рану рукой haava käega kinni suruma, зажать уши kõrvu kinni pigistama ~ toppima, его зажали в угол ta suruti nurka, зажать в тиски (1) kruustangide vahele keerama, (2) ülek. pihtide vahele võtma;
‣ что ülek. madalk. endale jätma, omastama; зажать деньги rahale käppa peale panema;
‣ кого-что kõnek. lämmatama, alla ~ maha suruma; зажать критику kriitikat lämmatama, зажать инициативу initsiatiivi maha suruma;
◊ зажать ~ зажимать в кулак ~ в кулаке кого keda oma käpa alla suruma, oma käpa all hoidma ~ pidama; зажать ~ зажимать рот кому suud sulgema, suud kinni ~ lukku panema kellel
‣ кого-что, во что, в чём, чем kinni pigistama ~ suruma; зажать монету в руке raha ~ münti pihku pigistama, зажать рану рукой haava käega kinni suruma, зажать уши kõrvu kinni pigistama ~ toppima, его зажали в угол ta suruti nurka, зажать в тиски (1) kruustangide vahele keerama, (2) ülek. pihtide vahele võtma;
‣ что ülek. madalk. endale jätma, omastama; зажать деньги rahale käppa peale panema;
‣ кого-что kõnek. lämmatama, alla ~ maha suruma; зажать критику kriitikat lämmatama, зажать инициативу initsiatiivi maha suruma;
◊ зажать ~ зажимать в кулак ~ в кулаке кого keda oma käpa alla suruma, oma käpa all hoidma ~ pidama; зажать ~ зажимать рот кому suud sulgema, suud kinni ~ lukku panema kellel
зазнобить 300a Г сов.
‣ murd. что ära külmetama; зазнобить ноги jalgu ära külmetama;
‣ (без 1 л.) murd., folkl. кого-что kirglikku armastust äratama; зазнобила меня краса-девица kaunitar süütas mus armulõõma;
‣ (без страд. прич.) безл. кого külmavärinaid tekitama kellel; больного зазнобило haigel hakkasid külmavärinad
‣ murd. что ära külmetama; зазнобить ноги jalgu ära külmetama;
‣ (без 1 л.) murd., folkl. кого-что kirglikku armastust äratama; зазнобила меня краса-девица kaunitar süütas mus armulõõma;
‣ (без страд. прич.) безл. кого külmavärinaid tekitama kellel; больного зазнобило haigel hakkasid külmavärinad
зазрить 281 Г сов. väljendis совесть зазрила ~ зазрит у кого kõnek. kellel hakkas ~ hakkab süda vaevama, keda hakkas ~ hakkab südametunnistus ~ süüme vaevama
заинтересовать 172a Г сов. → несов. заинтересовывать кого-что, кем-чем huvitama keda, huvi äratama kelles mille vastu; мой ответ заинтересовал его mu vastus äratas temas huvi, он заинтересовал меня своим рассказом mul tekkis huvi tema jutu vastu, в этом все заинтересованы sellest on kõik huvitatud
заинтриговать 172a Г сов. → несов. заинтриговывать кого, чем intrigeerima keda, (ärritavalt, häirivalt) kelle(s) huvi äratama; нас заинтриговал его необыкновенный вид meid intrigeeris tema tavatu välimus; vrd. интриговать
зайти 374 Г сов. → несов. заходить II
‣ к кому, куда sisse ~ läbi astuma ~ tulema ~ minema; зайти на кухню kööki astuma, завтра я зайду к тебе homme tulen ~ astun sinu poolt läbi, корабли зашли в бухту laevad sõitsid lahte sisse;
‣ за что mille taha minema; без доп. loojuma; зайти за угол nurga taha minema, месяц зашёл за тучу kuu puges pilve taha peitu, солнце зашло päike loojus ~ on loojunud;
‣ за кем-чем järele minema, зайти на почту за посылкой postkontorisse paki järele minema; зайти за ребёнком в детсад lapsele lasteaeda järele minema;
‣ (kaugele) minema ~ kõndima; (kaua) kestma; зайти далеко в лес sügavale metsa minema, беседа зашла далеко за полночь vestlus kestis kaua üle kesköö;
‣ ringi minnes lähenema; зайти с другого боку teiselt poolt lähenema ~ ligi minema, зайти в тыл врагу vaenlasele selja taha minema;
‣ ülek. millele minema (jutu kohta); разговор зашёл о музыке jutt läks muusikale, tuli juttu muusikast;
◊ зайти ~ заходить в тупик ummikusse jooksma ~ sattuma; зайти ~ заходить далеко в чём, без доп. liiale minema (millega); ум за разум заходит ~ зашёл у кого kelle(l) mõistus ütles üles, pea läks segi
‣ к кому, куда sisse ~ läbi astuma ~ tulema ~ minema; зайти на кухню kööki astuma, завтра я зайду к тебе homme tulen ~ astun sinu poolt läbi, корабли зашли в бухту laevad sõitsid lahte sisse;
‣ за что mille taha minema; без доп. loojuma; зайти за угол nurga taha minema, месяц зашёл за тучу kuu puges pilve taha peitu, солнце зашло päike loojus ~ on loojunud;
‣ за кем-чем järele minema, зайти на почту за посылкой postkontorisse paki järele minema; зайти за ребёнком в детсад lapsele lasteaeda järele minema;
‣ (kaugele) minema ~ kõndima; (kaua) kestma; зайти далеко в лес sügavale metsa minema, беседа зашла далеко за полночь vestlus kestis kaua üle kesköö;
‣ ringi minnes lähenema; зайти с другого боку teiselt poolt lähenema ~ ligi minema, зайти в тыл врагу vaenlasele selja taha minema;
‣ ülek. millele minema (jutu kohta); разговор зашёл о музыке jutt läks muusikale, tuli juttu muusikast;
◊ зайти ~ заходить в тупик ummikusse jooksma ~ sattuma; зайти ~ заходить далеко в чём, без доп. liiale minema (millega); ум за разум заходит ~ зашёл у кого kelle(l) mõistus ütles üles, pea läks segi
закрыть 347a Г сов. → несов. закрывать
‣ что sulgema, kinni ~ kokku panema; kinni keerama; закрыть дверь ust sulgema ~ kinni panema, закрыть дверь на замок ust lukku panema, закрыть дверь на крючок ust haaki panema, закрыть границу piiri sulgema, закрыть список nimekirja sulgema, закрыть кастрюлю крышкой kastrulile kaant peale panema, закрыть зонтик vihmavarju kokku ~ kinni panema, закрыть скобки sulgu kinni panema, закрыть кран kraani kinni keerama, закрыть воду kõnek. vett kinni keerama;
‣ кого-что, чем katma, varjama; закрыть одеялом tekiga katma, закрыть лицо от солнца nägu päikese eest varjama, закрыть лицо руками käsi näo ette panema;
‣ lõpetama; закрыть собрание koosolekut lõpetama, закрыть счёт kontot lõpetama;
◊ закрыть ~ закрывать глаза кому kelle silmi sulgema ~ kinni suruma; закрыть ~ закрывать глаза на что silmi kinni pigistama, üht ~ teist silma kinni pigistama; закрыть ~ закрывать двери дома перед кем ~ для кого ust sulgema kelle ees(t), tutvust üles ütlema kellele; закрыть ~ закрывать душу на замок südant ~ hinge lukku panema; закрыть ~ закрывать лавочку madalk. pille kotti ~ poodi kinni panema; закрыть ~ закрывать рот кому kõnek. kelle(l) suud kinni panema ~ sulgema
‣ что sulgema, kinni ~ kokku panema; kinni keerama; закрыть дверь ust sulgema ~ kinni panema, закрыть дверь на замок ust lukku panema, закрыть дверь на крючок ust haaki panema, закрыть границу piiri sulgema, закрыть список nimekirja sulgema, закрыть кастрюлю крышкой kastrulile kaant peale panema, закрыть зонтик vihmavarju kokku ~ kinni panema, закрыть скобки sulgu kinni panema, закрыть кран kraani kinni keerama, закрыть воду kõnek. vett kinni keerama;
‣ кого-что, чем katma, varjama; закрыть одеялом tekiga katma, закрыть лицо от солнца nägu päikese eest varjama, закрыть лицо руками käsi näo ette panema;
‣ lõpetama; закрыть собрание koosolekut lõpetama, закрыть счёт kontot lõpetama;
◊ закрыть ~ закрывать глаза кому kelle silmi sulgema ~ kinni suruma; закрыть ~ закрывать глаза на что silmi kinni pigistama, üht ~ teist silma kinni pigistama; закрыть ~ закрывать двери дома перед кем ~ для кого ust sulgema kelle ees(t), tutvust üles ütlema kellele; закрыть ~ закрывать душу на замок südant ~ hinge lukku panema; закрыть ~ закрывать лавочку madalk. pille kotti ~ poodi kinni panema; закрыть ~ закрывать рот кому kõnek. kelle(l) suud kinni panema ~ sulgema
замазать 186 Г сов. → несов. замазывать что, чем üle ~ kinni võõpama ~ kittima ~ mätsima (ka ülek.); ära määrima; окно до половины замазано зелёной краской aknaklaasid on poolest saadik roheliseks võõbatud, замазать окна на зиму aknaid talveks kittima, замазать щели на полу põrandapragusid pahteldama, замазать недостатки kõnek. puudusi kinni mätsima, замазать ботинки глиной saapaid saviseks tegema;
◊ замазать ~ замазывать рот кому madalk. suud kinni toppima kellel, vaikima sundima keda; замазать ~ замазывать глаза кому madalk. puru silma ajama kellele
◊ замазать ~ замазывать рот кому madalk. suud kinni toppima kellel, vaikima sundima keda; замазать ~ замазывать глаза кому madalk. puru silma ajama kellele
запарить 269a Г сов. → несов. запаривать
‣ что, чем (ära) aurutama, auruga töötlema; запарить бочку tünni aurutama, он запарил веник кипятком ta leotas vihta tulises vees ~ pani viha tulisesse vette likku;
‣ кого, до чего madalk. kaua ~ liiga vihtlema ja leilitama keda, kõva leili tegema kellele;
‣ кого madalk. vahule ajama keda, nahka seljas märjaks ajama kellel; запарить лошадей hobuseid vahule ~ märjaks ajama
‣ что, чем (ära) aurutama, auruga töötlema; запарить бочку tünni aurutama, он запарил веник кипятком ta leotas vihta tulises vees ~ pani viha tulisesse vette likku;
‣ кого, до чего madalk. kaua ~ liiga vihtlema ja leilitama keda, kõva leili tegema kellele;
‣ кого madalk. vahule ajama keda, nahka seljas märjaks ajama kellel; запарить лошадей hobuseid vahule ~ märjaks ajama
зародить 292 Г сов. → несов. зарождать что, в ком-чём tekitama, sigitama, äratama, esile kutsuma; успех зародил в нём надежду edu äratas temas lootust, зародить сомнение в ком kahtlust äratama kelles
заронить 305a Г сов. → несов. заронять I
‣ что, куда kõnek. pillama, poetama, heitma; солнце заронило луч в комнату päike piilus tuppa, заронить искру tulekibet (maha) pillama;
‣ что в ком ülek. tekitama, esile kutsuma, äratama; он заронил во мне подозрение ta pani mind kahtlema, заронить мечту в ком keda unistama panema;
◊ заронить искру ~ зерно ~ семя чего в кого-что, в ком-чём liter. mille seemet kelles-milles idanema panema, sädet süütama kelles
‣ что, куда kõnek. pillama, poetama, heitma; солнце заронило луч в комнату päike piilus tuppa, заронить искру tulekibet (maha) pillama;
‣ что в ком ülek. tekitama, esile kutsuma, äratama; он заронил во мне подозрение ta pani mind kahtlema, заронить мечту в ком keda unistama panema;
◊ заронить искру ~ зерно ~ семя чего в кого-что, в ком-чём liter. mille seemet kelles-milles idanema panema, sädet süütama kelles
засесть 353 Г сов. → несов. засаживаться
‣ за что, с инф. mille kallale v taha istuma ~ asuma; засесть писать kirjutama asuma, засесть за книги raamatute taha istuma;
‣ где varitsuskohta sisse võtma, varjuma;
‣ несов. заседать II (без 1 и 2 л.) в чём (sügavale) kinni jääma; пуля засела в ноге kuul jäi jalga, мысль засела в голове (üksainus) mõte püsis peas;
◊ засесть гвоздём в голове у кого kõnek. kinnisideeks muutunud olema kellel, keda alatasa jälitama ~ painama (mõtte kohta)
‣ за что, с инф. mille kallale v taha istuma ~ asuma; засесть писать kirjutama asuma, засесть за книги raamatute taha istuma;
‣ где varitsuskohta sisse võtma, varjuma;
‣ несов. заседать II (без 1 и 2 л.) в чём (sügavale) kinni jääma; пуля засела в ноге kuul jäi jalga, мысль засела в голове (üksainus) mõte püsis peas;
◊ засесть гвоздём в голове у кого kõnek. kinnisideeks muutunud olema kellel, keda alatasa jälitama ~ painama (mõtte kohta)
засосать II 214b Г сов. kõnek.
‣ imema hakkama;
‣ (tuimalt) valutama ~ närima hakkama;
◊ под ложечкой засосало у кого südame alt läks õõnsaks, rinde all hakkas närima kellel
‣ imema hakkama;
‣ (tuimalt) valutama ~ närima hakkama;
◊ под ложечкой засосало у кого südame alt läks õõnsaks, rinde all hakkas närima kellel
заткнуть 336a Г сов. → несов. затыкать
‣ что, чем kinni toppima, sulgema; заткнуть дыру auku kinni toppima, он заткнул уши ватой ta toppis kõrvad vatti täis, ta pani vatitopid kõrva, заткнуть бутылку пробкой pudelit korkima, pudelile korki peale panema;
‣ что, за что vahele pistma; он заткнул топор за пояс ta pistis kirve vöö vahele;
◊ заткнуть ~ затыкать рот кому madalk. halv. kelle(l) suud kinni panema; заткнуть за пояс кого kõnek. üle trumpama keda, silmi ette andma kellele; заткнуть ~ затыкать дыры ~ прорехи kõnek. auke täis toppima, (midagi) augutäiteks tegema
‣ что, чем kinni toppima, sulgema; заткнуть дыру auku kinni toppima, он заткнул уши ватой ta toppis kõrvad vatti täis, ta pani vatitopid kõrva, заткнуть бутылку пробкой pudelit korkima, pudelile korki peale panema;
‣ что, за что vahele pistma; он заткнул топор за пояс ta pistis kirve vöö vahele;
◊ заткнуть ~ затыкать рот кому madalk. halv. kelle(l) suud kinni panema; заткнуть за пояс кого kõnek. üle trumpama keda, silmi ette andma kellele; заткнуть ~ затыкать дыры ~ прорехи kõnek. auke täis toppima, (midagi) augutäiteks tegema
затошнить 285b Г сов. безл. кого, от кого-чего keda iiveldama ~ oksele ajama (kõnek. ka ülek.), kellel südant pahaks ajama; его затошнило tal läks süda pahaks
затрястись 363 Г сов. от чего, без доп. värisema ~ rappuma ~ põruma hakkama; руки затряслись от страха käed hakkasid hirmust värisema, затрястись всем телом kogu kehast värisema hakkama, затрястись от смеха naerust vappuma, телега затряслась по пыльной дороге kõnek. vanker hakkas tolmusel teel rappuma;
◊ поджилки затряслись у кого kõnek. põlved hakkasid värisema, püksid sõelusid püüli kellel
◊ поджилки затряслись у кого kõnek. põlved hakkasid värisema, püksid sõelusid püüli kellel
зачесаться II 202 Г сов.
‣ kõhvitsema ~ end sügama ~ kratsima hakkama; щенок зачесался kutsikas hakkas end sügama;
‣ sügelema ~ kihelema hakkama; спина зачесалась selg hakkas sügelema;
◊ руки зачесались у кого kõnek. käed hakkasid kihelema ~ sügelema ~ sügelevad kellel; язык зачесался у кого kõnek. kelle keel sügeleb ~ sügeles, (miski) kipub ~ kippus keele peale kellel, (miski) kipitab ~ kipitas ~ kibeleb ~ kibeles keele peal
‣ kõhvitsema ~ end sügama ~ kratsima hakkama; щенок зачесался kutsikas hakkas end sügama;
‣ sügelema ~ kihelema hakkama; спина зачесалась selg hakkas sügelema;
◊ руки зачесались у кого kõnek. käed hakkasid kihelema ~ sügelema ~ sügelevad kellel; язык зачесался у кого kõnek. kelle keel sügeleb ~ sügeles, (miski) kipub ~ kippus keele peale kellel, (miski) kipitab ~ kipitas ~ kibeleb ~ kibeles keele peal
зашевелиться 285, буд. вр. также 308 Г сов. end liigutama hakkama; liikuma hakkama, liikvele minema; kõnek. tegutsema hakkama; кусты вдруг зашевелились põõsad hakkasid äkki liikuma, всё вокруг зашевелилось kõik läks ümberringi liikvele;
◊ деньги зашевелились в кармане у кого kõnek. kellel kõliseb raha taskus, kellel on rahakopikas taskusse siginenud; волосы зашевелились на голове у кого kõnek. juuksed tõusid (peas) püsti kellel
◊ деньги зашевелились в кармане у кого kõnek. kellel kõliseb raha taskus, kellel on rahakopikas taskusse siginenud; волосы зашевелились на голове у кого kõnek. juuksed tõusid (peas) püsti kellel
земля 64 (вин. п. ед. ч. землю, род. п. мн. ч. земель, дат. п. землям, твор. п. землями, предл. п. о землях) С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) maa, maismaa, maa-ala; летать низко над землёй madalal maa kohal lendama, поклониться до земли maani kummardama, небо слилось с землёю taevas ja maa sulasid ühte, бросить на землю maha viskama;
‣ maa(pind), (без мн. ч.) muld; maa, maavaldus; пахотная земля künnimaa, плодородная земля viljakas ~ viljakandev maa, болотистая земля soine maa, целинные и залежные земли uudis- ja jäätmaad, обработка земли maaharimine, põlluharimine, mullaharimine, рыхлая земля kobe muld, тучная земля rammus muld, засыпать землёй mulda peale ~ täis ajama, pinnasega täitma, ничейная земля eikellegimaa, общинная земля kogukonnamaa, помещичья земля mõisamaa, церковная земля kirikumaa;
‣ maa, kõrgst. ka riik; родная земля sünnimaa, kodumaa, isamaa, на чужой земле võõral maal, võõrsil;
‣ Земля (без мн. ч.) Maa, maakera; окружность Земли maakera ~ Maa ümbermõõt, искусственный спутник Земли Maa tehiskaaslane;
◊ обетованная земля kõrgst. tõotatud maa, õnnemaa; земля горит под ногами у кого kellel on jalgealune tuline ~ maa(pind) põleb jalge all; земля из-под ног уходит ~ ушла ~ уплывает ~ бежит у кого kellel kõigub maapind jalge all; за тридевять земель seitsme maa ja mere taga ~ taha; предавать ~ предать кого земле kõrgst. (maa)mulda sängitama keda; сравнять с землёй что maatasa tegema mida; между небом и землёй maa ja taeva vahel (olema); из-под земли доставать ~ достать что kas või maa alt välja võtma mida; словно ~ точно ~ как из земли ~ из-под земли вырос nagu maa alt kerkis üles, nagu taevast kukkus alla (äkilise ilmumise kohta); стирать ~ стереть с лица земли кого-что maamunalt minema pühkima, maatasa ~ pihuks ja põrmuks tegema keda-mida; как сквозь землю провалился kõnek. kadus nagu vits vette, kadus nagu tina tuhka, (on) nagu maa alla vajunud
‣ (без мн. ч.) maa, maismaa, maa-ala; летать низко над землёй madalal maa kohal lendama, поклониться до земли maani kummardama, небо слилось с землёю taevas ja maa sulasid ühte, бросить на землю maha viskama;
‣ maa(pind), (без мн. ч.) muld; maa, maavaldus; пахотная земля künnimaa, плодородная земля viljakas ~ viljakandev maa, болотистая земля soine maa, целинные и залежные земли uudis- ja jäätmaad, обработка земли maaharimine, põlluharimine, mullaharimine, рыхлая земля kobe muld, тучная земля rammus muld, засыпать землёй mulda peale ~ täis ajama, pinnasega täitma, ничейная земля eikellegimaa, общинная земля kogukonnamaa, помещичья земля mõisamaa, церковная земля kirikumaa;
‣ maa, kõrgst. ka riik; родная земля sünnimaa, kodumaa, isamaa, на чужой земле võõral maal, võõrsil;
‣ Земля (без мн. ч.) Maa, maakera; окружность Земли maakera ~ Maa ümbermõõt, искусственный спутник Земли Maa tehiskaaslane;
◊ обетованная земля kõrgst. tõotatud maa, õnnemaa; земля горит под ногами у кого kellel on jalgealune tuline ~ maa(pind) põleb jalge all; земля из-под ног уходит ~ ушла ~ уплывает ~ бежит у кого kellel kõigub maapind jalge all; за тридевять земель seitsme maa ja mere taga ~ taha; предавать ~ предать кого земле kõrgst. (maa)mulda sängitama keda; сравнять с землёй что maatasa tegema mida; между небом и землёй maa ja taeva vahel (olema); из-под земли доставать ~ достать что kas või maa alt välja võtma mida; словно ~ точно ~ как из земли ~ из-под земли вырос nagu maa alt kerkis üles, nagu taevast kukkus alla (äkilise ilmumise kohta); стирать ~ стереть с лица земли кого-что maamunalt minema pühkima, maatasa ~ pihuks ja põrmuks tegema keda-mida; как сквозь землю провалился kõnek. kadus nagu vits vette, kadus nagu tina tuhka, (on) nagu maa alla vajunud
зло I 97 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) kurjus, pahe, halbus; kõnek. viha; бороться со злом kurja ~ pahe vastu võitlema, желать зла кому kellele halba soovima, причинить зло кому kellele paha ~ kurja tegema;
‣ (во мн. ч. только род. п. зол) häda;
◊ срывать ~ сорвать зло на ком viha kellele välja valama; употреблять ~ употребить во зло kurjasti kasutama mida; корень зла kurja juur; со зла südametäiega, vihast; зло берёт кого kõnek. kes saab vihaseks, kelle süda läheb täis, kellel kihvatab sees; держать зло на кого kelle peale viha kandma
‣ (без мн. ч.) kurjus, pahe, halbus; kõnek. viha; бороться со злом kurja ~ pahe vastu võitlema, желать зла кому kellele halba soovima, причинить зло кому kellele paha ~ kurja tegema;
‣ (во мн. ч. только род. п. зол) häda;
◊ срывать ~ сорвать зло на ком viha kellele välja valama; употреблять ~ употребить во зло kurjasti kasutama mida; корень зла kurja juur; со зла südametäiega, vihast; зло берёт кого kõnek. kes saab vihaseks, kelle süda läheb täis, kellel kihvatab sees; держать зло на кого kelle peale viha kandma
знать II 165a (без страд. прич.) Г несов. кого-что, о ком-чём, kõnek. про кого-что, без доп. teadma, tundma, oskama; знать правила reegleid teadma, знать жизнь elu tundma, знать язык keelt oskama, он не знал об этом ta ei teadnud seda, знать в лицо nägupidi tundma, знать вдоль и поперёк läbi ja lõhki tundma, он с детских лет знал горе ta sai juba lapsest peale muret tunda, он знает своё дело ta on oma ala meister, ta tunneb oma ala ~ tööd hästi, давать себя знать tunda andma, давать о себе знать endast teada ~ märku andma, не знать покоя mitte rahu leidma;
◊ знаем мы вас kõnek. iroon. teada puha; знает все ходы и выходы kõik ees- ja tagauksed on teada kellel; знать как свои пять пальцев кого-что nagu oma viit sõrme tundma; знать меру ~ совесть piiri pidada oskama; знать назубок kõnek. peast teadma mida; знать своё место oma kohta teadma; знать толк в ком-чём kõnek. asja tundma, mis alal meister olema; знать цену кому-чему kelle-mille hinda teadma; как знать, кто его знает kes teab
◊ знаем мы вас kõnek. iroon. teada puha; знает все ходы и выходы kõik ees- ja tagauksed on teada kellel; знать как свои пять пальцев кого-что nagu oma viit sõrme tundma; знать меру ~ совесть piiri pidada oskama; знать назубок kõnek. peast teadma mida; знать своё место oma kohta teadma; знать толк в ком-чём kõnek. asja tundma, mis alal meister olema; знать цену кому-чему kelle-mille hinda teadma; как знать, кто его знает kes teab
иметь 229b Г несов. кого-что olema kellel-millel, evima, omama; он имеет на это право tal on selleks õigus, надо иметь терпение peab olema kannatust, он имеет большой опыт tal on suured kogemused, это имеет важное значение sel on suur tähtsus, see on väga tähtis, я против него ничего не имею mul pole tema vastu midagi, он имел смелость заявить, что... tal oli julgust ~ südant öelda, et..., иметь хорошую репутацию heas kuulsuses ~ hea mainega olema, иметь успех edukas olema, kellel edu olema, иметь целью sihiks olema, он имел всё под рукой ~ под руками tal oli kõik käepärast ~ käe-jala juures, он не имеет понятия об этом tal pole sellest aimu(gi), я имею на него влияние mul on tema üle mõjuvõimu, честь имею доложить mul on au teatada, иметь разрыв mat. katkema, иметь место toimuma, mat. kehtima, иметь запах lõhnama, иметь намерения kavatsema;
◊ иметь в виду кого-что silmas pidama (näit. mingit asjaolu), (siinjuures) mõtlema, arvesse võtma keda-mida; иметь виды на кого-что arvestama kellega-millega, pretendeerima, hammast ihuma kellele-millele, kelle-mille peale; иметь голову на плечах kõnek. pead ~ nuppu olema kellel; иметь дело с кем-чем tegemist tegema kellega-millega; иметь зуб против кого kõnek. vimma ~ viha kandma kelle peale; иметь сердце на кого kõnek. okast südames kandma kelle vastu, vimma kandma kelle peale
◊ иметь в виду кого-что silmas pidama (näit. mingit asjaolu), (siinjuures) mõtlema, arvesse võtma keda-mida; иметь виды на кого-что arvestama kellega-millega, pretendeerima, hammast ihuma kellele-millele, kelle-mille peale; иметь голову на плечах kõnek. pead ~ nuppu olema kellel; иметь дело с кем-чем tegemist tegema kellega-millega; иметь зуб против кого kõnek. vimma ~ viha kandma kelle peale; иметь сердце на кого kõnek. okast südames kandma kelle vastu, vimma kandma kelle peale
интриговать 172a Г несов.
‣ против кого-чего intrigeerima, intriige sepitsema, riuklema;
‣ кого-что teravat huvi ~ tähelepanu äratama kelles, intrigeerima keda; vrd. заинтриговать
‣ против кого-чего intrigeerima, intriige sepitsema, riuklema;
‣ кого-что teravat huvi ~ tähelepanu äratama kelles, intrigeerima keda; vrd. заинтриговать
искра 51 С ж. неод.
‣ säde (ka ülek.); электрическая искра elektrisäde, из искры возгорится пламя sädemest tõuseb leek, искра надежды lootusesäde, -kübe, сверкать искрами sädelema;
‣ vt. искорка 2.;
◊ искра божья в ком, у кого van. kelles, kellel on jumalikku sädet ~ andi; искры из глаз посыпались у кого kelle silmist lõi tuld ~ sädemeid, kellel käis tuli silmist välja; метать искры (vihast) sädemeid pilduma; заронить в кого-что искру liter. kelles sädet süütama
‣ säde (ka ülek.); электрическая искра elektrisäde, из искры возгорится пламя sädemest tõuseb leek, искра надежды lootusesäde, -kübe, сверкать искрами sädelema;
‣ vt. искорка 2.;
◊ искра божья в ком, у кого van. kelles, kellel on jumalikku sädet ~ andi; искры из глаз посыпались у кого kelle silmist lõi tuld ~ sädemeid, kellel käis tuli silmist välja; метать искры (vihast) sädemeid pilduma; заронить в кого-что искру liter. kelles sädet süütama
испортить 274a (повел. накл. испорть и испорти, испортьте и испортите) Г сов. кого-что, кому-чему, чем rikkuma; испортить часы kella rikkuma ~ katki tegema, испортить детей lapsi rikkuma, испорченный до мозга костей läbi ja lõhki ~ läbinisti ~ täiesti ~ üdini rikutud, ружьё испорчено püss on korrast ära;
◊ испортить ~ портить (всю) обедню кому, без доп. kõnek. kogu lugu kihva keerama ~ vussi ajama; испортить ~ портить столько ~ много крови кому kõnek. kelle(l) südant ~ hinge seest sööma; кашу маслом не испортишь kõnekäänd ega küll küllale liiga (ei) tee; vrd. портить
◊ испортить ~ портить (всю) обедню кому, без доп. kõnek. kogu lugu kihva keerama ~ vussi ajama; испортить ~ портить столько ~ много крови кому kõnek. kelle(l) südant ~ hinge seest sööma; кашу маслом не испортишь kõnekäänd ega küll küllale liiga (ei) tee; vrd. портить
каление 115 С с. неод. (без мн. ч.) hõõgus, hõõgumine; hõõgutus, hõõgutamine; kok. kuumkuivatus; белое каление valge hõõgus, красное каление punahõõgus;
◊ доводить ~ довести до белого каления кого чем kõnek. keda marru ajama, kellel elu täis ajama; доходить ~ дойти до белого каления kõnek. endast välja ~ marru minema
◊ доводить ~ довести до белого каления кого чем kõnek. keda marru ajama, kellel elu täis ajama; доходить ~ дойти до белого каления kõnek. endast välja ~ marru minema
капать Г несов.
‣ 164b, 195b из чего, на что, без доп. tilkuma, tibama, tibutama, piiskama; с крыш каплет räästad tilguvad, дождь каплет vihma tibutab, слёзы капали из глаз silmist kukkus pisaraid;
‣ 164a что, чем, куда tilgutama; капать лекарство в глаз rohtu silma tilgutama;
‣ 164b на кого madalk. halv. peale kaebama, öördama;
◊ не каплет над кем kõnek. pole kiiret kellel, ega tuld takus ~ taga ei ole kellel; vrd. накапать
‣ 164b, 195b из чего, на что, без доп. tilkuma, tibama, tibutama, piiskama; с крыш каплет räästad tilguvad, дождь каплет vihma tibutab, слёзы капали из глаз silmist kukkus pisaraid;
‣ 164a что, чем, куда tilgutama; капать лекарство в глаз rohtu silma tilgutama;
‣ 164b на кого madalk. halv. peale kaebama, öördama;
◊ не каплет над кем kõnek. pole kiiret kellel, ega tuld takus ~ taga ei ole kellel; vrd. накапать
карман 1 С м. неод. tasku, tehn. ka salv, pesa; боковой карман küljetasku, нагрудный карман rinnatasku, внутренний карман sisetasku, накладной карман pealepandud tasku, вшивной карман sisseõmmeldud tasku, карман для часов kellatasku, смазочный карман määrdetasku, подающий карман söötesalv, приёмный карман väljesalv, смоляной карман vaigupesa;
◊ у кого толстый ~ тугой карман kõnek. kellel on rahakott pungis ~ tüse rahakott; бить по карману кого kõnek. kellele tasku pihta käima; не по карману кому kõnek. pole kellele taskukohane, kelle rahakott ei löö millele vastu; класть ~ положить (себе) в карман oma taskusse pistma, vahelt tegema; набивать ~ набить (себе) карман kõnek. oma punga ~ kukrut täitma; залезать ~ залезть в карман к кому, чей kõnek. kätt kelle taskusse pistma; за словом в карман не лезет ~ не полезет kõnek. ei ole suu peale kukkunud; держи карман (шире) kõnek. ära loodagi, pühi suu puhtaks
◊ у кого толстый ~ тугой карман kõnek. kellel on rahakott pungis ~ tüse rahakott; бить по карману кого kõnek. kellele tasku pihta käima; не по карману кому kõnek. pole kellele taskukohane, kelle rahakott ei löö millele vastu; класть ~ положить (себе) в карман oma taskusse pistma, vahelt tegema; набивать ~ набить (себе) карман kõnek. oma punga ~ kukrut täitma; залезать ~ залезть в карман к кому, чей kõnek. kätt kelle taskusse pistma; за словом в карман не лезет ~ не полезет kõnek. ei ole suu peale kukkunud; держи карман (шире) kõnek. ära loodagi, pühi suu puhtaks
катить Г несов.
‣ 316a что (ühes suunas) veeretama; lükkama; vedama; катить бочку tünni veeretama, катить коляску lapsevankrit lükkama, катить санки kelku vedama;
‣ 316b kõnek. kihutama, vurama; (mäest alla) veerema; lippama; по дороге катила машина auto vuras mööda teed, пот катил градом с кого kõnek. higi voolas oja(de)na kellel; vrd. катать
‣ 316a что (ühes suunas) veeretama; lükkama; vedama; катить бочку tünni veeretama, катить коляску lapsevankrit lükkama, катить санки kelku vedama;
‣ 316b kõnek. kihutama, vurama; (mäest alla) veerema; lippama; по дороге катила машина auto vuras mööda teed, пот катил градом с кого kõnek. higi voolas oja(de)na kellel; vrd. катать
катиться 316 Г несов. куда, откуда, по чему, без доп.
‣ (ühes suunas) veerema, rulluma; voolama; libisema; камни катятся с горы mäelt veereb kive alla, день катится за днём päev veereb päeva järel, слёзы катились из глаз silmist veeresid pisarad, волны катятся laine(id) veereb ~ rullub, лыжи хорошо катятся suusad libisevad hästi, дождь катился по стёклам окон vihm nõrgus ~ vihmapiisad veeresid mööda akent alla, пот катится градом с кого kellel voolab higi ojadena, kes nõretab higist, катись отсюда ülek. madalk. käi ~ keri ~ aura siit minema, hakka astuma;
‣ kihutama, vurama; телеги катятся по шоссе vankrid veerevad ~ vuravad mööda maanteed; vrd. кататься
‣ (ühes suunas) veerema, rulluma; voolama; libisema; камни катятся с горы mäelt veereb kive alla, день катится за днём päev veereb päeva järel, слёзы катились из глаз silmist veeresid pisarad, волны катятся laine(id) veereb ~ rullub, лыжи хорошо катятся suusad libisevad hästi, дождь катился по стёклам окон vihm nõrgus ~ vihmapiisad veeresid mööda akent alla, пот катится градом с кого kellel voolab higi ojadena, kes nõretab higist, катись отсюда ülek. madalk. käi ~ keri ~ aura siit minema, hakka astuma;
‣ kihutama, vurama; телеги катятся по шоссе vankrid veerevad ~ vuravad mööda maanteed; vrd. кататься
кидать 165a Г несов. → сов. кинуть что, во что, чем, в кого pilduma, loopima, viskama, heitma, pillutama, paiskama; кидать камешки в воду kivikesi vette pilduma, кидать камнями в кого keda kividega loopima, кидать окурки на пол konisid maha viskama, кидать лучи kiiri heitma, кидать взор ~ взгляд pilku heitma, лодку кидало из стороны в сторону laine pillutas paati sinna ja tänna, его кидает в дрожь tal on külmavärinad, кидает в жар кого kellel tuleb kuum hoog peale ~ kes läheb üle keha kuumaks;
◊ кидать жребий liisku heitma; кидать камень ~ камешки в чей огород kivi kelle kapsaaeda viskama; кидать ~ кинуть на ветер что tuulde loopima ~ pilduma; кидать ~ кинуть камень ~ камнем в кого kelle pihta kivi viskama
◊ кидать жребий liisku heitma; кидать камень ~ камешки в чей огород kivi kelle kapsaaeda viskama; кидать ~ кинуть на ветер что tuulde loopima ~ pilduma; кидать ~ кинуть камень ~ камнем в кого kelle pihta kivi viskama
кипеть 238 Г несов.
‣ без доп., чем, в ком-чём, на чём keema, ülek. ka pulbitsema; чай ~ чайник кипит teevesi keeb, жизнь кипит elu keeb, бой кипит lahing keeb, кипеть гневом vihast keema ~ vahutama, работа кипит töö keeb ~ käib täie hooga, сила кипит в нём temas pulbitseb jõud;
‣ без доп., чем ülek. kobrutama, kihisema; кипеть пеной vahutama, вино кипит в бокале klaasis kihiseb vein;
‣ без доп., чем ülek. kihama; площадь кипела народом väljak kihas rahvast;
◊ кипеть ключом pulbitsema; кровь кипит в ком kelle veri vemmeldab ~ keeb, kelle soontes lõõmab tuli; слёзы кипят у кого nutt on varuks, nutt tuleb peale, pisarad kipitavad kurgus kellel
‣ без доп., чем, в ком-чём, на чём keema, ülek. ka pulbitsema; чай ~ чайник кипит teevesi keeb, жизнь кипит elu keeb, бой кипит lahing keeb, кипеть гневом vihast keema ~ vahutama, работа кипит töö keeb ~ käib täie hooga, сила кипит в нём temas pulbitseb jõud;
‣ без доп., чем ülek. kobrutama, kihisema; кипеть пеной vahutama, вино кипит в бокале klaasis kihiseb vein;
‣ без доп., чем ülek. kihama; площадь кипела народом väljak kihas rahvast;
◊ кипеть ключом pulbitsema; кровь кипит в ком kelle veri vemmeldab ~ keeb, kelle soontes lõõmab tuli; слёзы кипят у кого nutt on varuks, nutt tuleb peale, pisarad kipitavad kurgus kellel
кишка 71 С ж. неод.
‣ anat. sool, soolikas (ka ülek.); слепая кишка pimesool, прямая кишка pärasool, двенадцатиперстная кишка kaksteistsõrmik(sool), заворот кишок med. soolekeerd, -sõlm;
‣ kõnek. voolik, lõdvik; пожарная кишка tuletõrjevoolik;
◊ кишка тонка ~ слаба у кого madalk. hammas ei hakka kelle-mille peale, kelle jõud ei kanna mida välja; кишка кишке кукиш кажет у кого madalk. kellel mängivad soolikad sees marjaasi ~ marjast; выматывать ~ вымотать все кишки кому madalk. kellel hinge seest välja võtma; надрывать ~ надорвать кишки (со смеху) madalk. kõhtu katki naerma, ennast lõhki ~ puruks naerma, ennast naeruga rebestama
‣ anat. sool, soolikas (ka ülek.); слепая кишка pimesool, прямая кишка pärasool, двенадцатиперстная кишка kaksteistsõrmik(sool), заворот кишок med. soolekeerd, -sõlm;
‣ kõnek. voolik, lõdvik; пожарная кишка tuletõrjevoolik;
◊ кишка тонка ~ слаба у кого madalk. hammas ei hakka kelle-mille peale, kelle jõud ei kanna mida välja; кишка кишке кукиш кажет у кого madalk. kellel mängivad soolikad sees marjaasi ~ marjast; выматывать ~ вымотать все кишки кому madalk. kellel hinge seest välja võtma; надрывать ~ надорвать кишки (со смеху) madalk. kõhtu katki naerma, ennast lõhki ~ puruks naerma, ennast naeruga rebestama
клевать 177 Г несов.
‣ кого-что nokkima (ka ülek.); nokkama, nokaga lööma; ülek. kõnek. kiusama, nöökima; клевать зёрна teri nokkima;
‣ (без страд. прич.) näkkama (kõnek. ka ülek.); рыба не клюёт kala ei näkka ~ ei võta;
◊ клевать носом kõnek. (istudes) tukkuma; денег куры не клюют у кого kõnek. kellel on raha kui raba
‣ кого-что nokkima (ka ülek.); nokkama, nokaga lööma; ülek. kõnek. kiusama, nöökima; клевать зёрна teri nokkima;
‣ (без страд. прич.) näkkama (kõnek. ka ülek.); рыба не клюёт kala ei näkka ~ ei võta;
◊ клевать носом kõnek. (istudes) tukkuma; денег куры не клюют у кого kõnek. kellel on raha kui raba
клещи 31, клещи 29 С неод. (без ед. ч.)
‣ tangid, pihid (ka ülek.), näpitsad; sõj. haare; дыропробивные клещи augutangid, столярные ~ гвоздевые клещи naelatangid, клещи для болванок toorikupihid, кузнечные клещи sepapihid, взять в клещи (1) sõj. haardesse võtma, (2) ülek. pihtide vahele võtma, попасть в клещи (1) sõj. haardesse sattuma ~ jääma, (2) ülek. pihtide vahele jääma;
‣ (rangi)rinnus;
◊ слова клещами не вытянешь из кого kõnek. kellel kas või kisu ~ osta sõna suust
‣ tangid, pihid (ka ülek.), näpitsad; sõj. haare; дыропробивные клещи augutangid, столярные ~ гвоздевые клещи naelatangid, клещи для болванок toorikupihid, кузнечные клещи sepapihid, взять в клещи (1) sõj. haardesse võtma, (2) ülek. pihtide vahele võtma, попасть в клещи (1) sõj. haardesse sattuma ~ jääma, (2) ülek. pihtide vahele jääma;
‣ (rangi)rinnus;
◊ слова клещами не вытянешь из кого kõnek. kellel kas või kisu ~ osta sõna suust
клятва 51 С ж. неод. vanne, (vande)tõotus, tõotusvanne; клятва в верности truudusvanne, ustavustõotus, дать ~ принести клятву vannet ~ vandetõotust andma, взять клятву с кого kellelt vannet võtma, kellel vanduda laskma, сдержать клятву vannet pidama, исполнить клятву vandetõotust täitma, нарушить клятву, изменить клятве vannet murdma
коготь 16 С м. неод.
‣ küüs, küünis; запустить ~ вонзить когти küüsi sisse lööma, впиться когтями küüntega klammerduma, в когтях болезни tõves, tõve küüsis;
‣ когти мн. ч. roni(mis)rauad;
◊ показывать ~ показать когти кому kellele hambaid näitama; обламывать ~ обломать когти кому kõnek. kellel (mürgi)hambaid murdma; попадать ~ попасть в когти к кому kelle küüsi ~ pihku sattuma; держать в когтях кого küüsis hoidma
‣ küüs, küünis; запустить ~ вонзить когти küüsi sisse lööma, впиться когтями küüntega klammerduma, в когтях болезни tõves, tõve küüsis;
‣ когти мн. ч. roni(mis)rauad;
◊ показывать ~ показать когти кому kellele hambaid näitama; обламывать ~ обломать когти кому kõnek. kellel (mürgi)hambaid murdma; попадать ~ попасть в когти к кому kelle küüsi ~ pihku sattuma; держать в когтях кого küüsis hoidma
кожа 76 С ж. неод. (обычно без мн. ч.) nahk; kõnek. koor(-e); кожа лица näonahk, обветренная кожа tuulest pargitud nahk, дублёная кожа parknahk, выделанная кожа töödeldud nahk, сырая кожа toornahk, искусственная кожа tehisnahk, чёртова кожа tekst. kuradinahk, tondinahk, яловая кожа mullikanahk, рыхлая кожа kore nahk, гусиная кожа ülek. kananahk;
◊ кожа да кости kõnek. nagu luu ja nahk (olema); мороз по коже подирает ~ дерёт ~ пробегает у кого kellel jooksevad külmajudinad üle keha, kellel käib külm jutt üle selja; из кожи (вон) лезть kõnek. kas või nahast välja pugema; ни кожи ни рожи madalk. ei tegu ega nägu
◊ кожа да кости kõnek. nagu luu ja nahk (olema); мороз по коже подирает ~ дерёт ~ пробегает у кого kellel jooksevad külmajudinad üle keha, kellel käib külm jutt üle selja; из кожи (вон) лезть kõnek. kas või nahast välja pugema; ни кожи ни рожи madalk. ei tegu ega nägu
кол 2 С м. неод.
‣ (предл. п. ед. ч. о коле, на колу, мн. ч. 49) vai, talb, teivas, varb; вбивать колья в землю vaiu maasse lööma ~ rammima, забивной кол mäend. rammvai;
‣ kõnek. üks (hindena); он получил кол по математике ta sai matemaatikas ühe;
◊ хоть кол на голове теши кому madalk. löö või maha, räägi kellele nagu seinale; стоит колом в горле у кого, кому kõnek. (1) ei lähe kellel kurgust alla, (2) kellel on millest kõrini; ни кола ни двора у кого kõnek. kellel ei ole kodu ega kotust, kellel ei ole rege ega ratast
‣ (предл. п. ед. ч. о коле, на колу, мн. ч. 49) vai, talb, teivas, varb; вбивать колья в землю vaiu maasse lööma ~ rammima, забивной кол mäend. rammvai;
‣ kõnek. üks (hindena); он получил кол по математике ta sai matemaatikas ühe;
◊ хоть кол на голове теши кому madalk. löö või maha, räägi kellele nagu seinale; стоит колом в горле у кого, кому kõnek. (1) ei lähe kellel kurgust alla, (2) kellel on millest kõrini; ни кола ни двора у кого kõnek. kellel ei ole kodu ega kotust, kellel ei ole rege ega ratast
колено С с. неод.
‣ ед. ч. 94, мн. ч. 17 (род. п. с предлогами также колен) põlv; разбить колено põlve katki lööma, ушибить колено põlve ära lööma, стать ~ опуститься на колени põlvili laskuma, упасть ~ броситься на колени põlvili langema ~ heitma, ползать на коленях põlvili roomama (ka ülek.), встать с колен (põlvedelt) tõusma, стоять на коленях põlvitama, по колени, по колено põlvini, põlvist saadik, протёртые колени kulunud põlved (pükstel), сидеть на коленях у кого kelle süles istuma, посадить на колени sülle võtma ~ panema, взять на колени sülle võtma, põlvele tõstma;
‣ ед. ч. 94, мн. ч. 49 bot. varrelüli, sõlmevahe; коленья бамбука bambuse lülid;
‣ 94, мн. ч. также 49 looge, käär, käänd, käänak, koold; tehn. põlvis, põlvtoru; коленья реки jõekäärud, колено водосточной трубы vihmaveetoru põlvis ~ põlv;
‣ 94 viisikatke; triller (linnulaulus); kõnek. (efektne) tantsufiguur, tantsuvigur;
‣ 94 sugupõlv; родственник в третьем колене kolmanda põlve sugulane;
◊ ставить ~ поставить на колени кого kõrgst. keda põlvili suruma; откалывать ~ отколоть колено madalk. vempu (sisse) viskama, vigurit (välja) viskama; море по колено ~ по колена кому kõnek. meri (on) põlvini kellel
‣ ед. ч. 94, мн. ч. 17 (род. п. с предлогами также колен) põlv; разбить колено põlve katki lööma, ушибить колено põlve ära lööma, стать ~ опуститься на колени põlvili laskuma, упасть ~ броситься на колени põlvili langema ~ heitma, ползать на коленях põlvili roomama (ka ülek.), встать с колен (põlvedelt) tõusma, стоять на коленях põlvitama, по колени, по колено põlvini, põlvist saadik, протёртые колени kulunud põlved (pükstel), сидеть на коленях у кого kelle süles istuma, посадить на колени sülle võtma ~ panema, взять на колени sülle võtma, põlvele tõstma;
‣ ед. ч. 94, мн. ч. 49 bot. varrelüli, sõlmevahe; коленья бамбука bambuse lülid;
‣ 94, мн. ч. также 49 looge, käär, käänd, käänak, koold; tehn. põlvis, põlvtoru; коленья реки jõekäärud, колено водосточной трубы vihmaveetoru põlvis ~ põlv;
‣ 94 viisikatke; triller (linnulaulus); kõnek. (efektne) tantsufiguur, tantsuvigur;
‣ 94 sugupõlv; родственник в третьем колене kolmanda põlve sugulane;
◊ ставить ~ поставить на колени кого kõrgst. keda põlvili suruma; откалывать ~ отколоть колено madalk. vempu (sisse) viskama, vigurit (välja) viskama; море по колено ~ по колена кому kõnek. meri (on) põlvini kellel
комар 2 С м. од. sääsk; малярийный комар zool. hallasääsk (Anopheles), malaariasääsk, длинноусые двукрылые комары zool. sääselised (Nematocera);
◊ комар носа ~ носу не подточит kõnekäänd kellel pole millestki kinni hakata; комара не зашибёт kõnek. ei tee kärbselegi liiga
◊ комар носа ~ носу не подточит kõnekäänd kellel pole millestki kinni hakata; комара не зашибёт kõnek. ei tee kärbselegi liiga
конь 14 С м. од. hobune (ka võimlemisriist), ratsu (ka males); оседлать коня hobust saduldama, упражнения на коне sport harjutused hobusel, боевой конь lahinguratsu, ход конём (1) ratsukäik, (2) ülek. järsk ~ viimane meede, по коням! sadulasse!, железный конь ülek. raudruun;
◊ дарёному коню в зубы не смотрят vanas. kingitud hobuse suhu ei vaadata; не в коня корм kõnekäänd (kõigest) sellest pole kasu ~ tulu; конь ещё не валялся у кого kõnekäänd kellel on alg alles alustamata ~ ots üles võtmata
◊ дарёному коню в зубы не смотрят vanas. kingitud hobuse suhu ei vaadata; не в коня корм kõnekäänd (kõigest) sellest pole kasu ~ tulu; конь ещё не валялся у кого kõnekäänd kellel on alg alles alustamata ~ ots üles võtmata
корень 16 (предл. п. ед. ч. на корне, на корню) С м. неод.
‣ juur, mat. ka lahend, lgv. ka lihttüvi; пустить корни (ka ülek.) juurduma, juuri ajama, хлеб ещё на корню vili alles kasvab ~ on lõikamata, корень зуба hambajuur, квадратный корень mat. ruutjuur, кубический корень mat. kuupjuur, корень с избытком mat. liiaga juur ~ lahend, действительный корень mat. reaaljuur, -lahend, кратный корень mat. kordne lahend, корень многочлена mat. polünoomi nullkoht, извлечение корня mat. juurimine, juure leidmine, корень слова lgv. lihttüvi, sõna juur;
‣ van. sugu, päritolu;
◊ корень зла kurja juur; смотреть ~ глядеть в корень чего asja tuuma nägema ~ vaatama; подрубить ~ подкосить под корень кого jalgu alt ära lööma kellel; в корне täiesti, täielikult; вырывать ~ вырвать с корнем что mida välja juurima, (koos) juurtega välja kiskuma; краснеть ~ покраснеть до корней волос juuksejuurteni ~ kõrvuni punastama
‣ juur, mat. ka lahend, lgv. ka lihttüvi; пустить корни (ka ülek.) juurduma, juuri ajama, хлеб ещё на корню vili alles kasvab ~ on lõikamata, корень зуба hambajuur, квадратный корень mat. ruutjuur, кубический корень mat. kuupjuur, корень с избытком mat. liiaga juur ~ lahend, действительный корень mat. reaaljuur, -lahend, кратный корень mat. kordne lahend, корень многочлена mat. polünoomi nullkoht, извлечение корня mat. juurimine, juure leidmine, корень слова lgv. lihttüvi, sõna juur;
‣ van. sugu, päritolu;
◊ корень зла kurja juur; смотреть ~ глядеть в корень чего asja tuuma nägema ~ vaatama; подрубить ~ подкосить под корень кого jalgu alt ära lööma kellel; в корне täiesti, täielikult; вырывать ~ вырвать с корнем что mida välja juurima, (koos) juurtega välja kiskuma; краснеть ~ покраснеть до корней волос juuksejuurteni ~ kõrvuni punastama
короткий 122 П (кр. ф. короток и van. короток, коротка, коротко, van. коротко и коротко, коротки, коротки и van. коротки; сравн. ст. короче)
‣ lühike, lühi-, lühiajaline, (ajaliselt) väike; короткие волосы lühikesed juuksed, короткое платье lühike kleit, платье ей коротко kleit on talle lühike, юбка коротка seelik on lühike, дни стали короче päevad on lühemaks jäänud, короткий срок lühike tähtaeg, короткая пауза väike ~ lühike paus, короткая остановка väike ~ lühike peatus, короче говоря lühidalt, за короткое время lühikese ajaga, короткий доклад lühiettekanne, короткое совещание lühinõupidamine, короткое замыкание el. lühis, lühiühendus (ka ülek.), короткие волны el. lühilained;
‣ kiire; katkendlik; короткая расправа kiire karistus, lühike lõpp, короткое движение kiire ~ kärme liigutus, короткий взгляд kiire pilk, короткое дыхание katkendlik hingamine, короткие выстрелы katkendlik tulistamine, hõredad paugud, короткий удар järsk löök;
‣ lähedane; короткая дружба lähedane sõprus, короткие отношения lähedased suhted;
◊ руки коротки у кого kellel ei ole voli milleks, hammas ei hakka peale; (быть) на короткой ноге с кем kellega heal jalal ~ sõbramees olema; ум короток у кого kõnek. kellel on lühike aru
‣ lühike, lühi-, lühiajaline, (ajaliselt) väike; короткие волосы lühikesed juuksed, короткое платье lühike kleit, платье ей коротко kleit on talle lühike, юбка коротка seelik on lühike, дни стали короче päevad on lühemaks jäänud, короткий срок lühike tähtaeg, короткая пауза väike ~ lühike paus, короткая остановка väike ~ lühike peatus, короче говоря lühidalt, за короткое время lühikese ajaga, короткий доклад lühiettekanne, короткое совещание lühinõupidamine, короткое замыкание el. lühis, lühiühendus (ka ülek.), короткие волны el. lühilained;
‣ kiire; katkendlik; короткая расправа kiire karistus, lühike lõpp, короткое движение kiire ~ kärme liigutus, короткий взгляд kiire pilk, короткое дыхание katkendlik hingamine, короткие выстрелы katkendlik tulistamine, hõredad paugud, короткий удар järsk löök;
‣ lähedane; короткая дружба lähedane sõprus, короткие отношения lähedased suhted;
◊ руки коротки у кого kellel ei ole voli milleks, hammas ei hakka peale; (быть) на короткой ноге с кем kellega heal jalal ~ sõbramees olema; ум короток у кого kõnek. kellel on lühike aru
котелок 24 С м. неод.
‣ dem. (väike) katel ~ pada;
‣ katelok, ätel;
‣ kõvakübar, oktoober;
‣ madalk. nupp, ajud;
◊ котелок варит у кого madalk. kelle pea lõikab ~ jagab, kellel on nuppu
‣ dem. (väike) katel ~ pada;
‣ katelok, ätel;
‣ kõvakübar, oktoober;
‣ madalk. nupp, ajud;
◊ котелок варит у кого madalk. kelle pea lõikab ~ jagab, kellel on nuppu
краска 72 С ж. неод.
‣ värv; акварельные краски akvarellvärvid, akvarellid, vesivärvid, водоупорная ~ водостойкая краска veekindel värv, печатная краска trükivärv, эмалевая ~ лаковая краска lakkvärv, густотёртая краска värvipasta, pastavärv, сухая краска pulbervärv, kuivvärv, тёртая краска pigment, värvimuld, peenestatud värv, выкрасить в красную краску punaseks värvima, писать масляными красками õlivärviga maalima;
‣ (без мн. ч.) puna; краска стыда häbipuna, краска сошла с лица puna kadus palgeilt;
‣ (без мн. ч.) kõnek. värvimine, võõpamine; отдать платье в краску kleiti värvida viima ~ andma;
‣ краски мн. ч. värv(id), toon; яркие краски лета eredad suvevärvid, в описании мало красок kirjeldus on ilmetu, описать чёрными красками mustades värvides ~ toonides kujutama ~ kirjeldama;
◊ бросает ~ бросало ~ бросило в краску кого kellel tõuseb ~ tõusis puna näkku ~ palgesse; вгонять ~ вогнать в краску кого kõnek. keda punastama panema; (его) лицо залилось густой краской (ta) punastas tugevasti, (ta) läks näost tulipunaseks; краска бросилась ~ кинулась в лицо кому kellel tõusis puna näkku ~ palgesse, veri tõusis näkku, nägu lõi õhetama; не жалеть ~ не щадить красок (kirjelduses) värve mitte säästma; сгущать ~ сгустить краски mida liiga paksudes värvides kujutama (liiga halvana näitama)
‣ värv; акварельные краски akvarellvärvid, akvarellid, vesivärvid, водоупорная ~ водостойкая краска veekindel värv, печатная краска trükivärv, эмалевая ~ лаковая краска lakkvärv, густотёртая краска värvipasta, pastavärv, сухая краска pulbervärv, kuivvärv, тёртая краска pigment, värvimuld, peenestatud värv, выкрасить в красную краску punaseks värvima, писать масляными красками õlivärviga maalima;
‣ (без мн. ч.) puna; краска стыда häbipuna, краска сошла с лица puna kadus palgeilt;
‣ (без мн. ч.) kõnek. värvimine, võõpamine; отдать платье в краску kleiti värvida viima ~ andma;
‣ краски мн. ч. värv(id), toon; яркие краски лета eredad suvevärvid, в описании мало красок kirjeldus on ilmetu, описать чёрными красками mustades värvides ~ toonides kujutama ~ kirjeldama;
◊ бросает ~ бросало ~ бросило в краску кого kellel tõuseb ~ tõusis puna näkku ~ palgesse; вгонять ~ вогнать в краску кого kõnek. keda punastama panema; (его) лицо залилось густой краской (ta) punastas tugevasti, (ta) läks näost tulipunaseks; краска бросилась ~ кинулась в лицо кому kellel tõusis puna näkku ~ palgesse, veri tõusis näkku, nägu lõi õhetama; не жалеть ~ не щадить красок (kirjelduses) värve mitte säästma; сгущать ~ сгустить краски mida liiga paksudes värvides kujutama (liiga halvana näitama)
кровь 91 С ж. неод. (обычно без мн. ч.) veri; артериальная кровь arteriveri, arteriaalveri, венозная кровь veeniveri, venoosne veri, запёкшаяся кровь hüübinud ~ tardunud veri, группа крови veregrupp, переливание крови vereülekanne, заражение крови veremürgi(s)tus, пускать кровь aadrit laskma, остановить кровь verd ~ verejooksu sulgema, истекать кровью verest tühjaks jooksma, кровь пошла носом nina hakkas verd jooksma, ninast tuleb verd;
◊ кровь бродит ~ играет ~ кипит в ком kelle veri keeb ~ vemmeldab; кровь бросилась ~ кинулась в лицо кому kellel tõusis veri näkku; кровь бросилась ~ кинулась ~ ударила в голову кому kõnek. kellel lõi veri pähe; кровь говорит ~ заговорила в ком (1) tundmused mängivad kellel, (2) veri lööb välja, veri on paksem kui vesi; кровь за кровь veri nõuab verehinda; кровь от крови veri kelle verest, kelle lihast ja luust; кровь с молоком rõõsk ja roosa, õitsva jumega; кровь стынет ~ леденеет (в жилах) у кого liter. kellel veri tarretab soontes; пить ~ сосать чью кровь kelle verd imema; портить себе кровь kõnek. ennast ärritama ~ piinama, oma närve rikkuma; лить ~ проливать ~ пролить чью кровь liter. kelle verd valama; проливать ~ пролить свою кровь за кого-что liter. kelle-mille eest oma verd valama; (хоть) кровь из носу madalk. kas või pulk pooleks, kas või nui neljaks, maksku mis maksab; (это у него) в крови (see on tal) veres; узы крови liter. veresidemed, -sugulus; кровью добывать что verehinnaga saama ~ saavutama mida; обагрять ~ обагрить руки чьей кровью liter. oma käsi kelle verega määrima; писать кровью сердца liter. südameverega kirjutama; сердце кровью обливается у кого kelle süda tilgub verd
◊ кровь бродит ~ играет ~ кипит в ком kelle veri keeb ~ vemmeldab; кровь бросилась ~ кинулась в лицо кому kellel tõusis veri näkku; кровь бросилась ~ кинулась ~ ударила в голову кому kõnek. kellel lõi veri pähe; кровь говорит ~ заговорила в ком (1) tundmused mängivad kellel, (2) veri lööb välja, veri on paksem kui vesi; кровь за кровь veri nõuab verehinda; кровь от крови veri kelle verest, kelle lihast ja luust; кровь с молоком rõõsk ja roosa, õitsva jumega; кровь стынет ~ леденеет (в жилах) у кого liter. kellel veri tarretab soontes; пить ~ сосать чью кровь kelle verd imema; портить себе кровь kõnek. ennast ärritama ~ piinama, oma närve rikkuma; лить ~ проливать ~ пролить чью кровь liter. kelle verd valama; проливать ~ пролить свою кровь за кого-что liter. kelle-mille eest oma verd valama; (хоть) кровь из носу madalk. kas või pulk pooleks, kas või nui neljaks, maksku mis maksab; (это у него) в крови (see on tal) veres; узы крови liter. veresidemed, -sugulus; кровью добывать что verehinnaga saama ~ saavutama mida; обагрять ~ обагрить руки чьей кровью liter. oma käsi kelle verega määrima; писать кровью сердца liter. südameverega kirjutama; сердце кровью обливается у кого kelle süda tilgub verd
крыло ед. ч. 95, мн. ч. 49 (luulek. ka 95) С с. неод. tiib, lenn. ka kandepind; орлиные крылья kotka tiivad, kotkatiivad, хлопать крыльями tiibu plagistama ~ plaksutama, крыло мельницы veskitiib, крылья самолёта lennuki kandepinnad ~ tiivad, машущее крыло lenn. lööktiib, дельтавидное крыло lenn. deltatiib, kolmnurktiib, крыло складки geol. kurru tiib, семафорное крыло raudt. semafori tiib, крыло здания hoonetiib, крыло носа anat. ninatiib, крыло мотоцикла mootorratta poritiib, левое крыло партии partei vasak tiib, лететь как на крыльях linnutiivul lendama;
◊ принимать ~ принять под своё крыло кого keda oma tiiva alla võtma; прятать ~ спрятать голову под крыло pead tiiva alla peitma; крылья выросли у кого kellel on tiivad kasvanud; опускать ~ опустить крылья tiibu longu laskma; расправлять ~ расправить крылья tiibu sirutama; подсекать ~ подсечь ~ обрезать ~ обрезать крылья кому kelle tiibu kärpima; придавать ~ придать крылья кому-чему van. tuult kelle(le) purjedesse puhuma, keda tiivustama
◊ принимать ~ принять под своё крыло кого keda oma tiiva alla võtma; прятать ~ спрятать голову под крыло pead tiiva alla peitma; крылья выросли у кого kellel on tiivad kasvanud; опускать ~ опустить крылья tiibu longu laskma; расправлять ~ расправить крылья tiibu sirutama; подсекать ~ подсечь ~ обрезать ~ обрезать крылья кому kelle tiibu kärpima; придавать ~ придать крылья кому-чему van. tuult kelle(le) purjedesse puhuma, keda tiivustama
крыть 347a Г несов.
‣ что, чем katma, peale panema, (rõivast) pealistama; крыть крышу дранкой laastkatust tegema;
‣ кого-что, чем, без доп. tapma (kaardimängus); крыть короля козырем kuningat trumbiga tapma;
‣ кого-что, без доп. madalk. sõimama;
◊ крыть нечем madalk. кому kellel pole midagi vastu kosta ~ ühtki trumpi välja panna, kes jääb vastuse võlgu; vrd. покрыть
‣ что, чем katma, peale panema, (rõivast) pealistama; крыть крышу дранкой laastkatust tegema;
‣ кого-что, чем, без доп. tapma (kaardimängus); крыть короля козырем kuningat trumbiga tapma;
‣ кого-что, без доп. madalk. sõimama;
◊ крыть нечем madalk. кому kellel pole midagi vastu kosta ~ ühtki trumpi välja panna, kes jääb vastuse võlgu; vrd. покрыть
кукиш 28 С м. неод. kõnek. trääs;
◊ показывать ~ показать кукиш в кармане madalk. (püksi)taskus rusikat pigistama; кишка кишке кукиш показывает ~ кажет у кого madalk. kelle(l) soolikad mängivad marjast; получать ~ получить кукиш с маслом madalk. suud puhtaks pühkima millest, pika ninaga jääma
◊ показывать ~ показать кукиш в кармане madalk. (püksi)taskus rusikat pigistama; кишка кишке кукиш показывает ~ кажет у кого madalk. kelle(l) soolikad mängivad marjast; получать ~ получить кукиш с маслом madalk. suud puhtaks pühkima millest, pika ninaga jääma
курица 80 (мн. ч. куры 51 и курицы 80) С ж. од.
‣ kana; курица несётся kana muneb, фазанья курица faasanikana;
‣ (без мн. ч.) kanaliha; пирог с курицей kana(liha)pirukas;
◊ денег куры не клюют у кого kõnek. kellel on raha nagu raba; курам на смех kõnek. tibudele naeruks, ajab hobusedki naerma; мокрая курица kõnek. (nagu) vette kastetud kass ~ kana, hädine kuju, hädavares; писать как курица лапой kõnek. varesejalgu tegema; слепая курица kõnek. pimekana
‣ kana; курица несётся kana muneb, фазанья курица faasanikana;
‣ (без мн. ч.) kanaliha; пирог с курицей kana(liha)pirukas;
◊ денег куры не клюют у кого kõnek. kellel on raha nagu raba; курам на смех kõnek. tibudele naeruks, ajab hobusedki naerma; мокрая курица kõnek. (nagu) vette kastetud kass ~ kana, hädine kuju, hädavares; писать как курица лапой kõnek. varesejalgu tegema; слепая курица kõnek. pimekana
кусок 24 С м. неод. tükk; pala; osa; кусок хлеба leivakäär, -tükk, кусок мыла seebitükk, tükk seepi, кусок шёлка (1) tükk siidriiet, (2) siidikangas, в одном куске ühes tükis, tervikuna, разбиться на куски kildudeks purunema ~ kukkuma, изрезать на куски ribadeks ~ tükkideks lõikama, tükeldama, кусок жизни osa(ke) elust;
◊ кусок в горло не идёт ~ не пойдёт кому kõnek. kellel käib toit suus ringi, pala jääb kurku kinni; лакомый ~ жирный кусок kõnek. magus ~ rasvane suutäis, maiuspala; проносить ~ пронести кусок мимо рта kõnek. suutäit käest laskma; урвать кусок kõnek. halv. endale rasvast (suutäit) rabama; перебиваться с куска на кусок peost suhu elama; собирать куски kõnek. palukesi kerjama
◊ кусок в горло не идёт ~ не пойдёт кому kõnek. kellel käib toit suus ringi, pala jääb kurku kinni; лакомый ~ жирный кусок kõnek. magus ~ rasvane suutäis, maiuspala; проносить ~ пронести кусок мимо рта kõnek. suutäit käest laskma; урвать кусок kõnek. halv. endale rasvast (suutäit) rabama; перебиваться с куска на кусок peost suhu elama; собирать куски kõnek. palukesi kerjama
лёгкий 122 П
‣ kerg-, kerge-; лёгкая постройка kergehitis, лёгкий сплав kergsulam, лёгкая промышленность kergetööstus, лёгкая артиллерия kergesuurtükivägi, лёгкая атлетика sport kergejõustik, лёгкий вес sport kergekaal;
‣ (кр. ф. лёгок, легка, легко, легки; сравн. ст. легче, превосх. ст. легчайший 124) kerge; lihtne, hõlpus; лёгкий чемодан kerge kohver, лёгкий как пёрышко sulgkerge, лёгкое пальто kerge ~ õhuke mantel, лёгкая ткань õhuke riie, лёгкий завтрак kerge (hommiku)eine, лёгкая походка kerge kõnnak ~ jalg, лёгкая серна kergejalgne ~ välejalgne kaljukits, лёгкие роды kerge sünnitus, лёгкая задача kerge ~ lihtne ülesanne, лёгкий заработок kerge teenistus ~ leib, лёгкая жизнь kerge ~ hõlpus elu, hõlbuelu, лёгкое отношение к жизни kerge(meelne) ellusuhtumine, лёгкая комедия kerge komöödia ~ naljamäng, лёгкая музыка kerge muusika, лёгкая улыбка kerge ~ põgus naeratus, naeruvine, -virve, лёгкий туман kerge ~ nõrk udu, лёгкий запах смолы nõrk vaigulõhn, лёгкий характер lahe iseloom;
◊ лёгкая рука у кого kellel (on) hea ~ õnnelik käsi; с чьей лёгкой руки kelle õnnelikust käest ~ algatusest ~ näpunäitest; лёгок на ногу kergejalgne, kellel on kerge jalg; лёгок на помине kõnek. kus hundist räägid, seal hunt on; лёгок на подъём alati minekuvalmis; с лёгким сердцем kerge ~ rahuliku südamega; с лёгким паром kõnek. tere saunast tulemast
‣ kerg-, kerge-; лёгкая постройка kergehitis, лёгкий сплав kergsulam, лёгкая промышленность kergetööstus, лёгкая артиллерия kergesuurtükivägi, лёгкая атлетика sport kergejõustik, лёгкий вес sport kergekaal;
‣ (кр. ф. лёгок, легка, легко, легки; сравн. ст. легче, превосх. ст. легчайший 124) kerge; lihtne, hõlpus; лёгкий чемодан kerge kohver, лёгкий как пёрышко sulgkerge, лёгкое пальто kerge ~ õhuke mantel, лёгкая ткань õhuke riie, лёгкий завтрак kerge (hommiku)eine, лёгкая походка kerge kõnnak ~ jalg, лёгкая серна kergejalgne ~ välejalgne kaljukits, лёгкие роды kerge sünnitus, лёгкая задача kerge ~ lihtne ülesanne, лёгкий заработок kerge teenistus ~ leib, лёгкая жизнь kerge ~ hõlpus elu, hõlbuelu, лёгкое отношение к жизни kerge(meelne) ellusuhtumine, лёгкая комедия kerge komöödia ~ naljamäng, лёгкая музыка kerge muusika, лёгкая улыбка kerge ~ põgus naeratus, naeruvine, -virve, лёгкий туман kerge ~ nõrk udu, лёгкий запах смолы nõrk vaigulõhn, лёгкий характер lahe iseloom;
◊ лёгкая рука у кого kellel (on) hea ~ õnnelik käsi; с чьей лёгкой руки kelle õnnelikust käest ~ algatusest ~ näpunäitest; лёгок на ногу kergejalgne, kellel on kerge jalg; лёгок на помине kõnek. kus hundist räägid, seal hunt on; лёгок на подъём alati minekuvalmis; с лёгким сердцем kerge ~ rahuliku südamega; с лёгким паром kõnek. tere saunast tulemast
лезть 354 Г несов.
‣ на что, во что, подо что, через что, по чему (sisse, üles, alla, peale) ronima ~ pugema; лезть на дерево puu otsa ronima, лезть на гору mäkke ronima, лезть в окно aknast sisse ronima, лезть в воду kõnek. vette ronima, лезть под стол laua alla ronima ~ pugema;
‣ во что kõnek. käsipidi minema, kätt pistma kuhu; он лезет в карман и достаёт пачку сигарет ta pistab käe taskusse ja võtab sigaretipaki, лезть в аптечку rohukapi kallale minema;
‣ на что, во что, из чего kõnek. tükkima, tikkuma, tungima, laskuma; лезть в драку kaklusse tükkima, лезть не в своё дело oma nina võõrastesse asjadesse toppima, волосы лезут на глаза juuksed tikuvad silmadele, пыль лезет в нос и в глаза tolm tungib ninna ja silmadesse, лопух лезет из густой травы takjas ajab end paksust rohust üles;
‣ к кому, с чем kõnek. tüütama keda, peale käima kellele; не лезь к ней с пустяками ära tüüta teda tühiste asjadega;
‣ куда kõnek. trügima kelleks; лезть в начальники ülemuseks trügima;
‣ на кого-что, во что, без доп. kõnek. (selga, jalga, pähe, sisse) mahtuma ~ minema; сапог не лезет на ногу saabas ei lähe jalga, книги не лезут в портфель raamatud ei mahu portfelli;
‣ kõnek. välja langema ~ tulema (karvkatte, harjaste vm. kohta);
◊ лезть ~ полезть в бутылку kõnek. (asjatult) ägestuma ~ vihastuma; лезть в душу кому kõnek. (1) hinge ligi pugema kellele, (2) kelle hinges sorima; лезть в петлю kõnek. pead silmusesse pistma; из кожи ~ из шкуры (вон) лезть kõnek. kas või nahast välja pugema; лезть ~ полезть на рожон kõnek. peadpidi tulle jooksma; лезть ~ полезть на стену ~ на стенку madalk. raevu sattuma, marru minema; лезть в глаза ~ на глаза kõnek. (1) silma alla tikkuma, (2) silma torkama; ни в какие ворота не лезет kõnek. (see) ei kõlba enam (mitte) kuhugi, (see) ületab juba kõik piirid; не лезет в горло ~ в рот ~ в глотку kõnek. ei lähe suu sisse(gi); за словом в карман не лезет ~ не полезет kõnek. ei ole suu peale kukkunud, ei jää vastust võlgu; у кого глаза на лоб лезут ~ полезли madalk. kes teeb ~ tegi suured silmad, kellel lähevad ~ läksid silmad suureks ~ peas pahupidi; vrd. лазить
‣ на что, во что, подо что, через что, по чему (sisse, üles, alla, peale) ronima ~ pugema; лезть на дерево puu otsa ronima, лезть на гору mäkke ronima, лезть в окно aknast sisse ronima, лезть в воду kõnek. vette ronima, лезть под стол laua alla ronima ~ pugema;
‣ во что kõnek. käsipidi minema, kätt pistma kuhu; он лезет в карман и достаёт пачку сигарет ta pistab käe taskusse ja võtab sigaretipaki, лезть в аптечку rohukapi kallale minema;
‣ на что, во что, из чего kõnek. tükkima, tikkuma, tungima, laskuma; лезть в драку kaklusse tükkima, лезть не в своё дело oma nina võõrastesse asjadesse toppima, волосы лезут на глаза juuksed tikuvad silmadele, пыль лезет в нос и в глаза tolm tungib ninna ja silmadesse, лопух лезет из густой травы takjas ajab end paksust rohust üles;
‣ к кому, с чем kõnek. tüütama keda, peale käima kellele; не лезь к ней с пустяками ära tüüta teda tühiste asjadega;
‣ куда kõnek. trügima kelleks; лезть в начальники ülemuseks trügima;
‣ на кого-что, во что, без доп. kõnek. (selga, jalga, pähe, sisse) mahtuma ~ minema; сапог не лезет на ногу saabas ei lähe jalga, книги не лезут в портфель raamatud ei mahu portfelli;
‣ kõnek. välja langema ~ tulema (karvkatte, harjaste vm. kohta);
◊ лезть ~ полезть в бутылку kõnek. (asjatult) ägestuma ~ vihastuma; лезть в душу кому kõnek. (1) hinge ligi pugema kellele, (2) kelle hinges sorima; лезть в петлю kõnek. pead silmusesse pistma; из кожи ~ из шкуры (вон) лезть kõnek. kas või nahast välja pugema; лезть ~ полезть на рожон kõnek. peadpidi tulle jooksma; лезть ~ полезть на стену ~ на стенку madalk. raevu sattuma, marru minema; лезть в глаза ~ на глаза kõnek. (1) silma alla tikkuma, (2) silma torkama; ни в какие ворота не лезет kõnek. (see) ei kõlba enam (mitte) kuhugi, (see) ületab juba kõik piirid; не лезет в горло ~ в рот ~ в глотку kõnek. ei lähe suu sisse(gi); за словом в карман не лезет ~ не полезет kõnek. ei ole suu peale kukkunud, ei jää vastust võlgu; у кого глаза на лоб лезут ~ полезли madalk. kes teeb ~ tegi suured silmad, kellel lähevad ~ läksid silmad suureks ~ peas pahupidi; vrd. лазить
лень 90 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ laiskus; его обуяла лень laiskus on tast võitu saanud, laiskus ei lase teda lahti, на него нашла ~ напала лень kõnek. tal(le) on laiskus peale tulnud, побороть в себе лень laiskusest võitu saama, из-за ~ из лени laiskusest;
‣ в функции предик. кому, с инф., без доп. kõnek. kes ei viitsi, kellel pole tahtmist ~ viitsimist; мне лень идти ma ei viitsi minna, и не лень тебе идти? ja sul on tahtmist minna? ja sa viitsid minna?
◊ (все) кому (только) не лень kõik, kes tahavad ~ viitsivad
‣ laiskus; его обуяла лень laiskus on tast võitu saanud, laiskus ei lase teda lahti, на него нашла ~ напала лень kõnek. tal(le) on laiskus peale tulnud, побороть в себе лень laiskusest võitu saama, из-за ~ из лени laiskusest;
‣ в функции предик. кому, с инф., без доп. kõnek. kes ei viitsi, kellel pole tahtmist ~ viitsimist; мне лень идти ma ei viitsi minna, и не лень тебе идти? ja sul on tahtmist minna? ja sa viitsid minna?
◊ (все) кому (только) не лень kõik, kes tahavad ~ viitsivad
лицо 110 С с. неод.
‣ nägu (ka ülek.), pale; широкоскулое ~ скуластое лицо tugevate põsesarnadega ~ sarnakas nägu, знакомое лицо tuttav nägu, выражение лица näoilme, цвет лица näojume, черты лица näojooned, лицо вытянулось nägu venis pikaks, он изменился в лице ta langes näost ära, ta näoilme muutus, смотреть опасности в лицо ohule silma vaatama, иметь своё лицо omanäoline olema, лицо современной деревни nüüdisküla ~ praeguse maaelu pale, перед лицом народа kõrgst. rahva (palge) ees, перед лицом суда kõrgst. kohtu ees;
‣ од. tegelane, isik; действующие лица пьесы näidendi tegelased, главное действующее лицо peategelane, важное лицо tähtis isik ~ tegelane, постороннее лицо kõrvaline isik, лица обоего пола mõlemast soost isikud, частное лицо eraisik, должностное лицо ametiisik, официальное лицо ametlik isik, подставное лицо jur. variisik, võltsisik, доверенное лицо jur. usaldusmees, volinik;
‣ lgv. isik; pööre; изменение глагола по лицам verbi ~ pöördsõna pööramine, первое лицо глагола esimene pööre;
‣ esikülg, väliskülg, pealispind; лицо кожи nahat. naha pealispind, гладить с лица что paremalt poolelt triikima;
◊ в поте лица pal(g)ehigis; (знать) в лицо nägupidi (tundma); (говорить ~ сказать) в лицо näkku (ütlema); лица нет на ком kes on näost ära; стирать ~ стереть с лица земли кого-что maapinnalt pühkima, maatasa tegema; исчезать ~ исчезнуть с лица земли maamunalt kaduma, jäljetult kaduma; в лице кого kelle isikus; от лица кого kelle poolt, kelle nimel; с лица воду не пить vanas. ilu ei panda padaje; невзирая на лица isikuid arvestamata; на лице написано у кого kelle näost on näha, kellele on otsaette kirjutatud; ни кровинки в лице (нет ~ не осталось) у кого kelle nägu on lubivalge, kelle näost on ~ oli kadunud viimnegi verepiisk; кровь бросилась в лицо чьё, кому veri tõusis näkku kellel; показывать ~ показать своё настоящее лицо oma õiget palet ~ nägu näitama; на одно лицо ühte nägu, täiesti sarnased, nagu ühe vitsaga löödud; показывать ~ показать товар лицом mida kõige paremast küljest näitama; не ударить лицом в грязь oma nime mitte häbistama; лицом к лицу silm silma vastu, otse vastakuti; не к лицу что кому mis ei sobi, ei ole näo järgi kellele
‣ nägu (ka ülek.), pale; широкоскулое ~ скуластое лицо tugevate põsesarnadega ~ sarnakas nägu, знакомое лицо tuttav nägu, выражение лица näoilme, цвет лица näojume, черты лица näojooned, лицо вытянулось nägu venis pikaks, он изменился в лице ta langes näost ära, ta näoilme muutus, смотреть опасности в лицо ohule silma vaatama, иметь своё лицо omanäoline olema, лицо современной деревни nüüdisküla ~ praeguse maaelu pale, перед лицом народа kõrgst. rahva (palge) ees, перед лицом суда kõrgst. kohtu ees;
‣ од. tegelane, isik; действующие лица пьесы näidendi tegelased, главное действующее лицо peategelane, важное лицо tähtis isik ~ tegelane, постороннее лицо kõrvaline isik, лица обоего пола mõlemast soost isikud, частное лицо eraisik, должностное лицо ametiisik, официальное лицо ametlik isik, подставное лицо jur. variisik, võltsisik, доверенное лицо jur. usaldusmees, volinik;
‣ lgv. isik; pööre; изменение глагола по лицам verbi ~ pöördsõna pööramine, первое лицо глагола esimene pööre;
‣ esikülg, väliskülg, pealispind; лицо кожи nahat. naha pealispind, гладить с лица что paremalt poolelt triikima;
◊ в поте лица pal(g)ehigis; (знать) в лицо nägupidi (tundma); (говорить ~ сказать) в лицо näkku (ütlema); лица нет на ком kes on näost ära; стирать ~ стереть с лица земли кого-что maapinnalt pühkima, maatasa tegema; исчезать ~ исчезнуть с лица земли maamunalt kaduma, jäljetult kaduma; в лице кого kelle isikus; от лица кого kelle poolt, kelle nimel; с лица воду не пить vanas. ilu ei panda padaje; невзирая на лица isikuid arvestamata; на лице написано у кого kelle näost on näha, kellele on otsaette kirjutatud; ни кровинки в лице (нет ~ не осталось) у кого kelle nägu on lubivalge, kelle näost on ~ oli kadunud viimnegi verepiisk; кровь бросилась в лицо чьё, кому veri tõusis näkku kellel; показывать ~ показать своё настоящее лицо oma õiget palet ~ nägu näitama; на одно лицо ühte nägu, täiesti sarnased, nagu ühe vitsaga löödud; показывать ~ показать товар лицом mida kõige paremast küljest näitama; не ударить лицом в грязь oma nime mitte häbistama; лицом к лицу silm silma vastu, otse vastakuti; не к лицу что кому mis ei sobi, ei ole näo järgi kellele
лоб 7 (предл. п. ед. ч. о лбе, на и во лбу) С м. неод.
‣ laup, otsmik, otsaesine; высокий лоб kõrge laup, низкий лоб madal laup, открытый лоб avar laup, хмурить лоб otsaesist kortsutama, атака в лоб sõj. frontaalrünnak, атаковать в лоб otse ründama, вопрос в лоб otsene küsimus;
‣ (обычно мн. ч.) madalk. halv. loikamid, volaskid;
◊ что в лоб, что по лбу kõnekäänd madalk. üks kama kõik; (у него это) на лбу написано kõnek. talle on see otsaette kirjutatud; пускать ~ пустить (себе) пулю в лоб kõnek. endale kuuli pähe kihutama; глаза на лоб лезут ~ полезли у кого madalk. kes teeb ~ tegi suured silmad, kellel lähevad ~ läksid silmad suureks ~ peas pahupidi; брить ~ забривать ~ забрить лоб кому kõnek. van. nekrutiks võtma keda; семи пядей во лбу (maa)ilmatu ~ kole tark
‣ laup, otsmik, otsaesine; высокий лоб kõrge laup, низкий лоб madal laup, открытый лоб avar laup, хмурить лоб otsaesist kortsutama, атака в лоб sõj. frontaalrünnak, атаковать в лоб otse ründama, вопрос в лоб otsene küsimus;
‣ (обычно мн. ч.) madalk. halv. loikamid, volaskid;
◊ что в лоб, что по лбу kõnekäänd madalk. üks kama kõik; (у него это) на лбу написано kõnek. talle on see otsaette kirjutatud; пускать ~ пустить (себе) пулю в лоб kõnek. endale kuuli pähe kihutama; глаза на лоб лезут ~ полезли у кого madalk. kes teeb ~ tegi suured silmad, kellel lähevad ~ läksid silmad suureks ~ peas pahupidi; брить ~ забривать ~ забрить лоб кому kõnek. van. nekrutiks võtma keda; семи пядей во лбу (maa)ilmatu ~ kole tark
ловить 321 Г несов. → сов. поймать кого-что, чем püüdma (ka ülek.); на чём ülek. tabama; ловить мяч palli püüdma, ловить птиц сетями võrguga linde püüdma, он любит ловить рыбу talle meeldib kala püüda, ловить жениха kõnek. meest püüdma, ловить чей взгляд kelle pilku püüdma, ловить каждое слово оратора kõnelejat pingsalt kuulama, ловить вора varast taga ajama, ловить случай (sobivat) juhust otsima ~ ootama, ловить себя на чём end millelt tabama, ловить кого на лжи keda valetamiselt tabama;
◊ ловить на лету что (1) lennult tabama, õhust haarama; (2) ahnelt kuulama; ловить ~ поймать на слове кого (1) sõnast püüdma keda, (2) sõna sabast kinni haarama kellel, ловлю на слове meest sõnast, härga sarvest; ловить рыбу в мутной воде sogases vees kalu püüdma
◊ ловить на лету что (1) lennult tabama, õhust haarama; (2) ahnelt kuulama; ловить ~ поймать на слове кого (1) sõnast püüdma keda, (2) sõna sabast kinni haarama kellel, ловлю на слове meest sõnast, härga sarvest; ловить рыбу в мутной воде sogases vees kalu püüdma
ложечка II 73 С ж. неод. väljendeis под ложечкой сосёт ~ щемит ~ болит у кого kellel närib rinde all, ударить под ложечку rinde alla ~ südameauku lööma
локоть 16 С м. неод.
‣ küünarnukk, küünarpea; опереться на локти küünarnukkidele toetuma, расталкивать локтями küünarnukkidega teed tegema, толкнуть локтем küünarnukiga tõukama, ушибить локоть küünarnukki ära lööma, приподняться на локтях küünarnukkidele tõusma, end küünarnukkidele ajama, потёртый на локтях kulunud küünarnukkidega, закатать рукава по локоть käiseid küünarnukkideni üles käärima, взять кого под локоть kellel käe alt kinni võtma;
‣ aj. küünar (pikkusühik, umbes 0,5 m); рыба длиной в локоть küünrapikkune kala;
◊ чувство локтя kontakt kaaslastega, ühistunne; кусать (себе) локти juukseid peas katkuma (kahetsusest)
‣ küünarnukk, küünarpea; опереться на локти küünarnukkidele toetuma, расталкивать локтями küünarnukkidega teed tegema, толкнуть локтем küünarnukiga tõukama, ушибить локоть küünarnukki ära lööma, приподняться на локтях küünarnukkidele tõusma, end küünarnukkidele ajama, потёртый на локтях kulunud küünarnukkidega, закатать рукава по локоть käiseid küünarnukkideni üles käärima, взять кого под локоть kellel käe alt kinni võtma;
‣ aj. küünar (pikkusühik, umbes 0,5 m); рыба длиной в локоть küünrapikkune kala;
◊ чувство локтя kontakt kaaslastega, ühistunne; кусать (себе) локти juukseid peas katkuma (kahetsusest)
лужёный 126 П tinatatud; лужёная посуда tinatatud nõu(d), лужёная жесть valgeplekk;
◊ лужёная глотка у кого madalk. kellel on kõva kõri
◊ лужёная глотка у кого madalk. kellel on kõva kõri
макушка 73 С ж. неод.
‣ tipp; (puu)latv; макушка дерева puulatv;
‣ kõnek. pealagi; peanupp; у него лысина на макушке tal on pealagi paljas;
◊ у кого ушки на макушке kõnek. kellel on kõrvad kikkis, kes hoiab silmad ja kõrvad lahti
‣ tipp; (puu)latv; макушка дерева puulatv;
‣ kõnek. pealagi; peanupp; у него лысина на макушке tal on pealagi paljas;
◊ у кого ушки на макушке kõnek. kellel on kõrvad kikkis, kes hoiab silmad ja kõrvad lahti
мало Н (сравн. ст. менее, меньше,) Ч vähe; on vähe; мало народу vähe rahvast, он мало говорит ta on vähese jutuga, мало кто спал в эту ночь vähesed magasid sel ööl, я мало где бываю liigun vähe ringi, мало того, что kõnek. vähe sellest, et... разве этого мало? kas siis sellest on vähe? мало ли городов на свете kas ilmas linnu vähe on;
◊ мало каши ел ~ ела kõnek. humor. (on, oled) vähe putru söönud; ни много ни мало (как)... ei rohkem ega vähem (kui)...; мало ли что kõnek. paljugi mis; и горя мало кому kõnek. kellel pole mingit muret ~ pole sooja ega külma
◊ мало каши ел ~ ела kõnek. humor. (on, oled) vähe putru söönud; ни много ни мало (как)... ei rohkem ega vähem (kui)...; мало ли что kõnek. paljugi mis; и горя мало кому kõnek. kellel pole mingit muret ~ pole sooja ega külma
манера 51 С ж. неод.
‣ viis, komme, laad, maneer (ka trük., kunst), tava, harjumus; манера поведения käitumisviis, манера исполнения esitusviis, манера сидеть istumisviis, что за манера mis komme see olgu ~ on, у кого странная манера разговаривать kellel on kummaline kõnelemismaneer ~ rääkimisviis, его манера держаться tema käitumismaneer ~ hoiak, «чёрная манера» metsotinto (sügavtrükimenetlus);
‣ манеры мн. ч. kombed; у него прекрасные манеры tal on head kombed, ta käitub väga hästi, плохие манеры halvad kombed, halb käitumine
‣ viis, komme, laad, maneer (ka trük., kunst), tava, harjumus; манера поведения käitumisviis, манера исполнения esitusviis, манера сидеть istumisviis, что за манера mis komme see olgu ~ on, у кого странная манера разговаривать kellel on kummaline kõnelemismaneer ~ rääkimisviis, его манера держаться tema käitumismaneer ~ hoiak, «чёрная манера» metsotinto (sügavtrükimenetlus);
‣ манеры мн. ч. kombed; у него прекрасные манеры tal on head kombed, ta käitub väga hästi, плохие манеры halvad kombed, halb käitumine
медведь 10 С м. од.
‣ karu (kõnek. ka ülek.), ott; zool. белый медведь jääkaru (Ursus v Thalarctos maritimus), бурый медведь karu, pruunkaru (Ursus arctos), белогрудый ~ гималайский медведь kaeluskaru (Ursus v Selenarctos tibetanus), малайский медведь malai karu (Ursus v Helarctos malayanus), очковый медведь prillkaru (Tremarctos ornatus), медведи karulased (Ursidae), медведем глядеть altkulmu vaatama, põrnitsema, ходить как медведь tatsa-tatsa ~ tatsudes käima;
‣ kõnek. karunahk;
◊ медведь ~ слон на ухо наступил кому nalj. kellele on karu kõrva peale astunud, kellel ei ole (muusikalist) kuulmist; делить шкуру неубитого медведя (enneaegu) karu nahka jagama
‣ karu (kõnek. ka ülek.), ott; zool. белый медведь jääkaru (Ursus v Thalarctos maritimus), бурый медведь karu, pruunkaru (Ursus arctos), белогрудый ~ гималайский медведь kaeluskaru (Ursus v Selenarctos tibetanus), малайский медведь malai karu (Ursus v Helarctos malayanus), очковый медведь prillkaru (Tremarctos ornatus), медведи karulased (Ursidae), медведем глядеть altkulmu vaatama, põrnitsema, ходить как медведь tatsa-tatsa ~ tatsudes käima;
‣ kõnek. karunahk;
◊ медведь ~ слон на ухо наступил кому nalj. kellele on karu kõrva peale astunud, kellel ei ole (muusikalist) kuulmist; делить шкуру неубитого медведя (enneaegu) karu nahka jagama
мерзко Н (сравн. ст. мерзее и мерзче)
‣ jõledalt, jälgilt, jäledalt, ilgelt, tülgastavalt;
‣ предик. кому kellel on sant ~ ilge ~ jäle (tunne)
‣ jõledalt, jälgilt, jäledalt, ilgelt, tülgastavalt;
‣ предик. кому kellel on sant ~ ilge ~ jäle (tunne)
мерить 269a, kõnek. 253 (меряю...) Г несов.
‣ кого-что, чем, на что mõõtma, mõõtu võtma; мерить шестом глубину latiga sügavust mõõtma, мерить шагами sammudega mõõtma, мерить температуру кому, у кого kelle(l) ihusoojust ~ palavikku mõõtma, мерить землю maad mõõtma, мерить расстояние по карте kaardi järgi vahemaad mõõtma;
‣ что kõnek. (selga v. jalga) proovima; мерить туфли kingi jalga proovima;
◊ мерить вёрсты ~ землю kõnek. (jalgadega) maad ~ kilomeetreid mõõtma; мерить одной мерой ~ меркой ~ на один аршин ~ на одну мерку кого-что sama mõõdupuuga mõõtma keda-mida; мерить той же мерой кому liter. sama mõõduga tasuma ~ vastu mõõtma; мерить на свой аршин ~ своим аршином ~ своей меркой кого-что oma mõõdupuuga mõõtma; мерить глазами ~ взглядом кого pilguga mõõtma keda; vrd. смерить, померить
‣ кого-что, чем, на что mõõtma, mõõtu võtma; мерить шестом глубину latiga sügavust mõõtma, мерить шагами sammudega mõõtma, мерить температуру кому, у кого kelle(l) ihusoojust ~ palavikku mõõtma, мерить землю maad mõõtma, мерить расстояние по карте kaardi järgi vahemaad mõõtma;
‣ что kõnek. (selga v. jalga) proovima; мерить туфли kingi jalga proovima;
◊ мерить вёрсты ~ землю kõnek. (jalgadega) maad ~ kilomeetreid mõõtma; мерить одной мерой ~ меркой ~ на один аршин ~ на одну мерку кого-что sama mõõdupuuga mõõtma keda-mida; мерить той же мерой кому liter. sama mõõduga tasuma ~ vastu mõõtma; мерить на свой аршин ~ своим аршином ~ своей меркой кого-что oma mõõdupuuga mõõtma; мерить глазами ~ взглядом кого pilguga mõõtma keda; vrd. смерить, померить
место 96 С с. неод.
‣ koht (ka ameti-, töö-, pagasikoht), paik, plats; ase; ruum; населённое место asulakoht, asustatud koht ~ paik, место действия tegevuskoht, -paik, место заключения ~ задержания kinnipidamiskoht, место назначения sihtkoht, место рождения sünnikoht, рабочее место töökoht (vahetu töötamispaik), спальное место voodikoht, слабое ~ узкое место ülek. nõrk koht ~ külg, больное место valus koht (ka ülek.), место стоянки parkla, parkplats, peatuskoht, место старта lenn. stardiplats, местo боёв lahingupaigad, место катастрофы õnnetuspaik, место ответвления дорог teelahkmik, место пересечения дорог ristmik, teerist, место разветвления дорог teehargmik, место причала sildumiskoht, в наших местах meie kandis, бег на месте paigaljooks, откидное место lisaiste, klapptool, место водителя juhiiste, глухое место kolgas, отхожее место kõnek. väljakäik, käimla, он сдал в багаж два места ta andis kaks pakki pagasisse, белые места на карте ülek. valged laigud kaardil, детское место anat. emakook, platsenta, лобное место aj. tapalava, kuulutuslava, Лобное место Pealaease (kivipoodium Moskvas), присутственное место van. asutus, все на месте kõik on kohal, всё на (своём) месте (1) kõik on omal kohal, (2) ülek. kõik on korras, на вашем месте я бы ... teie asemel oleksin..., на месте кого-чего kõnek. van. kelle-mille asemel, ни с места! seis, mitte liikuda! по местам! kohtadele! быть на месте kohal olema, занять первое место esikohale tulema, занять видное место tähtsale kohale ~ positsioonile asuma, занять места (1) kohti kinni panema, (2) oma kohtadele istuma, мест нет (vabu) kohti ei ole, нет места ruumi ei ole, уступить место кому kellele kohta loovutama, поймать на месте преступления kuriteopaigalt tabama, места общего пользования üldkasutusruumid, доходное место tulus amet, быть без места tööta ~ kohata olema;
‣ места мн. ч. perifeeria; делегаты с мест perifeeria ~ allasutus(t)e ~ rajoonide saadikud, saadikud väljastpoolt keskust, сообщить на места kohtadele ~ perifeeriasse ~ allasutus(t)ele ~ rajoonidesse teatama, решать на местах kohapeal otsustama;
◊ глаза на мокром месте у кого kõnek. kellel on nutt varnast võtta ~ silmad vesise ~ märja koha peal; душа ~ сердце не на месте у кого kellel on süda rahutu; к месту on asjakohane; не к месту, не у места ei ole asjakohane, on sobimatu; места не столь отдалённые iroon. paremad pagenduspaigad; быть для кого пустым местом kelle jaoks tühi koht ~ paljas õhk ~ ümmargune null olema; иметь место toimuma, aset leidma; уступать ~ уступить место чему vahetuma ~ asenduma millega; мокрое место останется от кого-чего madalk. kellest-millest jääb märg plekk järele; (он) не находит (себе) места (ta) ei leia endale asu; нет места кому-чему, не должно быть места кому-чему kes-mis ei sobi kuhu, kellel-millel ei tohi olla asu ~ kohta kus; уложить ~ убить на месте kõnek. kohe samas maha koksama ~ lööma; общее место sõnakõlks, kulunud tõde; с места в карьер kõnek. otsemaid, jalamaid, hoovõtuta; ставить ~ поставить на место кого kellele kohta kätte näitama
‣ koht (ka ameti-, töö-, pagasikoht), paik, plats; ase; ruum; населённое место asulakoht, asustatud koht ~ paik, место действия tegevuskoht, -paik, место заключения ~ задержания kinnipidamiskoht, место назначения sihtkoht, место рождения sünnikoht, рабочее место töökoht (vahetu töötamispaik), спальное место voodikoht, слабое ~ узкое место ülek. nõrk koht ~ külg, больное место valus koht (ka ülek.), место стоянки parkla, parkplats, peatuskoht, место старта lenn. stardiplats, местo боёв lahingupaigad, место катастрофы õnnetuspaik, место ответвления дорог teelahkmik, место пересечения дорог ristmik, teerist, место разветвления дорог teehargmik, место причала sildumiskoht, в наших местах meie kandis, бег на месте paigaljooks, откидное место lisaiste, klapptool, место водителя juhiiste, глухое место kolgas, отхожее место kõnek. väljakäik, käimla, он сдал в багаж два места ta andis kaks pakki pagasisse, белые места на карте ülek. valged laigud kaardil, детское место anat. emakook, platsenta, лобное место aj. tapalava, kuulutuslava, Лобное место Pealaease (kivipoodium Moskvas), присутственное место van. asutus, все на месте kõik on kohal, всё на (своём) месте (1) kõik on omal kohal, (2) ülek. kõik on korras, на вашем месте я бы ... teie asemel oleksin..., на месте кого-чего kõnek. van. kelle-mille asemel, ни с места! seis, mitte liikuda! по местам! kohtadele! быть на месте kohal olema, занять первое место esikohale tulema, занять видное место tähtsale kohale ~ positsioonile asuma, занять места (1) kohti kinni panema, (2) oma kohtadele istuma, мест нет (vabu) kohti ei ole, нет места ruumi ei ole, уступить место кому kellele kohta loovutama, поймать на месте преступления kuriteopaigalt tabama, места общего пользования üldkasutusruumid, доходное место tulus amet, быть без места tööta ~ kohata olema;
‣ места мн. ч. perifeeria; делегаты с мест perifeeria ~ allasutus(t)e ~ rajoonide saadikud, saadikud väljastpoolt keskust, сообщить на места kohtadele ~ perifeeriasse ~ allasutus(t)ele ~ rajoonidesse teatama, решать на местах kohapeal otsustama;
◊ глаза на мокром месте у кого kõnek. kellel on nutt varnast võtta ~ silmad vesise ~ märja koha peal; душа ~ сердце не на месте у кого kellel on süda rahutu; к месту on asjakohane; не к месту, не у места ei ole asjakohane, on sobimatu; места не столь отдалённые iroon. paremad pagenduspaigad; быть для кого пустым местом kelle jaoks tühi koht ~ paljas õhk ~ ümmargune null olema; иметь место toimuma, aset leidma; уступать ~ уступить место чему vahetuma ~ asenduma millega; мокрое место останется от кого-чего madalk. kellest-millest jääb märg plekk järele; (он) не находит (себе) места (ta) ei leia endale asu; нет места кому-чему, не должно быть места кому-чему kes-mis ei sobi kuhu, kellel-millel ei tohi olla asu ~ kohta kus; уложить ~ убить на месте kõnek. kohe samas maha koksama ~ lööma; общее место sõnakõlks, kulunud tõde; с места в карьер kõnek. otsemaid, jalamaid, hoovõtuta; ставить ~ поставить на место кого kellele kohta kätte näitama
мешать I 165b Г несов. кому-чему, в чём, при чём, с инф. häirima, segama, takistama keda-mida, tüliks (ees) olema kellel; он мешает мне работать ta segab mind töötamast, не мешает ~ не мешало бы poleks paha, выздоровлению мешала бессонница unetus takistas paranemist, мешать дышать hingamist takistama; vrd. помешать I
мозг 20 (род. п. ед. ч. мозга и мозгу, предл. п. о мозге и в мозгу) С м. неод.
‣ (без мн. ч.) anat. aju (ka ülek.); головной мозг peaaju, малый мозг väikeaju, продолговатый мозг piklik aju, спинной мозг seljaaju, средний мозг keskaju, воспаление оболочек мозга ajukelmepõletik, кровоизлияние в мозг ajuverevalum, verevalum ajju;
‣ (без мн. ч.) anat. üdi; костный мозг luuüdi;
‣ мозги мн. ч. kok. aju(d);
◊ (человек) с мозгом ~ с мозгами kõnek. peaga ~ nupuga ~ ajudega (mees); мозги не на месте у кого madalk. kellel kruvid logisevad; до мозга костей üdini, läbini, läbi ja lõhki; шевелить ~ раскидывать ~ раскинуть мозгами madalk. ajusid liigutama, pead tööle panema; мозги набекрень у кого madalk. kes on nupust nikastanud; вправлять ~ вправить мозги кому madalk. mõistust ~ aru pähe panema kellele, kelle kapslit reguleerima
‣ (без мн. ч.) anat. aju (ka ülek.); головной мозг peaaju, малый мозг väikeaju, продолговатый мозг piklik aju, спинной мозг seljaaju, средний мозг keskaju, воспаление оболочек мозга ajukelmepõletik, кровоизлияние в мозг ajuverevalum, verevalum ajju;
‣ (без мн. ч.) anat. üdi; костный мозг luuüdi;
‣ мозги мн. ч. kok. aju(d);
◊ (человек) с мозгом ~ с мозгами kõnek. peaga ~ nupuga ~ ajudega (mees); мозги не на месте у кого madalk. kellel kruvid logisevad; до мозга костей üdini, läbini, läbi ja lõhki; шевелить ~ раскидывать ~ раскинуть мозгами madalk. ajusid liigutama, pead tööle panema; мозги набекрень у кого madalk. kes on nupust nikastanud; вправлять ~ вправить мозги кому madalk. mõistust ~ aru pähe panema kellele, kelle kapslit reguleerima
мокрый 119 П (кр. ф. мокр, мокра, мокро, мокры) märg(-), lige, niiske, rõske; мокрое бельё märg pesu, мокрый песок märg ~ niiske liiv, мокрый снег lobjakas, мокрые от слёз глаза pisaraist märjad silmad, мокрая земля märg ~ lige ~ niiske maa ~ muld, мокрое бурение mäend. märgpuurimine, мокрая погода niiske ~ rõske ilm;
◊ мокрая курица kõnek. halv. (1) (nagu) uppunud kukk, (nagu) vette kastetud kass, (2) hädine kuju, hädavares; мокрое место останется ~ осталось от кого madalk. kellest jääb ~ jäi (ainult) märg plekk järele; мокрого места не останется ~ не осталось от кого madalk. kellest ei jää ~ ei jäänud märga kohtagi; глаза на мокром месте у кого kõnek. kellel on nutt varnast võtta ~ silmad märja ~ vesise koha peal
◊ мокрая курица kõnek. halv. (1) (nagu) uppunud kukk, (nagu) vette kastetud kass, (2) hädine kuju, hädavares; мокрое место останется ~ осталось от кого madalk. kellest jääb ~ jäi (ainult) märg plekk järele; мокрого места не останется ~ не осталось от кого madalk. kellest ei jää ~ ei jäänud märga kohtagi; глаза на мокром месте у кого kõnek. kellel on nutt varnast võtta ~ silmad märja ~ vesise koha peal
молоко 105b С с. неод. (без мн. ч.) piim; коровье молоко lehmapiim, козье молоко kitsepiim, кобылье молоко märapiim, hobusepiim, овечье молоко lambapiim, цельное молоко täispiim, снятое ~ обезжиренное молоко lõss, kooritud piim, парное молоко lüpsisoe ~ vastlüpstud piim, сгущённое молоко kondenspiim, kondenseeritud piim, кислое молоко kõnek. hapupiim, скисшее(ся) ~ прокисшее молоко tilgastanud ~ müre piim, сухое молоко piimapulber, каша на молоке piimaga keedetud puder, бутылка молока pudel piima, бутылка из-под молока piimapudel (tühi), конопляное молоко kanepipiim, миндальное молоко mandlipiim, цементное молоко ehit. tsemendipiim;
◊ всасывать ~ всосать ~ впитывать ~ впитать что с молоком матери mida maast madalast omaks võtma ~ omandama, (juba) emapiimaga sisse imema; птичьего молока не хватает ~ нет ~ недостаёт piimajõed ~ pudrumäed on veel puudu; (материнское ~ материно) молоко на губах не обсохло у кого kõnekäänd kes on alles piimahabe, kellel on kõrvatagused veel märjad; как от козла молока kõnek. justkui sea seljast villa, nagu vähilt villa; кровь с молоком rõõsa näoga, õitsva jumega
◊ всасывать ~ всосать ~ впитывать ~ впитать что с молоком матери mida maast madalast omaks võtma ~ omandama, (juba) emapiimaga sisse imema; птичьего молока не хватает ~ нет ~ недостаёт piimajõed ~ pudrumäed on veel puudu; (материнское ~ материно) молоко на губах не обсохло у кого kõnekäänd kes on alles piimahabe, kellel on kõrvatagused veel märjad; как от козла молока kõnek. justkui sea seljast villa, nagu vähilt villa; кровь с молоком rõõsa näoga, õitsva jumega
монополия 89 С ж. неод. monopol (maj. ainuõigus; suurettevõtete koondis; kõnek. van. kroonu viinapood); монополия внешней торговли väliskaubandusmonopol, монополия на землю maamonopol, международная монополия rahvusvaheline monopol, государственная монополия riigi monopol, кто держит монополию на что, по чему kellel on mille peale monopol ~ ainuõigus, ввести монополию ainuõigust kehtestama
мороз 1 (род. п. ед. ч. мороза и морозу) С м. неод. külm, pakane; крепкий ~ сильный мороз käre ~ kõva pakane, трескучий мороз kõnek. paukuv pakane, десять градусов мороза kümme kraadi külma, мороз держится pakane püsib, мороз крепчает kõnek. läheb külmemaks, наступили ~ ударили морозы tulid külmad, läks külmale, трещит мороз kõnek. pakane paugub, выйти на мороз külma kätte minema, стоят морозы pakane püsib;
◊ мороз по коже ~ по спине пробегает ~ дерёт ~ подирает у кого kellel jooksevad külmajudinad üle keha ~ käib külm jutt üle selja
◊ мороз по коже ~ по спине пробегает ~ дерёт ~ подирает у кого kellel jooksevad külmajudinad üle keha ~ käib külm jutt üle selja
морозить Г несов.
‣ 272a что külmutama; морозить рыбу kala külmutama;
‣ 272a кого-что kõnek. ära külmetama, külmetada laskma; külmaga hävitama; морозить кого на улице keda ~ kellel õues külmetada laskma;
‣ 272b безл. külmaks minema, külmenema; külmetama; на дворе морозит väljas külmetab ~ kahutab
‣ 272a что külmutama; морозить рыбу kala külmutama;
‣ 272a кого-что kõnek. ära külmetama, külmetada laskma; külmaga hävitama; морозить кого на улице keda ~ kellel õues külmetada laskma;
‣ 272b безл. külmaks minema, külmenema; külmetama; на дворе морозит väljas külmetab ~ kahutab
морочить 271a Г несов. кого-что, чем kõnek. hullutama, kärbseid pähe ajama;
◊ морочить голову кому pead segi ajama kellel, kärbseid pähe ajama kellele
◊ морочить голову кому pead segi ajama kellel, kärbseid pähe ajama kellele
мурашка 73 С ж. од. dem. kõnek. (väike) sipelgas; mutukas, putukas, pisike loom;
◊ мурашки бегают ~ ползают по спине ~ по телу ~ по коже у кого kellel jooksevad ~ käivad judinad üle selja ~ mööda selga; (тело) покрылось мурашками kananahk tuli ihule ~ selga
◊ мурашки бегают ~ ползают по спине ~ по телу ~ по коже у кого kellel jooksevad ~ käivad judinad üle selja ~ mööda selga; (тело) покрылось мурашками kananahk tuli ihule ~ selga
мысль 90 С ж. неод.
‣ mõte, idee, kavatsus; mõtlemine; блестящая мысль hiilgav mõte ~ idee, глубокая мысль sügav mõte, задняя мысль tagamõte, основная мысль произведения teose põhiidee, научная мысль teaduslik mõte, teadusmõte, современная инженерная мысль nüüdisaegne insenerimõte ~ tehniline mõte, передовая мысль eesrindlik ~ edumeelne mõte, общественная мысль ühiskondlik mõte, навязчивая мысль painav ~ tüütav mõte, образ мыслей mõtteviis, -laad, в мыслях mõttes, и в мыслях не было ei tulnud mõttessegi, ei olnud mõtteski, по мысли автора autori kavatsuse kohaselt ~ mõtte järgi, ход ~ течение мысли mõttekäik, у кого мелькнула мысль kellel tuli ~ sähvatas mõte, навести на мысль кого keda mõttele viima, напасть на мысль (äkki) mõttele tulema, не допускать даже мысли о чём isegi mitte mõtlema millele, погрузиться в свои мысли (oma) mõtteisse süvenema ~ vajuma, подать мысль кому kellele ideed ~ mõtet andma, прийти к мысли mõttele tulema, в голову пришла странная мысль kummaline mõte tuli pähe, поделиться своими мыслями oma mõtteid jagama, ухватиться за мысль mõttest kinni haarama, носиться с мыслью kõnek. (üht) mõtet peas kandma, (ühe) mõttega ringi käima;
‣ мысли мн. ч. mõttelaad, vaated, veendumused; мысли молодёжи noorte mõttelaad ~ vaated, мы с вами одних мыслей olen teiega sama ~ ühte meelt, mul on teiega ühised vaated ~ veendumused, непостоянен в мыслях ebakindlate vaadetega;
◊ держать в мыслях что millele mõtlema, mida meeles pidama, mõttes hoidma; собираться ~ собраться с мыслями mõtteid koondama
‣ mõte, idee, kavatsus; mõtlemine; блестящая мысль hiilgav mõte ~ idee, глубокая мысль sügav mõte, задняя мысль tagamõte, основная мысль произведения teose põhiidee, научная мысль teaduslik mõte, teadusmõte, современная инженерная мысль nüüdisaegne insenerimõte ~ tehniline mõte, передовая мысль eesrindlik ~ edumeelne mõte, общественная мысль ühiskondlik mõte, навязчивая мысль painav ~ tüütav mõte, образ мыслей mõtteviis, -laad, в мыслях mõttes, и в мыслях не было ei tulnud mõttessegi, ei olnud mõtteski, по мысли автора autori kavatsuse kohaselt ~ mõtte järgi, ход ~ течение мысли mõttekäik, у кого мелькнула мысль kellel tuli ~ sähvatas mõte, навести на мысль кого keda mõttele viima, напасть на мысль (äkki) mõttele tulema, не допускать даже мысли о чём isegi mitte mõtlema millele, погрузиться в свои мысли (oma) mõtteisse süvenema ~ vajuma, подать мысль кому kellele ideed ~ mõtet andma, прийти к мысли mõttele tulema, в голову пришла странная мысль kummaline mõte tuli pähe, поделиться своими мыслями oma mõtteid jagama, ухватиться за мысль mõttest kinni haarama, носиться с мыслью kõnek. (üht) mõtet peas kandma, (ühe) mõttega ringi käima;
‣ мысли мн. ч. mõttelaad, vaated, veendumused; мысли молодёжи noorte mõttelaad ~ vaated, мы с вами одних мыслей olen teiega sama ~ ühte meelt, mul on teiega ühised vaated ~ veendumused, непостоянен в мыслях ebakindlate vaadetega;
◊ держать в мыслях что millele mõtlema, mida meeles pidama, mõttes hoidma; собираться ~ собраться с мыслями mõtteid koondama
набекрень Н kõnek. viltu, kõrva peal(e) (peakatte kohta); надеть шапку набекрень mütsi viltu pähe panema;
◊ мозги набекрень у кого madalk. kes on nupust nikastanud, kellel mõni kruvi logiseb
◊ мозги набекрень у кого madalk. kes on nupust nikastanud, kellel mõni kruvi logiseb
набить 325 Г сов. → несов. набивать
‣ что, чего, чем, во что täis toppima ~ tuupima ~ ajama, topistama; polsterdama, padjandama; набить подушку пухом patja udusulgi täis toppima, набить (табаку в) трубку piipu (tubakat täis) toppima, набить желудок madalk. kõhtu täis puukima, зал набит народом kõnek. saal on rahvast tuubil ~ puupüsti täis;
‣ что, на что peale lööma ~ ajama; набить обруч на бочку tünnile vitsa peale lööma ~ ajama;
‣ что, чего, во что (teatud hulka) sisse lööma ~ taguma ~ sõtkuma; набить гвоздей в стену seina naelu täis lööma, набить свай в землю vaiu maasse rammima;
‣ что, кого-чего (teatud hulka) maha lööma ~ laskma; набить уток parte laskma;
‣ что, чего kõnek. (teatud hulka) lõhkuma ~ katki tegema; набить посуды nõusid lõhkuma;
‣ что, чего kõnek. (mingit hulka) maha peksma ~ raputama; ветром набило яблок tuul on õunu maha raputanud;
‣ что kõnek. ära hõõruma ~ lööma; haigeks ~ hellaks tegema; набить мозоли rakke (rakkusid) saama, набить себе на лбу шишку muhku otsa ette ~ pähe saama ~ lööma, набить оскомину кому чем kõnek. hambaid hellaks tegema, suud hapuks võtma (kootava maitse kohta);
‣ что tekst. (eeskätt käsitsi, mustriplaatide abil) trükkima, plaattrükkima; набить ситец sitsi trükkima;
‣ что kõnek. sisse tallama ~ sõtkuma; набить тропу teerada sisse tallama ~ sõtkuma;
‣ кого madalk. läbi peksma;
◊ набить ~ набивать глаз на чём, в чём kõnek. oma pilku teritama mille suhtes; что набило оскомину кому kellel on ~ sai villand millest; набить ~ набивать руку на чём, в чём kõnek. kätt harjutama, vilumust omandama milles, käe sisse saama mida; набить ~ набивать себе цену kõnek. enda ~ oma hinda kõrgeks ajama; набить ~ набивать карман ~ мошну kõnek. (oma) punga ~ kukrut täitma, mammonat koguma, rikkaks minema
‣ что, чего, чем, во что täis toppima ~ tuupima ~ ajama, topistama; polsterdama, padjandama; набить подушку пухом patja udusulgi täis toppima, набить (табаку в) трубку piipu (tubakat täis) toppima, набить желудок madalk. kõhtu täis puukima, зал набит народом kõnek. saal on rahvast tuubil ~ puupüsti täis;
‣ что, на что peale lööma ~ ajama; набить обруч на бочку tünnile vitsa peale lööma ~ ajama;
‣ что, чего, во что (teatud hulka) sisse lööma ~ taguma ~ sõtkuma; набить гвоздей в стену seina naelu täis lööma, набить свай в землю vaiu maasse rammima;
‣ что, кого-чего (teatud hulka) maha lööma ~ laskma; набить уток parte laskma;
‣ что, чего kõnek. (teatud hulka) lõhkuma ~ katki tegema; набить посуды nõusid lõhkuma;
‣ что, чего kõnek. (mingit hulka) maha peksma ~ raputama; ветром набило яблок tuul on õunu maha raputanud;
‣ что kõnek. ära hõõruma ~ lööma; haigeks ~ hellaks tegema; набить мозоли rakke (rakkusid) saama, набить себе на лбу шишку muhku otsa ette ~ pähe saama ~ lööma, набить оскомину кому чем kõnek. hambaid hellaks tegema, suud hapuks võtma (kootava maitse kohta);
‣ что tekst. (eeskätt käsitsi, mustriplaatide abil) trükkima, plaattrükkima; набить ситец sitsi trükkima;
‣ что kõnek. sisse tallama ~ sõtkuma; набить тропу teerada sisse tallama ~ sõtkuma;
‣ кого madalk. läbi peksma;
◊ набить ~ набивать глаз на чём, в чём kõnek. oma pilku teritama mille suhtes; что набило оскомину кому kellel on ~ sai villand millest; набить ~ набивать руку на чём, в чём kõnek. kätt harjutama, vilumust omandama milles, käe sisse saama mida; набить ~ набивать себе цену kõnek. enda ~ oma hinda kõrgeks ajama; набить ~ набивать карман ~ мошну kõnek. (oma) punga ~ kukrut täitma, mammonat koguma, rikkaks minema
навязаться 198 Г сов. → несов. навязываться кому, к кому, с чем, с инф. kõnek. halv. peale tikkuma ~ tükkima ~ pressima, end peale sundima, pealetükkiv olema; навязаться к кому в гости kellele vägisi külla tulema ~ tikkuma, навязаться на дружбу ~ в друзья sõbraks tükkima, навязаться со своими разговорами vestluskaaslaseks tükkima, oma juttudega tüütama;
◊ навязаться на голову ~ на шею чью nuhtluseks ~ veskikiviks kaelas olema kellel
◊ навязаться на голову ~ на шею чью nuhtluseks ~ veskikiviks kaelas olema kellel
навязнуть 342 Г сов. → несов. навязать II (без 1 и 2 л.) kinni jääma, külge kleepuma; грязь навязла на колёса pori on rataste külge kleepunud, в сетях навязло много водорослей võrkudesse on jäänud palju vetikaid;
◊ навязнуть в зубах у кого madalk. surmani ära tüütama keda, kõrini olema kellel millest
◊ навязнуть в зубах у кого madalk. surmani ära tüütama keda, kõrini olema kellel millest
нагреть 247 Г сов. → несов. нагревать
‣ что kuumutama, kuumaks ~ tuliseks ajama, soojendama, soojutama, lämmitama; нагреть воду vett soojendama ~ kuumaks ajama, солнце нагрело камни kivid on päikese käes soojaks ~ kuumaks läinud;
‣ кого-что ülek. madalk. tüssama, petma; нагреть на десять рублей kümne rublaga tüssama;
◊ нагреть ~ намять бока кому madalk. nahka kuumaks kütma kellel, tublit ~ mehist keretäit andma kellele; нагреть ~ нагревать ~ греть руки на ком-чём kõnek. mille pealt matti võtma, (kõvasti) vahelt tegema, mille arvel oma taskuid täitma, kelle-mille arvel kasu lõikama
‣ что kuumutama, kuumaks ~ tuliseks ajama, soojendama, soojutama, lämmitama; нагреть воду vett soojendama ~ kuumaks ajama, солнце нагрело камни kivid on päikese käes soojaks ~ kuumaks läinud;
‣ кого-что ülek. madalk. tüssama, petma; нагреть на десять рублей kümne rublaga tüssama;
◊ нагреть ~ намять бока кому madalk. nahka kuumaks kütma kellel, tublit ~ mehist keretäit andma kellele; нагреть ~ нагревать ~ греть руки на ком-чём kõnek. mille pealt matti võtma, (kõvasti) vahelt tegema, mille arvel oma taskuid täitma, kelle-mille arvel kasu lõikama
надеяться 259 Г несов.
‣ на кого-что, с инф., с союзом что lootma; надеяться на успех edule lootma, на него можно надеяться temale võib loota, teda võib usaldada;
‣ надеюсь в функции вводн. сл. loodetavasti; надеяться, вы меня поняли loodetavasti saite minust aru;
◊ надеяться ~ полагаться как на каменную стену ~ гору на кого-что kaljukindel olema kelles, kelle peale, surmkindlalt lootma kelle peale
‣ на кого-что, с инф., с союзом что lootma; надеяться на успех edule lootma, на него можно надеяться temale võib loota, teda võib usaldada;
‣ надеюсь в функции вводн. сл. loodetavasti; надеяться, вы меня поняли loodetavasti saite minust aru;
◊ надеяться ~ полагаться как на каменную стену ~ гору на кого-что kaljukindel olema kelles, kelle peale, surmkindlalt lootma kelle peale
надрать 216 Г сов. → несов. надирать что, чего (teatud hulka) kiskuma ~ rebima; надрать лыка niint kiskuma;
◊ надрать за уши кого ~ уши кому kõnek. kõrvu tuliseks tegema kellel
◊ надрать за уши кого ~ уши кому kõnek. kõrvu tuliseks tegema kellel
наломать 165a Г сов. → несов. наламывать
‣ что, чего (mingit hulka) maha ~ katki ~ valmis murdma; она наломала букет сирени ta murdis kimbu sireleid, буря наломала деревьев torm on puid maha murdnud, наломать руды maaki murdma, наломать веников vihtasid tegema, наломать игрушек hulka mänguasju katki tegema;
‣ что madalk. (kehaliikmeid) ära väsitama, haigeks tegema;
◊ наломать ~ намять ~ нагреть бока кому madalk. (head) keretäit ~ nahatäit andma kellele, kellel nahka parkima ~ nahavahet kuumaks kütma; наломать дров kõnek. putru kokku keetma, paksu pahandust tegema
‣ что, чего (mingit hulka) maha ~ katki ~ valmis murdma; она наломала букет сирени ta murdis kimbu sireleid, буря наломала деревьев torm on puid maha murdnud, наломать руды maaki murdma, наломать веников vihtasid tegema, наломать игрушек hulka mänguasju katki tegema;
‣ что madalk. (kehaliikmeid) ära väsitama, haigeks tegema;
◊ наломать ~ намять ~ нагреть бока кому madalk. (head) keretäit ~ nahatäit andma kellele, kellel nahka parkima ~ nahavahet kuumaks kütma; наломать дров kõnek. putru kokku keetma, paksu pahandust tegema
намётанный 127
‣ страд. прич. прош. вр. Г наметать II, III;
‣ прич. → П kogenud, vilunud, osav; намётанный глаз, глаз намётан у кого kellel on kogenud pilk ~ vilunud silm
‣ страд. прич. прош. вр. Г наметать II, III;
‣ прич. → П kogenud, vilunud, osav; намётанный глаз, глаз намётан у кого kellel on kogenud pilk ~ vilunud silm
намозолить 269a Г сов. что kõnek. rakku hõõruma; намозолить руки käsi rakku hõõruma;
◊ намозолить ~ мозолить глаза кому madalk. (1) kellel ees ~ jalus ~ pinnuks silmas olema, kellele jalgu jääma; (2) kelle hinge seest sööma, keda ära tüütama; vrd. мозолить
◊ намозолить ~ мозолить глаза кому madalk. (1) kellel ees ~ jalus ~ pinnuks silmas olema, kellele jalgu jääma; (2) kelle hinge seest sööma, keda ära tüütama; vrd. мозолить
намылить 269a Г сов. → несов. намыливать что (sisse) seebitama, seepi peale panema, seebivahuseks tegema; намылить руки käsi seebitama;
◊ намылить ~ мылить голову кому kõnek. peapesu tegema kellele; намылить ~ намять ~ наломать шею кому madalk. (1) peapesu tegema; (2) (head) keretäit andma kellele, kelle(l) nahka parkima, kellele vastu kaela andma; vrd. мылить
◊ намылить ~ мылить голову кому kõnek. peapesu tegema kellele; намылить ~ намять ~ наломать шею кому madalk. (1) peapesu tegema; (2) (head) keretäit andma kellele, kelle(l) nahka parkima, kellele vastu kaela andma; vrd. мылить
намять 261 Г сов. → несов. наминать
‣ что, чего (mingit hulka) sõtkuma ~ pehmeks tampima; намять глины savi sõtkuma, намять картошки kartuleid pudruks tampima, намять льна linu lõugutama;
‣ что kõnek. maha tallama ~ sõtkuma;
‣ что kõnek. ära muljuma ~ hõõruma; намять ногу jalga ära hõõruma;
◊ намять бока ~ шею кому madalk. kellele (head) keretäit andma, kelle(l) nahka parkima
‣ что, чего (mingit hulka) sõtkuma ~ pehmeks tampima; намять глины savi sõtkuma, намять картошки kartuleid pudruks tampima, намять льна linu lõugutama;
‣ что kõnek. maha tallama ~ sõtkuma;
‣ что kõnek. ära muljuma ~ hõõruma; намять ногу jalga ära hõõruma;
◊ намять бока ~ шею кому madalk. kellele (head) keretäit andma, kelle(l) nahka parkima
наперерез Н, предлог с дат. п. risti (vastu); взять наперерез risti vastu minema ~ suunduma, плыть наперерез risti vastu ujuma, побежать наперерез кому kellel (joostes) teed ära lõikama
нараспашку Н kõnek. lahti, valla, avali, pärani; дверь нараспашку uks on ristseliti lahti, пальто нараспашку mantlihõlmad on valla, mantel on eest lahti;
◊ душа нараспашку у кого kõnek. kellel on aval hing
◊ душа нараспашку у кого kõnek. kellel on aval hing
нарвать II 217a Г сов. → несов. нарывать III что, чего
‣ (mingit hulka) noppima ~ korjama; нарвать цветов lilli noppima, нарвать черешен mureleid korjama;
‣ (mingit hulka) katki rebima; нарвать бумаги paberit tükkideks rebima;
◊ нарвать уши кому madalk. kõrvu tuliseks tegema kellel
‣ (mingit hulka) noppima ~ korjama; нарвать цветов lilli noppima, нарвать черешен mureleid korjama;
‣ (mingit hulka) katki rebima; нарвать бумаги paberit tükkideks rebima;
◊ нарвать уши кому madalk. kõrvu tuliseks tegema kellel
наружу Н välja, väljapoole, õue; väljast; высунуться наружу end (aknast) välja upitama, он вылез через окно наружу ta ronis aknast õue, дело вышло наружу asi tuli ilmsiks ~ välja ~ päevavalgele, шуба мехом наружу pealt karvane kasukas, всё наружу у кого kõnek. kellel on aval hing
насолить 305a, буд. вр. также 286 Г сов. → несов. насаливать II
‣ что, чего (mingit hulka) sisse soolama; насолить огурцов на зиму talveks kurke soolama;
‣ что kõnek. soolama, (palju) soola panema ~ raputama; насолить суп supile palju soola panema, suppi soolaseks tegema, насолить хлеб leivale soola peale raputama;
‣ (без несов.; без страд. прич.) кому ülek. kõnek. elu kibedaks tegema kellel, pahandust kokku keerama kellele; vrd. солить
‣ что, чего (mingit hulka) sisse soolama; насолить огурцов на зиму talveks kurke soolama;
‣ что kõnek. soolama, (palju) soola panema ~ raputama; насолить суп supile palju soola panema, suppi soolaseks tegema, насолить хлеб leivale soola peale raputama;
‣ (без несов.; без страд. прич.) кому ülek. kõnek. elu kibedaks tegema kellel, pahandust kokku keerama kellele; vrd. солить
наступить I 323b Г сов. → несов. наступать I на кого-что peale astuma; на что, чем (jalale, käpale) toetuma; наступить на ногу кому (1) jala peale astuma kellele, (2) ülek. kanna ~ varba peale astuma kellele, наступить на гвоздь naela jalga ~ naela otsa astuma, он не мог наступить на раненую ногу ta ei saanud haavatud jalale toetuda;
◊ наступить ~ наступать на горло ~ на глотку кому madalk. kelle kõri pihku võtma; наступить ~ наступать на (любимую) мозоль кому kõnek. kelle konnasilmale astuma, kelle hella ~ kõige valusamat kohta puudutama; наступить ~ наступать на хвост кому madalk. (1) kelle kannul ~ sabas püsima, (2) kellele varba ~ kanna ~ saba peale astuma; медведь на ухо наступил кому kõnek. kellele on karu kõrva peale astunud, kellel ei ole muusika jaoks kõrva
◊ наступить ~ наступать на горло ~ на глотку кому madalk. kelle kõri pihku võtma; наступить ~ наступать на (любимую) мозоль кому kõnek. kelle konnasilmale astuma, kelle hella ~ kõige valusamat kohta puudutama; наступить ~ наступать на хвост кому madalk. (1) kelle kannul ~ sabas püsima, (2) kellele varba ~ kanna ~ saba peale astuma; медведь на ухо наступил кому kõnek. kellele on karu kõrva peale astunud, kellel ei ole muusika jaoks kõrva
насытить 275 Г сов. → несов. насыщать
‣ кого-что, чем kellele süüa andma, keda toitma, kellel kõhtu täis söötma;
‣ что, чем küllastama; ülek. rahuldama; насытить раствор солями lahust sooladega küllastama, насытить новейшей техникой uusimate seadmetega külluses varustama
‣ кого-что, чем kellele süüa andma, keda toitma, kellel kõhtu täis söötma;
‣ что, чем küllastama; ülek. rahuldama; насытить раствор солями lahust sooladega küllastama, насытить новейшей техникой uusimate seadmetega külluses varustama
натрепать 212 Г сов.
‣ что, чего (mingit hulka) ropsima ~ lõugutama; натрепать льна linu ropsima;
‣ кого-что, за что madalk. sikutama, sakutama; натрепать за уши kõrvust sikutama, натрепать уши кому kõrvu tuliseks tegema kellel, натрепать за волосы ~ за волосы tutistama, juustest sakutama;
‣ чего, без доп. madalk. kokku jahvatama
‣ что, чего (mingit hulka) ropsima ~ lõugutama; натрепать льна linu ropsima;
‣ кого-что, за что madalk. sikutama, sakutama; натрепать за уши kõrvust sikutama, натрепать уши кому kõrvu tuliseks tegema kellel, натрепать за волосы ~ за волосы tutistama, juustest sakutama;
‣ чего, без доп. madalk. kokku jahvatama
небо 96a С с. неод. taevas, taevalaotus, taevavõlv; звёздное небо tähistaevas, в небе, на небе taevas, музей под открытым небом vabaõhumuuseum;
◊ небо с овчинку покажется ~ показалось кому kõnek. kellel läheb ~ läks silme ees mustaks; (отличаться) как небо от земли от кого-чего, (быть) как небо и земля kui taevas ja maa erinema, nagu öö ja päev olema ~ erinema; коптить небо kõnek. luuslanki lööma, ulapõlve ~ hõlpu pidama; попадать ~ попасть пальцем в небо kõnek. mööda panema, viltu laskma; (как) с неба упасть ~ свалиться kõnek. kellele ootamatult sülle langema, nagu taevakingitus olema; как с неба ~ с луны упал ~ свалился kõnek. nagu kuu pealt kukkunud ~ taevast alla sadanud; звёзд с неба не хватает kõnek. kellest ei ole ~ ei olnud kõrget lendu oodata, kellest jäävad tähed taevast alla toomata; как гром среди ясного неба nagu välk selgest taevast; (быть ~ чувствовать себя) на седьмом небе seitsmendas taevas olema; (пре)возносить ~ (пре)вознести до небес кого-что taevani kiitma ~ ülistama keda-mida; под открытым ~ чистым небом lageda taeva all; между небом и землёй (быть) taeva ja maa vahel kõlkuma
◊ небо с овчинку покажется ~ показалось кому kõnek. kellel läheb ~ läks silme ees mustaks; (отличаться) как небо от земли от кого-чего, (быть) как небо и земля kui taevas ja maa erinema, nagu öö ja päev olema ~ erinema; коптить небо kõnek. luuslanki lööma, ulapõlve ~ hõlpu pidama; попадать ~ попасть пальцем в небо kõnek. mööda panema, viltu laskma; (как) с неба упасть ~ свалиться kõnek. kellele ootamatult sülle langema, nagu taevakingitus olema; как с неба ~ с луны упал ~ свалился kõnek. nagu kuu pealt kukkunud ~ taevast alla sadanud; звёзд с неба не хватает kõnek. kellest ei ole ~ ei olnud kõrget lendu oodata, kellest jäävad tähed taevast alla toomata; как гром среди ясного неба nagu välk selgest taevast; (быть ~ чувствовать себя) на седьмом небе seitsmendas taevas olema; (пре)возносить ~ (пре)вознести до небес кого-что taevani kiitma ~ ülistama keda-mida; под открытым ~ чистым небом lageda taeva all; между небом и землёй (быть) taeva ja maa vahel kõlkuma
невпроворот Н madalk.
‣ arutult, meeletult, hullumoodi; наесться невпроворот end kurguni täis sööma;
‣ предик. on väga palju ~ kuhjaga ~ küllaga, on arutult ~ hullumoodi ~ hullupööra ~ meeletult palju; денег у кого невпроворот kellel on raha jalaga segada, грибов в лесу невпроворот seeni on metsas hullumoodi, дел невпроворот asjaajamist on kuhjaga
‣ arutult, meeletult, hullumoodi; наесться невпроворот end kurguni täis sööma;
‣ предик. on väga palju ~ kuhjaga ~ küllaga, on arutult ~ hullumoodi ~ hullupööra ~ meeletult palju; денег у кого невпроворот kellel on raha jalaga segada, грибов в лесу невпроворот seeni on metsas hullumoodi, дел невпроворот asjaajamist on kuhjaga
невтерпёж предик. кому, с инф. madalk. mis on talumatu ~ väljakannatamatu; kellele on millest villand ~ kõrini; невтерпёж от холода on väljakannatamatult ~ talumatult külm, ему невтерпёж сидеть дома tal on kodusistumisest kõrini, ta ei malda ~ ei läbe ~ ei kärsi kauem kodus istuda, мне невтерпёж это слушать ma ei kannata seda kuulata, стало невтерпёж кому, от чего kellel sai villand millest, mis muutus kellele väljakannatamatuks ~ talumatuks, ему невтерпёж ехать ta ei jõua kuidagi sõitu ära oodata
неделя 62 С ж. неод. nädal; на этой неделе sel nädalal, на следующей неделе järgmisel nädalal, на той ~ на прошлой неделе läinud ~ möödunud nädalal, через неделю nädala pärast, каждую неделю iga(l) nädal(al), неделя за неделей nädal nädala järel, Неделя детской книги lasteraamatu nädal, святая неделя kirikl. lihavõtted, lihavõttepühad;
◊ без году неделя ~ неделю kõnek. iroon. (1) üürikest aega, (2) hiljaaegu; семь пятниц на неделе у кого kõnek. kust tuul, sealt meel kellel, (kes on) tuulepea ~ tuisupea
◊ без году неделя ~ неделю kõnek. iroon. (1) üürikest aega, (2) hiljaaegu; семь пятниц на неделе у кого kõnek. kust tuul, sealt meel kellel, (kes on) tuulepea ~ tuisupea
недоставать 219 Г несов. → сов. недостать безл.
‣ кого-чего, кому-чему (millestki) vajaka ~ puudu olema, mitte jätkuma ~ piisama; недоставало силы воли tahtejõust jäi puudu, недоставало терпения kannatust ei jätkunud;
‣ (без сов) кого-чего puuduma; все были на месте, недоставало только бригадира kõik olid kohal, puudus vaid brigadir;
‣ (без сов) кого-чего, кому-чему puudust tundma; нам очень тебя недоставало tundsime sinust suurt puudust;
◊ винтиков ~ клёпок недостаёт (в голове) у кого madalk. mõni kruvi on puudu, kruvid logisevad peas kellel; этого ещё ~ только недоставало ~ недостаёт kõnek. see veel puudus
‣ кого-чего, кому-чему (millestki) vajaka ~ puudu olema, mitte jätkuma ~ piisama; недоставало силы воли tahtejõust jäi puudu, недоставало терпения kannatust ei jätkunud;
‣ (без сов) кого-чего puuduma; все были на месте, недоставало только бригадира kõik olid kohal, puudus vaid brigadir;
‣ (без сов) кого-чего, кому-чему puudust tundma; нам очень тебя недоставало tundsime sinust suurt puudust;
◊ винтиков ~ клёпок недостаёт (в голове) у кого madalk. mõni kruvi on puudu, kruvid logisevad peas kellel; этого ещё ~ только недоставало ~ недостаёт kõnek. see veel puudus
неповадно предик. кому, с инф. murd. on harjumatu ~ halb ~ ebamugav;
◊ чтобы неповадно было кому, что делать kõnek. et kaoks himu kellel mida teha
◊ чтобы неповадно было кому, что делать kõnek. et kaoks himu kellel mida teha
неразбериха 69 С ж. неод. (без мн. ч.) kõnek. korralagedus, segadus, kaos, virvarr; неразбериха в делах у кого kellel on asjaajamises kord käest ära
неспособный 126 П
‣ к чему, без доп. andetu; неспособный мальчик andetu poiss, неспособный к рисованию мальчик poiss, kellel pole joonistamisandi;
‣ (кр. ф. неспособен, неспособна, неспособно, неспособны) к чему, на что, с инф. võimetu, mittevõimeline, oskamatu; неспособный к борьбе võitlusvõimetu, неспособный на смелый шаг julgeks sammuks mittevõimeline, он неспособен на ложь ta ei ole suuteline valetama, он неспособен руководить работой ta ei tule töö juhtimisega toime
‣ к чему, без доп. andetu; неспособный мальчик andetu poiss, неспособный к рисованию мальчик poiss, kellel pole joonistamisandi;
‣ (кр. ф. неспособен, неспособна, неспособно, неспособны) к чему, на что, с инф. võimetu, mittevõimeline, oskamatu; неспособный к борьбе võitlusvõimetu, неспособный на смелый шаг julgeks sammuks mittevõimeline, он неспособен на ложь ta ei ole suuteline valetama, он неспособен руководить работой ta ei tule töö juhtimisega toime
неудачливый 119 П (кр. ф. неудачлив, неудачлива, неудачливо, неудачливы) vilets, edutu, see, kellel ei vea; неудачливый человек hädavares, он неудачлив tal ei vea
нечего (дат. п. нечему, не к чему, твор. п. нечем, не с чем, предл. п. не о чем, не в чем и др.) М
‣ с инф. ei ole midagi; нечего делать pole midagi parata, тут нечему удивляться siin pole millegi üle ~ midagi imestada, не во что положить pole millessegi panna, ему нечего читать tal pole midagi lugeda, не о чем говорить pole millestki rääkida, нечего говорить, человек он хороший kõnek. loomulikult on ta hea inimene, нечего сказать iroon. pole midagi ütelda, от нечего делать igavusest, не за что pole tänu väärt;
‣ предик. с инф. kõnek. pole mõtet, ei tasu; нечего зря говорить pole mõtet tühja targutada, нечего об этом думать ei tasu ~ ei maksa sellele mõtelda, нечего стыдиться pole põhjust ~ vaja häbeneda, asi ei anna häbeneda;
◊ делить нечего кому, с кем kellel pole kellega teab mis puid ega maid jagada; нечего греха таить kõnek. mis seal ikka salata
‣ с инф. ei ole midagi; нечего делать pole midagi parata, тут нечему удивляться siin pole millegi üle ~ midagi imestada, не во что положить pole millessegi panna, ему нечего читать tal pole midagi lugeda, не о чем говорить pole millestki rääkida, нечего говорить, человек он хороший kõnek. loomulikult on ta hea inimene, нечего сказать iroon. pole midagi ütelda, от нечего делать igavusest, не за что pole tänu väärt;
‣ предик. с инф. kõnek. pole mõtet, ei tasu; нечего зря говорить pole mõtet tühja targutada, нечего об этом думать ei tasu ~ ei maksa sellele mõtelda, нечего стыдиться pole põhjust ~ vaja häbeneda, asi ei anna häbeneda;
◊ делить нечего кому, с кем kellel pole kellega teab mis puid ega maid jagada; нечего греха таить kõnek. mis seal ikka salata
нечистый I 119 П (кр. ф. нечист, нечиста, нечисто, нечисты и нечисты; без сравн. ст.) must (ka ülek.), räpane (ka ülek.), kasimatu, määrdunud, ebapuhas, mittepuhas; ülek. ebaaus; нечистый воротник must ~ määrdunud krae, нечистая вода must ~ sogane vesi, нечистая комната koristamata ~ must tuba, нечистый двор pühkimata ~ räpane õu, нечистый цвет mittepuhas ~ segatud ~ murtud ~ määrdunud värvitoon, нечистое произношение ebapuhas ~ mitteselge hääldus, нечистая глина mittepuhas savi, нечистая порода mittepuhas tõug, нечистой породы mittetõupuhas, mittetäisverd, mittepuhastverd, mittepuhtavereline, нечистый воздух umbne õhk, нечистая рожь prahine rukis, нечистое дело must ~ räpane asi, нечистая совесть must südametunnistus, нечистым путём добиться чего mida ebaausal ~ mitteausal teel saama;
◊ нечистая сила, нечистый дух folkl. paha ~ kuri vaim, kurivaim, vanakuri; кто нечист на руку kellel on pikad näpud, kelle käed pole puhtad
◊ нечистая сила, нечистый дух folkl. paha ~ kuri vaim, kurivaim, vanakuri; кто нечист на руку kellel on pikad näpud, kelle käed pole puhtad
нитка 72 С ж. неод. niit, lõng; шёлковые нитки siidniit, -lõng, шерстяные нитки (villane) lõng, вышивальные нитки tikkeniit, -lõng, вязальные нитки kudumislõng, швейные нитки õmblusniit, штопальные нитки nõelelõng, суровые нитки karm lõng, катушка ниток niidirull, rull niiti, клубок ниток lõngakera, нитка паутины härmalõng, ämblikuniit, вдевать нитку в иголку nõelale niiti taha panema, niiti nõelasilmast läbi panema ~ ajama, вышивать шёлковыми нитками siidniidiga ~ siidniitidega ~ siidiga tikkima, винтовая нитка, нитка резьбы tehn. kruviniit, -käik, нитка рельсового пути rööpmelint, нитка жемчуга pärlikee, -rida;
◊ белыми нитками шито iroon. (on) oskamatult kokku klopsitud, traagelniidid on näha; на нитке висеть ~ держаться juuksekarva otsas rippuma; как по нитке nagu nööri järgi, nöörsirgelt; по нитке разбирать ~ разобрать ~ перебирать ~ перебрать кого-что van. üksipulgi läbi arutama ~ võtma, pisiasjadeni läbi sõeluma; обирать ~ обобрать до (последней) нитки кого kõnek. puupaljaks tegema ~ riisuma; вымокнуть ~ промокнуть до (последней) нитки läbimärjaks ~ üdini märjaks saama; (ни одной) живой ~ сухой нитки нет ~ не осталось на ком kes on läbimärg ~ üdini märg, kellel pole kuiva kohta hamba allgi; (делать) на живую нитку kõnek. kuidagimoodi ~ ülepeakaela (tegema); вытягиваться ~ вытянуться в нитку (1) valveseisangut võtma, tikksirgeks tõmbuma, (2) joonduma
◊ белыми нитками шито iroon. (on) oskamatult kokku klopsitud, traagelniidid on näha; на нитке висеть ~ держаться juuksekarva otsas rippuma; как по нитке nagu nööri järgi, nöörsirgelt; по нитке разбирать ~ разобрать ~ перебирать ~ перебрать кого-что van. üksipulgi läbi arutama ~ võtma, pisiasjadeni läbi sõeluma; обирать ~ обобрать до (последней) нитки кого kõnek. puupaljaks tegema ~ riisuma; вымокнуть ~ промокнуть до (последней) нитки läbimärjaks ~ üdini märjaks saama; (ни одной) живой ~ сухой нитки нет ~ не осталось на ком kes on läbimärg ~ üdini märg, kellel pole kuiva kohta hamba allgi; (делать) на живую нитку kõnek. kuidagimoodi ~ ülepeakaela (tegema); вытягиваться ~ вытянуться в нитку (1) valveseisangut võtma, tikksirgeks tõmbuma, (2) joonduma
нос 3 (род. п. ед. ч. носа и носу, предл. п. о носе и в ~ на носу) С м. неод.
‣ nina; вздёрнутый нос püstnina, нос пуговкой nöbinina, нос с горбинкой kühmnina, kongnina, kongus nina, орлиный ~ ястребиный нос kullinina, прямой нос sirge nina, высморкать нос nina (puhtaks) nuuskama, говорить в нос läbi nina rääkima, у кого кровь идёт из носа ~ из носу kellel jookseb nina verd;
‣ lennukinina; vöör, laevanina; käil, paadinina; (jalatsi)ninats; maanina, neem; нос корабля laevanina, vöör, нос лодки käil, paadinina, туфли с открытым носом lahtise ninaga kingad;
‣ nokk;
◊ водить за нос кого kõnek. keda ninapidi vedama; (говорить) под нос kõnek.habemesse pobisema ~ pomisema; (столкнуться ~ встретиться) нос к носу, носом к носу kõnek. ninapidi kokku sattuma; вешать ~ повесить нос (на квинту) kõnek. nalj. pead ~ nina norgu laskma; задирать ~ задрать ~ поднимать ~ поднять нос kõnek. nina püsti ajama, nina püsti käima; совать нос не в своё дело madalk. oma nina võõrastesse asjadesse toppima; утереть нос кому madalk. keda üle trumpama; с гулькин нос kõnek. kukenokatäis; у кого нос не дорос kõnek. kes on veel roheline, kelle kõrvatagused alles märjad; держать нос по ветру kõnek. nina tuule järgi seadma; показывать ~ показать нос (1) kõnek. pikka nina näitama, (2) oma nina näitama kus, kuhu ilmuma; не видеть дальше своего носа kõnek. oma ninast ~ ninaotsast kaugemale mitte nägema; из-под (самого) носа kõnek. nina alt; комар носа ~ носу не подточит kõnekäänd kellel pole millestki kinni haarata ~ hakata; под самым носом, под носом kõnek. nina all; перед (самым) носом kõnek. nina all ~ alt; оставлять ~ оставить с носом кого kõnek. keda pika ninaga jätma; оставаться ~ остаться с носом kõnek. pika ninaga jääma, pikka nina saama; клевать носом kõnek. (istudes) tukkuma, peaga tonksima (tukkudes); (экзамен, весна...) на носу kõnek. (eksam, kevad...) on ukse ees ~ käega katsuda; не по носу кому madalk. kellele ei ole meeltmööda; зарубить (себе) на носу kõnek. endale kõrva taha kirjutama ~ otsa ette ~ pealuusse raiuma
‣ nina; вздёрнутый нос püstnina, нос пуговкой nöbinina, нос с горбинкой kühmnina, kongnina, kongus nina, орлиный ~ ястребиный нос kullinina, прямой нос sirge nina, высморкать нос nina (puhtaks) nuuskama, говорить в нос läbi nina rääkima, у кого кровь идёт из носа ~ из носу kellel jookseb nina verd;
‣ lennukinina; vöör, laevanina; käil, paadinina; (jalatsi)ninats; maanina, neem; нос корабля laevanina, vöör, нос лодки käil, paadinina, туфли с открытым носом lahtise ninaga kingad;
‣ nokk;
◊ водить за нос кого kõnek. keda ninapidi vedama; (говорить) под нос kõnek.habemesse pobisema ~ pomisema; (столкнуться ~ встретиться) нос к носу, носом к носу kõnek. ninapidi kokku sattuma; вешать ~ повесить нос (на квинту) kõnek. nalj. pead ~ nina norgu laskma; задирать ~ задрать ~ поднимать ~ поднять нос kõnek. nina püsti ajama, nina püsti käima; совать нос не в своё дело madalk. oma nina võõrastesse asjadesse toppima; утереть нос кому madalk. keda üle trumpama; с гулькин нос kõnek. kukenokatäis; у кого нос не дорос kõnek. kes on veel roheline, kelle kõrvatagused alles märjad; держать нос по ветру kõnek. nina tuule järgi seadma; показывать ~ показать нос (1) kõnek. pikka nina näitama, (2) oma nina näitama kus, kuhu ilmuma; не видеть дальше своего носа kõnek. oma ninast ~ ninaotsast kaugemale mitte nägema; из-под (самого) носа kõnek. nina alt; комар носа ~ носу не подточит kõnekäänd kellel pole millestki kinni haarata ~ hakata; под самым носом, под носом kõnek. nina all; перед (самым) носом kõnek. nina all ~ alt; оставлять ~ оставить с носом кого kõnek. keda pika ninaga jätma; оставаться ~ остаться с носом kõnek. pika ninaga jääma, pikka nina saama; клевать носом kõnek. (istudes) tukkuma, peaga tonksima (tukkudes); (экзамен, весна...) на носу kõnek. (eksam, kevad...) on ukse ees ~ käega katsuda; не по носу кому madalk. kellele ei ole meeltmööda; зарубить (себе) на носу kõnek. endale kõrva taha kirjutama ~ otsa ette ~ pealuusse raiuma
обвить 326 (буд. вр. обовью, обовьёшь...) Г сов. → несов. обвивать что, вокруг чего, чем mida, mille ümber põimima ~ keerama ~ mähkima; ümbritsema, katma; что ülek. mähkima, matma millesse; длинная коса обвила чью голову pikk juuksepalmik oli ümber pea keeratud kellel, хмель обвил дерево humal väänles ümber puu, обвить талию рукой kätt piha ümber panema, она обвила руками шею отца ta põimis käed isa kaela ümber, перчатка обвила руку kinnas liibus tihedalt käe ümber, огонь обвил крышу katus on leekides, leek haaras katuse, тоска обвила сердце süda on kurbust täis, kurbus täitis südame
обедня 66 С ж. неод. kirikl. liturgia, hommikupalvus, päevane jumalateenistus; ранняя обедня hommikupalvus, поздняя обедня päevane jumalateenistus, служить обедню (päevast) jumalateenistust pidama;
◊ портить ~ испортить (всю) обедню кому, без доп. kõnek. kellel kõik kihva keerama ~ vussi ajama; глухому поп две обедни не служит vanas. (kirikus) kaht jutlust ei peeta, kellele mida ei korrata ~ kaks korda ei öelda
◊ портить ~ испортить (всю) обедню кому, без доп. kõnek. kellel kõik kihva keerama ~ vussi ajama; глухому поп две обедни не служит vanas. (kirikus) kaht jutlust ei peeta, kellele mida ei korrata ~ kaks korda ei öelda
обсохнуть 342 Г сов. → несов. обсыхать (pealt) kuivaks tõmbuma, tahenema, ära kuivama;
◊ молоко на губах не обсохло у кого kõnekäänd kõrvatagused (on) alles märjad kellel, kes on alles piimahabe
◊ молоко на губах не обсохло у кого kõnekäänd kõrvatagused (on) alles märjad kellel, kes on alles piimahabe
одёрнуть 335a Г сов. → несов. одёргивать кого-что
‣ alla ~ sirgeks ~ sirgu ~ siledaks tõmbama, kohendama; одёрнуть платье kleiti sirgeks tõmbama;
‣ ülek. kõnek. korrale kutsuma, suud kinni panema; одёрнуть кого на собрании koosolekul suud kinni panema kellel, одёрнуть хулигана huligaani korrale kutsuma
‣ alla ~ sirgeks ~ sirgu ~ siledaks tõmbama, kohendama; одёрнуть платье kleiti sirgeks tõmbama;
‣ ülek. kõnek. korrale kutsuma, suud kinni panema; одёрнуть кого на собрании koosolekul suud kinni panema kellel, одёрнуть хулигана huligaani korrale kutsuma
одолеть 229a Г сов. → несов. одолевать кого-что
‣ võitu ~ jagu ~ üle saama, (ära) võitma (kõnek. ka ülek.); võimust võtma; одолеть врага vaenlast võitma, одолеть себя van. endast võitu saama, одолеть трудности raskustest üle saama, мне такой порции не одолеть ma ei saa niisugusest portsjonist jagu, сон одолел uni võttis võimust;
‣ ülek. kõnek. ära vaevama ~ piinama, võhma välja võtma; комары одолели sääsed on kellele liiga teinud, sääsed teevad liiga ~ võtavad hinge seest välja, кашель одолел kellel on kange ~ äge köha
‣ võitu ~ jagu ~ üle saama, (ära) võitma (kõnek. ka ülek.); võimust võtma; одолеть врага vaenlast võitma, одолеть себя van. endast võitu saama, одолеть трудности raskustest üle saama, мне такой порции не одолеть ma ei saa niisugusest portsjonist jagu, сон одолел uni võttis võimust;
‣ ülek. kõnek. ära vaevama ~ piinama, võhma välja võtma; комары одолели sääsed on kellele liiga teinud, sääsed teevad liiga ~ võtavad hinge seest välja, кашель одолел kellel on kange ~ äge köha
озноб 1 С м. неод. (без мн. ч.) külmavärin, külmajudin, vappekülm; озноб бьёт ~ трясёт кого kellel käivad külmavärinad (üle), трястись в ознобе külmavärinais vappuma, меня бросает в озноб mul on ~ käivad külmavärinad
оказаться 198 Г сов. → несов. оказываться
‣ кем-чем, каким, с союзом что osutuma, selguma, olema; оказаться ошибкой ekslikuks ~ vääraks ~ veaks osutuma, задание оказалось довольно сложным ülesanne osutus küllaltki ~ üsna keeruliseks ~ keerukaks, оказалось, что они соседи selgus, et nad on naabrid, успехи оказались велики edusammud olid suured, в кошельке денег не оказалось kotis ei olnud(ki) raha, оказаться без работы tööta jääma, мест в гостинице не оказалось võõrastemajas ei olnud(ki) vabu kohti, оказаться вынужденным sunnitud olema, он оказался под угрозой чего teda ähvardas mis, оказаться в руках у кого kellel peos olema, оказаться в затруднении raskesse olukorda sattuma, raskustes olema, оказаться в глупом положении rumalas olukorras olema, rumalasse olukorda sattuma, оказаться лицом к лицу с кем kellega vastamisi ~ silm silma vastu sattuma ~ olema, kelle sülle jooksma;
‣ где sattuma, olema; оказаться в незнакомом месте tundmatusse kohta sattuma;
‣ оказалось в функции вводн. сл. selgus, ilmnes, tuli välja (et)...; он, оказалось, об этом ничего не знал selgus ~ tuli välja, et ta ei teadnud asjast midagi;
◊ оказаться ~ оказываться ~ быть на высоте (положения) (olukorra) tasemel olema, oma ülesannete kõrgusel seisma
‣ кем-чем, каким, с союзом что osutuma, selguma, olema; оказаться ошибкой ekslikuks ~ vääraks ~ veaks osutuma, задание оказалось довольно сложным ülesanne osutus küllaltki ~ üsna keeruliseks ~ keerukaks, оказалось, что они соседи selgus, et nad on naabrid, успехи оказались велики edusammud olid suured, в кошельке денег не оказалось kotis ei olnud(ki) raha, оказаться без работы tööta jääma, мест в гостинице не оказалось võõrastemajas ei olnud(ki) vabu kohti, оказаться вынужденным sunnitud olema, он оказался под угрозой чего teda ähvardas mis, оказаться в руках у кого kellel peos olema, оказаться в затруднении raskesse olukorda sattuma, raskustes olema, оказаться в глупом положении rumalas olukorras olema, rumalasse olukorda sattuma, оказаться лицом к лицу с кем kellega vastamisi ~ silm silma vastu sattuma ~ olema, kelle sülle jooksma;
‣ где sattuma, olema; оказаться в незнакомом месте tundmatusse kohta sattuma;
‣ оказалось в функции вводн. сл. selgus, ilmnes, tuli välja (et)...; он, оказалось, об этом ничего не знал selgus ~ tuli välja, et ta ei teadnud asjast midagi;
◊ оказаться ~ оказываться ~ быть на высоте (положения) (olukorra) tasemel olema, oma ülesannete kõrgusel seisma
оклад I 1 С м. неод.
‣ maj. palgamäär; (määr)palk, töötasu; месячный оклад kuupalk, должностной оклад ametipalk, основной оклад põhipalk, повысить оклад кому kellel palka tõstma, перевести кого на более высокий оклад keda kõrgemale palgale viima;
‣ maj. maks, maksemäär; подушный оклад aj. pearaha
‣ maj. palgamäär; (määr)palk, töötasu; месячный оклад kuupalk, должностной оклад ametipalk, основной оклад põhipalk, повысить оклад кому kellel palka tõstma, перевести кого на более высокий оклад keda kõrgemale palgale viima;
‣ maj. maks, maksemäär; подушный оклад aj. pearaha
опечалить 269a Г сов. → несов. опечаливать кого-что, чем keda kurvastama, kellele kurba meelt tegema, kellel meelt kurvaks tegema; опечалить кого неприятной вестью keda ebameeldiva teatega kurvastama; vrd. печалить
орех 18 С м. неод.
‣ (без мн. ч.) bot. pähklipuu (Juglans); pähklipuit; грецкий ~ волошский орех kreeka pähklipuu (Juglans regia), маньчжурский орех mandžuuria pähklipuu (Juglans mandshurica), серый орех hall pähklipuu (Juglans cinerea), водяной ~ чёртов орех vesipähkel (veetaim Trapa), земляной ~ китайский орех maapähkel, arahhis (Arachis hypogaea), hiina pähkel, лесной орех harilik sarapuu (Corylus avellana), шкаф из ореха pähklipuukapp;
‣ pähkel (vili); грецкие орехи hiina pähklid, кокосовые орехи kookospähklid, лесные орехи sarapuupähklid, кедровые орехи seedripähklid, мускатный орех kok. muskaatpähkel, калёные орехи röstitud pähklid, крепкий ~ твёрдый орех kõva pähkel (ka ülek.);
‣ (без мн. ч.) kõnek. pähkelsüsi;
◊ будет ~ достанется на орехи кому kõnek. kellel on oodata kõva peapesu; досталось на орехи кому kõnek. kes sai kõva peapesu ~ nahatäie; разделывать ~ разделать под орех kõnek. (1) кого keda pihuks ja põrmuks tegema, kellele uut ja vana tegema, kellele kõva peapesu tegema, (2) что mida ilusasti joonde ajama
‣ (без мн. ч.) bot. pähklipuu (Juglans); pähklipuit; грецкий ~ волошский орех kreeka pähklipuu (Juglans regia), маньчжурский орех mandžuuria pähklipuu (Juglans mandshurica), серый орех hall pähklipuu (Juglans cinerea), водяной ~ чёртов орех vesipähkel (veetaim Trapa), земляной ~ китайский орех maapähkel, arahhis (Arachis hypogaea), hiina pähkel, лесной орех harilik sarapuu (Corylus avellana), шкаф из ореха pähklipuukapp;
‣ pähkel (vili); грецкие орехи hiina pähklid, кокосовые орехи kookospähklid, лесные орехи sarapuupähklid, кедровые орехи seedripähklid, мускатный орех kok. muskaatpähkel, калёные орехи röstitud pähklid, крепкий ~ твёрдый орех kõva pähkel (ka ülek.);
‣ (без мн. ч.) kõnek. pähkelsüsi;
◊ будет ~ достанется на орехи кому kõnek. kellel on oodata kõva peapesu; досталось на орехи кому kõnek. kes sai kõva peapesu ~ nahatäie; разделывать ~ разделать под орех kõnek. (1) кого keda pihuks ja põrmuks tegema, kellele uut ja vana tegema, kellele kõva peapesu tegema, (2) что mida ilusasti joonde ajama
остановить 321 Г сов. → несов. останавливать кого-что peatama, seisma jätma ~ panema, seiskama, katkestama; остановить движение liiklust peatama, остановить кровотечение verejooksu peatama, остановить завод tehast seisma jätma, остановить игру mängu katkestama, остановить свой выбор на ком-чём välja valima keda-mida, остановить взгляд на ком kellel pilku peatama, keda tähele panema
остаться 223 Г сов. → несов. оставаться где, с инф., кем, с кем-чем, без доп. jääma; остаться на месте paigale jääma, остаться с больным haige juurde jääma, остаться на второй год teiseks aastaks ~ istuma jääma, остаться на поле боя lahinguväljale jääma, остаться в живых ellu jääma, победа осталась за ним võit jäi temale, остаться в чьих воспоминаниях kelle mälestustes edasi elama, остаться при своём мнении oma arvamuse juurde jääma, остаться у власти võimule jääma, остаться в силе jõusse jääma, остаться на руках у кого kelle hoolde ~ hoole alla jääma, остаться самим собой iseendaks ~ iseenesele truuks jääma, остаться вдовцом leseks jääma, остался должен кому jäi võlgu kellele, за вами осталось пять рублей teil jäi viis rubla maksta, остаться ни с чем kõigest ilma jääma, остаться без гроша kõnek. pennita ~ kopikata jääma, ждать осталось недолго oodata ei ole enam kaua, до встречи остались секунды kohtumiseni jäid ~ on jäänud mõned sekundid, ему осталось только проститься tal jäi üle ainult hüvasti jätta;
◊ остались ножки да рожки от кого kõnek. kellest jäid ainult sõrad ja sarved järele; мокрого места не останется ~ не осталось от кого madalk. kellest ei jää ~ ei jäänud märga plekkigi järele; ни кровинки в лице нет ~ не осталось у кого kes on näost kaame ~ läks näost kriitvalgeks, kelle näost kadus ~ oli kadunud viimnegi verepiisk; сухой нитки нет ~ не осталось на ком kes on läbimärg, kellel pole hamba allgi kuiva kohta; остаться ~ оставаться с носом kõnek. pikka nina saama, pika ninaga jääma
◊ остались ножки да рожки от кого kõnek. kellest jäid ainult sõrad ja sarved järele; мокрого места не останется ~ не осталось от кого madalk. kellest ei jää ~ ei jäänud märga plekkigi järele; ни кровинки в лице нет ~ не осталось у кого kes on näost kaame ~ läks näost kriitvalgeks, kelle näost kadus ~ oli kadunud viimnegi verepiisk; сухой нитки нет ~ не осталось на ком kes on läbimärg, kellel pole hamba allgi kuiva kohta; остаться ~ оставаться с носом kõnek. pikka nina saama, pika ninaga jääma
отвалиться 305 Г сов. → несов. отваливаться
‣ от чего, без доп. (alla) kukkuma ~ varisema, lahti tulema; штукатурка отвалилась krohv on varisenud;
‣ kõnek. end (tagasi) heitma; отвалиться на спинку кресла tugitooli seljatoele najatuma ~ nõjatuma ~ seljatoe najale viskuma;
‣ от чего, без доп. madalk. küllastunult söömise lõpetama;
◊ (от этого) руки не отвалятся у кого ega see konti riku kellel
‣ от чего, без доп. (alla) kukkuma ~ varisema, lahti tulema; штукатурка отвалилась krohv on varisenud;
‣ kõnek. end (tagasi) heitma; отвалиться на спинку кресла tugitooli seljatoele najatuma ~ nõjatuma ~ seljatoe najale viskuma;
‣ от чего, без доп. madalk. küllastunult söömise lõpetama;
◊ (от этого) руки не отвалятся у кого ega see konti riku kellel
ответственность 90 С ж. неод. (без мн. ч.) vastutus; чувство ~ сознание ответственности vastutustunne, мера ответственности vastutusmäär, vastutuse suurus, брать на себя ответственность enda peale vastutust võtma, võtma enese vastutada, возлагать ответственность на кого kelle peale vastutust panema, keda vastutavaks tegema, ответственность лежит на ком vastutus lasub kellel, kes on vastutav, нести ответственность за кого-что kelle-mille eest vastutama, ответственность падает на кого kes vastutab, kellele langeb vastutus, привлекать к ответственности кого keda vastust andma panema, keda vastutusele võtma, слагать ~ снимать ответственность с кого keda vastutusest vabastama, сознавать ответственность поручения ülesande tähtsust ~ vastutusrikkust tunnetama
откровенность 90 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) avameelsus, avalus, siirus, otsekohesus; вызвать кого на откровенность kelles avameelsust äratama ~ esile kutsuma, keda avameelselt rääkima panema;
‣ (обычно мн. ч.) kõnek. avameelne ülestunnistus; пуститься в откровенности с кем kellega avameelitsema
‣ (без мн. ч.) avameelsus, avalus, siirus, otsekohesus; вызвать кого на откровенность kelles avameelsust äratama ~ esile kutsuma, keda avameelselt rääkima panema;
‣ (обычно мн. ч.) kõnek. avameelne ülestunnistus; пуститься в откровенности с кем kellega avameelitsema
отнять 264 (прош. вр. отнял и kõnek. отнял, отняла, отняло и kõnek. отняло, отняли и kõnek. отняли; страд. прич. прош. вр. отнятый, кр. ф. отнят, отнята, отнято, отняты) Г сов. → несов. отнимать кого-что, у кого (käest, ära, maha) võtma; отнять книгу raamatut käest ära võtma, отнять надежду lootust ära võtma, отнять жизнь у кого elu võtma kellelt, отнять много сил palju jõudu võtma ~ nõudma, отнять у кого много времени palju aega võtma kellel, отнять ногу kõnek. jalga amputeerima ~ maha võtma, отнять ребёнка от груди last rinnast võõrutama, от пяти отнять два kõnek. viiest kaht maha arvama ~ lahutama
отняться 264 (прош. вр. отнялся и kõnek. отнялся, отнялась, отнялось и kõnek. отнялось, отнялись и kõnek. отнялись) Г сов. → несов. отниматься (без 1 и 2 л.) halvatud olema; ноги отнялись у кого (1) kellel on jalad halvatud, (2) ülek. kellel võttis jalad nõrgaks, язык отнялся у кого kellel on ~ oli rääkimisvõime kadunud, kes on ~ oli rääkimisvõime kaotanud, ülek. ka kes on ~ oli keeletuks jäänud
отшибить 333 Г сов. → несов. отшибать kõnek.
‣ что küljest ära ~ maha lööma ~ taguma;
‣ что vigaseks lööma ~ peksma ~ taguma; отшибить себе руку oma kätt ära lööma;
‣ безл. что ära võtma ~ kaotama; у него отшибло охоту к чему tal võttis isu ära (midagi teha), у кого память отшибло kellel on mälukaotus, kes kaotas äkki mälu;
‣ кого-что kõrvale ~ eemale lükkama ~ tõukama (ka ülek.) ~ viskama; отшибить его в сторону teda kõrvale ~ eemale lükkama
‣ что küljest ära ~ maha lööma ~ taguma;
‣ что vigaseks lööma ~ peksma ~ taguma; отшибить себе руку oma kätt ära lööma;
‣ безл. что ära võtma ~ kaotama; у него отшибло охоту к чему tal võttis isu ära (midagi teha), у кого память отшибло kellel on mälukaotus, kes kaotas äkki mälu;
‣ кого-что kõrvale ~ eemale lükkama ~ tõukama (ka ülek.) ~ viskama; отшибить его в сторону teda kõrvale ~ eemale lükkama
охота II 51 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ к чему, с инф. tahtmine, tahe, himu(stus), soov; охота к чтению lugemistahe, охота учиться õppimishimu, по своей охоте omal tahtel, в охоту madalk. isu täis, отбить охоту у кого, кому kellel isu ~ tahtmist ära võtma;
‣ предик. безл. кому, с инф. kõnek. on tahtmine ~ soov; охота тебе спорить с ним on sul ikka tahtmist ~ viitsimist temaga vaielda;
◊ охота пуще неволи vanas. tahtmine on taevariik
‣ к чему, с инф. tahtmine, tahe, himu(stus), soov; охота к чтению lugemistahe, охота учиться õppimishimu, по своей охоте omal tahtel, в охоту madalk. isu täis, отбить охоту у кого, кому kellel isu ~ tahtmist ära võtma;
‣ предик. безл. кому, с инф. kõnek. on tahtmine ~ soov; охота тебе спорить с ним on sul ikka tahtmist ~ viitsimist temaga vaielda;
◊ охота пуще неволи vanas. tahtmine on taevariik
перебежать 182 Г сов. → несов. перебегать что, через что üle jooksma (к кому, куда ka ülek. kõnek.), ühest kohast teise jooksma; ülek. üle libisema; перебежать улицу ~ через улицу üle tänava jooksma, перебежать в соседний двор naaberõue jooksma ~ pagema, перебежать на сторону врага vaenlase poole üle jooksma, её взгляд перебежал с картины на вазу ta pilk libises maalilt vaasile;
◊ перебежать ~ перебегать дорогу кому kelle(l) teed kinni panema ~ ära lõikama, kellest ette jõudma
◊ перебежать ~ перебегать дорогу кому kelle(l) teed kinni panema ~ ära lõikama, kellest ette jõudma
перебить 325 Г сов. → несов. перебивать
‣ кого-что (hulgaviisi) hävitama ~ tapma ~ maha lööma; медведи в этих краях давно перебиты karud on neis paikades ammuilma hävitatud;
‣ что (kõike, palju) puruks lööma ~ peksma ~ ära lõhkuma; вся посуда перебита kõik (toidu)nõud on katki;
‣ что (löögi v. lasuga) purustama, katki murdma, katki ~ pooleks lööma; перебить нос ninaluud purustama ~ puruks lööma, перебить полено halgu (risti) pooleks lööma;
‣ кого-что katkestama keda-mida, kellele-millele vahele segama, mida rikkuma; перебить рассказ кого kelle juttu ~ jutustust katkestama, kelle jutule vahele segama, перебить мысль mõtet segi ajama, перебить аппетит söögiisu rikkuma, перебить охоту кому, к чему, с инф. tahtmist ära võtma kellel mida teha;
‣ кого-что, у кого kõnek. üle lööma, nina eest ära napsama; перебить карту kaarti üle lööma ~ tapma, перебить хорошего работника head töötajat ära napsama ~ üle lööma, перебить цену üle pakkuma (hinda);
‣ что mida varjutama, varju jätma, millest üle käima; чувство страха перебило боль hirm varjutas valu, hirm oli valust tugevam, перебить запах lõhna summutama, перебить все другие запахи kõigist teistest lõhnadest üle käima;
‣ что teise kohta lööma; перебить гвоздь naela teise kohta lööma;
‣ что uuesti kohevaks kloppima; перебить подушку patja uuesti ~ veel kord kohevaks kloppima;
‣ что, чем (uue riidega) üle lööma ~ katma; перебить мебель заново mööblit uue riidega üle lööma, mööblile uut riiet peale panema;
◊ перебить ~ перебивать дорогу кому kelle(l) teed kinni panema ~ ära lõikama, kellest milles ette jõudma
‣ кого-что (hulgaviisi) hävitama ~ tapma ~ maha lööma; медведи в этих краях давно перебиты karud on neis paikades ammuilma hävitatud;
‣ что (kõike, palju) puruks lööma ~ peksma ~ ära lõhkuma; вся посуда перебита kõik (toidu)nõud on katki;
‣ что (löögi v. lasuga) purustama, katki murdma, katki ~ pooleks lööma; перебить нос ninaluud purustama ~ puruks lööma, перебить полено halgu (risti) pooleks lööma;
‣ кого-что katkestama keda-mida, kellele-millele vahele segama, mida rikkuma; перебить рассказ кого kelle juttu ~ jutustust katkestama, kelle jutule vahele segama, перебить мысль mõtet segi ajama, перебить аппетит söögiisu rikkuma, перебить охоту кому, к чему, с инф. tahtmist ära võtma kellel mida teha;
‣ кого-что, у кого kõnek. üle lööma, nina eest ära napsama; перебить карту kaarti üle lööma ~ tapma, перебить хорошего работника head töötajat ära napsama ~ üle lööma, перебить цену üle pakkuma (hinda);
‣ что mida varjutama, varju jätma, millest üle käima; чувство страха перебило боль hirm varjutas valu, hirm oli valust tugevam, перебить запах lõhna summutama, перебить все другие запахи kõigist teistest lõhnadest üle käima;
‣ что teise kohta lööma; перебить гвоздь naela teise kohta lööma;
‣ что uuesti kohevaks kloppima; перебить подушку patja uuesti ~ veel kord kohevaks kloppima;
‣ что, чем (uue riidega) üle lööma ~ katma; перебить мебель заново mööblit uue riidega üle lööma, mööblile uut riiet peale panema;
◊ перебить ~ перебивать дорогу кому kelle(l) teed kinni panema ~ ära lõikama, kellest milles ette jõudma
перевернуться 338 Г сов. → несов. переворачиваться, перевёртываться
‣ end ümber ~ teisele küljele keerama ~ pöörama ~ käänama; kaaduma, ümber ~ kummuli minema; перевернуться на спину end selili keerama, перевернуться на другой бок teist külge keerama, лодка перевернулась paat läks ümber;
‣ ülek. kõnek. segi paiskuma, pahupidi ~ pea peale minema; põhjalikult muutuma; во мне всё перевернулось minus on ~ oli kõik pahupidi, mu hinges oli kõik pea peale pööratud ~ segamini;
◊ душа перевернулась ~ перевёртывается, сердце перевернулось ~ перевёртывается у кого, в ком, от чего kõnek. kellel tuli ~ tuleb hale meel peale; kelle meel ~ süda läks ~ läheb haledaks; кто перевернулся бы в гробу kõnek. kes keeraks hauas teise külje
‣ end ümber ~ teisele küljele keerama ~ pöörama ~ käänama; kaaduma, ümber ~ kummuli minema; перевернуться на спину end selili keerama, перевернуться на другой бок teist külge keerama, лодка перевернулась paat läks ümber;
‣ ülek. kõnek. segi paiskuma, pahupidi ~ pea peale minema; põhjalikult muutuma; во мне всё перевернулось minus on ~ oli kõik pahupidi, mu hinges oli kõik pea peale pööratud ~ segamini;
◊ душа перевернулась ~ перевёртывается, сердце перевернулось ~ перевёртывается у кого, в ком, от чего kõnek. kellel tuli ~ tuleb hale meel peale; kelle meel ~ süda läks ~ läheb haledaks; кто перевернулся бы в гробу kõnek. kes keeraks hauas teise külje
перегрызть 355 Г сов. → несов. перегрызать
‣ что katki ~ läbi närima, katki hammustama; перегрызть нитку niiti katki hammustama, перегрызть горло кому kellel kõri läbi närima (madalk. ka ülek.);
‣ кого (järjest kõiki v. hulka) maha murdma; волк перегрыз много овец hunt on palju lambaid maha murdnud;
‣ что (järjest palju) ära närima ~ järama; собака перегрызла все кости koeral on kõik kondid ära näritud ~ läbi järatud, перегрызть все орехи kõiki pähkleid ära krõbistama
‣ что katki ~ läbi närima, katki hammustama; перегрызть нитку niiti katki hammustama, перегрызть горло кому kellel kõri läbi närima (madalk. ka ülek.);
‣ кого (järjest kõiki v. hulka) maha murdma; волк перегрыз много овец hunt on palju lambaid maha murdnud;
‣ что (järjest palju) ära närima ~ järama; собака перегрызла все кости koeral on kõik kondid ära näritud ~ läbi järatud, перегрызть все орехи kõiki pähkleid ära krõbistama
перейти 372 Г сов. → несов. переходить I
‣ что, через что, во что üle minema, ületama (ka ülek.), ühest kohast teise minema; üle astuma (ka ülek.); перейти мост ~ через мост üle silla minema, перейти границу piiri ületama, перейти пределы дозволенного lubatud piiridest üle astuma;
‣ от чего, к чему, во что, на что, куда millele (üle) minema, asuma, mida alustama; перейти от обороны к наступлению kaitselt rünnakule üle minema, перейти в другую веру teise usku üle minema, перейти на «ты» sina peale minema, sinatama hakkama, перейти из рук в руки käest kätte minema, власть перешла к трудящимся ~ в руки трудящихся võim läks töörahva kätte, перейти на второй курс teisele kursusele saama, перейти на другую работу töökohta vahetama, uuele töökohale asuma, перейти на диету dieeti pidama hakkama, перейти к новому вопросу teist ~ uut probleemi arutama hakkama, перейти в наступление pealetungi alustama, pealetungile asuma, перейти в атаку rünnakule asuma, rünnakut alustama;
‣ к кому-чему, во что, на что üle minema ~ kanduma, levima, muutuma; разговор перешёл к главному jutt läks ~ kandus peamisele, её весёлое настроение перешло и к другим ta rõõmus meeleolu kandus teistelegi, пламя перешло на соседний дом tuli levis naabermajale, шторм перешёл в ураган torm läks üle ~ muutus orkaaniks, дружба перешла в любовь sõprusest kasvas ~ sai armastus, sõprusest on armastus saanud, причастие перешло в прилагательное kesksõna on adjektiveerunud;
‣ kõnek. van. mööduma, lakkama; дождь перешёл vihm jäi üle;
◊ перейти ~ переходить дорогу кому kõnek. kelle tee peal risti ees olema, kellel tee ära lõikama
‣ что, через что, во что üle minema, ületama (ka ülek.), ühest kohast teise minema; üle astuma (ka ülek.); перейти мост ~ через мост üle silla minema, перейти границу piiri ületama, перейти пределы дозволенного lubatud piiridest üle astuma;
‣ от чего, к чему, во что, на что, куда millele (üle) minema, asuma, mida alustama; перейти от обороны к наступлению kaitselt rünnakule üle minema, перейти в другую веру teise usku üle minema, перейти на «ты» sina peale minema, sinatama hakkama, перейти из рук в руки käest kätte minema, власть перешла к трудящимся ~ в руки трудящихся võim läks töörahva kätte, перейти на второй курс teisele kursusele saama, перейти на другую работу töökohta vahetama, uuele töökohale asuma, перейти на диету dieeti pidama hakkama, перейти к новому вопросу teist ~ uut probleemi arutama hakkama, перейти в наступление pealetungi alustama, pealetungile asuma, перейти в атаку rünnakule asuma, rünnakut alustama;
‣ к кому-чему, во что, на что üle minema ~ kanduma, levima, muutuma; разговор перешёл к главному jutt läks ~ kandus peamisele, её весёлое настроение перешло и к другим ta rõõmus meeleolu kandus teistelegi, пламя перешло на соседний дом tuli levis naabermajale, шторм перешёл в ураган torm läks üle ~ muutus orkaaniks, дружба перешла в любовь sõprusest kasvas ~ sai armastus, sõprusest on armastus saanud, причастие перешло в прилагательное kesksõna on adjektiveerunud;
‣ kõnek. van. mööduma, lakkama; дождь перешёл vihm jäi üle;
◊ перейти ~ переходить дорогу кому kõnek. kelle tee peal risti ees olema, kellel tee ära lõikama
переобуть 346 Г сов. → несов. переобувать кого-что teisi jalatseid jalga panema, jalatseid vahetama kellel; uuesti jalga panema mida; переобуть детей lastele teisi jalatseid jalga panema, переобуть ноги jalatseid vahetama, vahetusjalatseid jalga panema, переобуй туфли (1) vaheta kingad ära, (2) pane kingad uuesti ~ paremini jalga
переодеть 249 Г сов. → несов. переодевать кого-что, в кого-что, кем ümber riietama ~ rõivastama keda, rõivaid vahetama kellel, teisi rõivaid selga panema kellele; переодеть больного в чистое бельё haigel pesu vahetama, переодеть девочке платье tüdrukul kleiti vahetama, переодеть девочку мальчиком ~ в мальчика tüdrukule poisi rõivaid selga panema, tüdrukut poisiks riietama
пересечь I 378a (действ. прич. прош. вр. пересекший, дееприч. прош. вр. пересекши) Г сов. → несов. пересекать
‣ кого-что kõnek. läbi ~ pooleks ~ katki raiuma ~ lõikama; пересечь пополам pooleks raiuma, пересечь автоматной очередью automaadivalanguga läbi tikkima;
‣ что (risti) üle minema ~ sõitma, ületama; пересечь дорогу (risti) üle tee minema, пересечь океан üle ookeani sõitma, пересечь границу piiri ületama, пересечь экватор ekvaatorit ületama, üle ekvaatori minema ~ sõitma, пересечь площадь üle väljaku minema, väljakut ületama;
‣ что läbima; этот район пересекут две железные дороги seda piirkonda hakkab läbima ~ sellest piirkonnast hakkab läbi minema kaks raudteed;
‣ что кому-чему ülek. tõkestama; пересечь дорогу кому kelle(l) teed tõkestama
‣ кого-что kõnek. läbi ~ pooleks ~ katki raiuma ~ lõikama; пересечь пополам pooleks raiuma, пересечь автоматной очередью automaadivalanguga läbi tikkima;
‣ что (risti) üle minema ~ sõitma, ületama; пересечь дорогу (risti) üle tee minema, пересечь океан üle ookeani sõitma, пересечь границу piiri ületama, пересечь экватор ekvaatorit ületama, üle ekvaatori minema ~ sõitma, пересечь площадь üle väljaku minema, väljakut ületama;
‣ что läbima; этот район пересекут две железные дороги seda piirkonda hakkab läbima ~ sellest piirkonnast hakkab läbi minema kaks raudteed;
‣ что кому-чему ülek. tõkestama; пересечь дорогу кому kelle(l) teed tõkestama
