[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 73 artiklit
доучиться 310 Г сов. → несов. доучиваться
‣ oma haridusteed lõpetama, end lõpuni koolitama, kooli lõpetama, haridust omandama; она решила, что доучится позже ta otsustas kooli hiljem lõpetada;
‣ до чего (mingi ajani v. piirini) õppima; доучиться до девятого класса kaheksat klassi lõpetama ~ läbi tegema;
‣ до чего, без доп. (mingi halva tagajärjeni) õppima, õppima, kuni...; он доучился до головной боли ta sai õppimisest peavalu
‣ oma haridusteed lõpetama, end lõpuni koolitama, kooli lõpetama, haridust omandama; она решила, что доучится позже ta otsustas kooli hiljem lõpetada;
‣ до чего (mingi ajani v. piirini) õppima; доучиться до девятого класса kaheksat klassi lõpetama ~ läbi tegema;
‣ до чего, без доп. (mingi halva tagajärjeni) õppima, õppima, kuni...; он доучился до головной боли ta sai õppimisest peavalu
завезти 326 Г сов. → несов. завозить I кого-что (ära, kaugele, kohale) viima ~ sõidutama; завезти на чужбину võõrsile viima, завезти детей в школу (sama teed sõites) lapsi kooli sõidutama, завезти товар в магазин kaupa kauplusse tooma ~ vedama ~ viima
закал 1 С м. неод.
‣ (без мн. ч.) karastus; karastamine; karastatus, karastumine (ka ülek.); человек старого закала vana kooli mees, vana kooli saanud inimene, человек иного закала teiste vaadetega inimene, teise kooli mees;
‣ kõnek. nätsend, nätske kiht (leivas)
‣ (без мн. ч.) karastus; karastamine; karastatus, karastumine (ka ülek.); человек старого закала vana kooli mees, vana kooli saanud inimene, человек иного закала teiste vaadetega inimene, teise kooli mees;
‣ kõnek. nätsend, nätske kiht (leivas)
заниматься I 169 Г несов.
‣ кем-чем, без доп. õppima mida; tegelema kellega-millega, harrastama mida; заниматься математикой matemaatikat õppima, заниматься в читальном зале lugemissaalis õppima, сегодня ученики не занимаются täna (kooli)tunde ~ kooli ei ole, заниматься хозяйством majapidamisega tegelema, заниматься детьми lastega tegelema, заниматься собой enda eest hoolitsema, заниматься чтением lugema, заниматься спортом sporti tegema ~ harrastama, sportima, заниматься в кружке ringi tööst osa võtma;
‣ с кем töötama kellega, õpetama keda; заниматься с отстающими mahajäänutega töötama, заниматься с детьми lapsi õpetama;
‣ страд. к занимать;
◊ дух занимается ~ займётся hing jääb kinni
‣ кем-чем, без доп. õppima mida; tegelema kellega-millega, harrastama mida; заниматься математикой matemaatikat õppima, заниматься в читальном зале lugemissaalis õppima, сегодня ученики не занимаются täna (kooli)tunde ~ kooli ei ole, заниматься хозяйством majapidamisega tegelema, заниматься детьми lastega tegelema, заниматься собой enda eest hoolitsema, заниматься чтением lugema, заниматься спортом sporti tegema ~ harrastama, sportima, заниматься в кружке ringi tööst osa võtma;
‣ с кем töötama kellega, õpetama keda; заниматься с отстающими mahajäänutega töötama, заниматься с детьми lapsi õpetama;
‣ страд. к занимать;
◊ дух занимается ~ займётся hing jääb kinni
заочно Н
‣ tagaselja; решить заочно tagaselja otsustama;
‣ mittestatsionaarselt, kaugõppe teel, kaugõppes; он окончил школу заочно ta lõpetas kooli kaugõppe teel
‣ tagaselja; решить заочно tagaselja otsustama;
‣ mittestatsionaarselt, kaugõppe teel, kaugõppes; он окончил школу заочно ta lõpetas kooli kaugõppe teel
зачисление 115 С с. неод. (без мн. ч.) (sisse)kandmine; vastuvõtt, arvelevõtt, arvelekandmine; kontosse kandmine; зачисление суммы на текущий счёт summa kandmine jooksvasse kontosse ~ jooksevkontosse, зачисление кого в члены кооператива kelle võtmine kooperatiivi ~ ühistu liikmeks, зачисление кого на службу kelle teenistusse arvamine, зачисление в школу kooli vastuvõtmine, õpilaste nimekirja võtmine
каникулы 51 С неод. (без ед. ч.) (õppe-, kooli-) vaheaeg; зимние каникулы talvevaheaeg, парламентские каникулы (parlamendi) istungjärkude vaheaeg
колено С с. неод.
‣ ед. ч. 94, мн. ч. 17 (род. п. с предлогами также колен) põlv; разбить колено põlve katki lööma, ушибить колено põlve ära lööma, стать ~ опуститься на колени põlvili laskuma, упасть ~ броситься на колени põlvili langema ~ heitma, ползать на коленях põlvili roomama (ka ülek.), встать с колен (põlvedelt) tõusma, стоять на коленях põlvitama, по колени, по колено põlvini, põlvist saadik, протёртые колени kulunud põlved (pükstel), сидеть на коленях у кого kelle süles istuma, посадить на колени sülle võtma ~ panema, взять на колени sülle võtma, põlvele tõstma;
‣ ед. ч. 94, мн. ч. 49 bot. varrelüli, sõlmevahe; коленья бамбука bambuse lülid;
‣ 94, мн. ч. также 49 looge, käär, käänd, käänak, koold; tehn. põlvis, põlvtoru; коленья реки jõekäärud, колено водосточной трубы vihmaveetoru põlvis ~ põlv;
‣ 94 viisikatke; triller (linnulaulus); kõnek. (efektne) tantsufiguur, tantsuvigur;
‣ 94 sugupõlv; родственник в третьем колене kolmanda põlve sugulane;
◊ ставить ~ поставить на колени кого kõrgst. keda põlvili suruma; откалывать ~ отколоть колено madalk. vempu (sisse) viskama, vigurit (välja) viskama; море по колено ~ по колена кому kõnek. meri (on) põlvini kellel
‣ ед. ч. 94, мн. ч. 17 (род. п. с предлогами также колен) põlv; разбить колено põlve katki lööma, ушибить колено põlve ära lööma, стать ~ опуститься на колени põlvili laskuma, упасть ~ броситься на колени põlvili langema ~ heitma, ползать на коленях põlvili roomama (ka ülek.), встать с колен (põlvedelt) tõusma, стоять на коленях põlvitama, по колени, по колено põlvini, põlvist saadik, протёртые колени kulunud põlved (pükstel), сидеть на коленях у кого kelle süles istuma, посадить на колени sülle võtma ~ panema, взять на колени sülle võtma, põlvele tõstma;
‣ ед. ч. 94, мн. ч. 49 bot. varrelüli, sõlmevahe; коленья бамбука bambuse lülid;
‣ 94, мн. ч. также 49 looge, käär, käänd, käänak, koold; tehn. põlvis, põlvtoru; коленья реки jõekäärud, колено водосточной трубы vihmaveetoru põlvis ~ põlv;
‣ 94 viisikatke; triller (linnulaulus); kõnek. (efektne) tantsufiguur, tantsuvigur;
‣ 94 sugupõlv; родственник в третьем колене kolmanda põlve sugulane;
◊ ставить ~ поставить на колени кого kõrgst. keda põlvili suruma; откалывать ~ отколоть колено madalk. vempu (sisse) viskama, vigurit (välja) viskama; море по колено ~ по колена кому kõnek. meri (on) põlvini kellel
колика 69 С ж. неод. (обычно мн. ч.) terav valu, (äge) valuhoog, koolik(ud), med. voolmed, vet. tiirud; его схватили колики tal tuli valuhoog, у меня колики в боку mul pistab küljes, смеяться до колик end kõveraks naerma, печёночная колика maksavoolmed
комплектование 115 С с. неод. (без мн. ч.) komplekt(eer)imine; комплектование бригад brigaadide koostamine ~ komplekteerimine, комплектование школы kooli komplekteerimine
кондуит 1 С м. неод. käitumisraamat (endisaegses koolis); занести ~ записать в кондуит käitumisraamatusse kandma
краса 52 (без род. п. мн. ч.) С ж.
‣ неод. (без мн. ч.) luulek. van. ilu, kaunidus;
‣ неод. (без мн. ч.) чего liter. ehe, au; краса и гордость школы kooli au ja uhkus, для красы kõnek. ilu pärast, kaunistuseks, ehteks;
‣ красы мн. ч. неод. luulek. van. võlu(d), kaunidus;
‣ од. luulek. van. kaunitar;
◊ во всей красе täies aus ja hiilguses (ka iroon.)
‣ неод. (без мн. ч.) luulek. van. ilu, kaunidus;
‣ неод. (без мн. ч.) чего liter. ehe, au; краса и гордость школы kooli au ja uhkus, для красы kõnek. ilu pärast, kaunistuseks, ehteks;
‣ красы мн. ч. неод. luulek. van. võlu(d), kaunidus;
‣ од. luulek. van. kaunitar;
◊ во всей красе täies aus ja hiilguses (ka iroon.)
литературный 126 П
‣ kirjandus-, kirjanduslik, literatuurne; литературный жанр kirjandusžanr, литературная критика kirjanduskriitika, литературное произведение kirjandusteos, литературные круги kirjandusringkond, литературный герой kirjandusteose tegelane, литературное наследие kirjanduspärand, kirjanduslik pärand, литературное имя kirjanikunimi, литературное чтение kirjandus (õppeainena kooli keskastmel);
‣ (кр. ф. литературен, литературна, литературно, литературны) kirja-, kirjakeelne; литературный язык kirjakeel, литературное выражение kirjakeelne väljend, литературное редактирование põhiredigeerimine
‣ kirjandus-, kirjanduslik, literatuurne; литературный жанр kirjandusžanr, литературная критика kirjanduskriitika, литературное произведение kirjandusteos, литературные круги kirjandusringkond, литературный герой kirjandusteose tegelane, литературное наследие kirjanduspärand, kirjanduslik pärand, литературное имя kirjanikunimi, литературное чтение kirjandus (õppeainena kooli keskastmel);
‣ (кр. ф. литературен, литературна, литературно, литературны) kirja-, kirjakeelne; литературный язык kirjakeel, литературное выражение kirjakeelne väljend, литературное редактирование põhiredigeerimine
медаль 90 С ж. неод. medal, auraha; золотая медаль kuldmedal, медаль «За трудовую доблесть» medal «Töövapruse eest», Töövaprusmedal, «Медаль материнства» первой степени esimese järgu Emamedal, медаль Нахимова Nahhimovi medal, памятная медаль, медаль в память кого-чего kelle-mille mälestusmedal, настольная медаль lauamedal, нагрудная медаль rinnamedal, вручение медали medali kätteandmine, присуждение медали medali andmine, представить кого к медали keda medaliga autasustamiseks esitama, наградить медалью medaliga autasustama, кончить школу с золотой медалью kooli kuldmedaliga lõpetama;
◊ оборотная ~ обратная ~ другая сторона медали medali teine külg
◊ оборотная ~ обратная ~ другая сторона медали medali teine külg
насчитываться 168 Г несов. (arvuliselt) olema; в городе насчитывается около ста школ linnas on sadakond ~ ligi sada kooli
национализация 89 С ж. неод. (без мн. ч.) pol.
‣ natsionaliseerimine, riigistamine; национализация земли maa natsionaliseerimine;
‣ omarahvustus, rahvuskeelestus, omakeelestamine; национализация школы rahvuskeelse kooli asutamine, национализация прессы rahvuskeelse ajakirjanduse loomine, национализация оперы ooperile rahvuslike joonte andmine
‣ natsionaliseerimine, riigistamine; национализация земли maa natsionaliseerimine;
‣ omarahvustus, rahvuskeelestus, omakeelestamine; национализация школы rahvuskeelse kooli asutamine, национализация прессы rahvuskeelse ajakirjanduse loomine, национализация оперы ooperile rahvuslike joonte andmine
нянечка 73 С ж. неод. kõnek.
‣ hellitl. lapsehoidja(ke);
‣ haigetalitaja, (haigla) sanitar; koristajatädi (koolis, lasteaias)
‣ hellitl. lapsehoidja(ke);
‣ haigetalitaja, (haigla) sanitar; koristajatädi (koolis, lasteaias)
обследование 115 С с. неод. uurimine, uuringud, läbivaatus, järelevaatus, kontroll, kontrollimine, revideerimine; медицинское обследование meditsiinilised uuringud, arstlik uurimine, обследование школы kooli kontrollimine ~ revideerimine, koolikatsumine (van.), обследование местности maastikuvaatlus, производить ~ проводить обследование uurima
общественно(-) часть сложных слов ühiskonna-, ühiskondlikult; общественно(-) опасное деяние jur. ühiskonnaohtlik tegu, общественно(-) необходимый труд ühiskondlikult vajalik töö, общественно(-) полезный труд ühiskondlikult kasulik ~ ühiskonnakasulik ~ (koolis) ühiskasulik töö, общественно(-)-трудовой ühistöö-
окончить 271a (повел. накл. окончи) Г сов. → несов. оканчивать что, чем (ära) lõpetama; окончить школу kooli lõpetama, окончить работу tööd lõpetama
оставить 278a Г сов. → несов. оставлять кого-что, без чего, где (alles, maha, katki) jätma; оставить детей дома lapsi koju jätma, оставить гостей обедать külalisi lõunale jätma, оставить на второй год istuma ~ klassikursust kordama jätma, оставить учебник в школе õpikut kooli jätma ~ unustama, оставить комнату за собой tuba endale jätma, оставить кого далеко позади kaugele maha jätma, оставить в наследство что кому kellele mida pärandama, оставить до другого ~ следующего раза teiseks korraks jätma, оставить без крова ulualuseta ~ peavarjuta jätma, оставить без сладкого magustoidust ilma jätma, оставить письмо без ответа kirjale mitte vastama, kirjale vastamata jätma, оставить без внимания mitte välja tegema, tähele panemata ~ tähelepanuta jätma, оставить обед нетронутым lõunasööki puutumata jätma, оставить решение в силе otsust jõusse ~ muutmata jätma, оставить вопрос открытым küsimust lahtiseks jätma, оставить глубокий след в памяти sügavasti meelde jääma, mällu sööbima, оставить по себе добрую память endast head mälestust jätma, оставить хорошее впечатление head muljet jätma, оставить семью perekonda maha jätma, оставить надежду lootust jätma, оставить намерение kavatsust katki jätma, оставить разговор jutuajamist lõpetama, оставьте! jätke järele! оставить работу töölt lahkuma, силы оставили его ta jõud oli otsas, я этого так не оставлю seda ma teile ei kingi, niisama ma seda asja ei jäta;
◊ камня на камне не оставить от чего kõnek. maatasa tegema, kivi kivi peale mitte jätma; оставить ~ оставлять с носом кого kõnek. pika ninaga jätma; оставить ~ оставлять в одной рубашке кого kõnek. püksata jätma, puupaljaks tegema; оставить ~ оставлять в дураках кого kõnek. keda ninapidi vedama, narriks tegema, haneks tõmbama; оставить ~ оставлять за собой ~ позади себя кого kaugele maha jätma, seljataha jätma keda; оставить ~ оставлять в покое кого rahule jätma
◊ камня на камне не оставить от чего kõnek. maatasa tegema, kivi kivi peale mitte jätma; оставить ~ оставлять с носом кого kõnek. pika ninaga jätma; оставить ~ оставлять в одной рубашке кого kõnek. püksata jätma, puupaljaks tegema; оставить ~ оставлять в дураках кого kõnek. keda ninapidi vedama, narriks tegema, haneks tõmbama; оставить ~ оставлять за собой ~ позади себя кого kaugele maha jätma, seljataha jätma keda; оставить ~ оставлять в покое кого rahule jätma
отдать 227 Г сов. → несов. отдавать
‣ кого-что, кому-чему tagasi ~ ära andma, tagastama; отдать долг võlga tagasi andma ~ tasuma, отдать книгу в библиотеку raamatut raamatukogusse tagastama, отдать визит vastukülaskäiku ~ vastuvisiiti tegema, отдать в аренду välja rentima, rendile andma, отдать напрокат laenutama, laenuks andma (tarbeesemeid), отдать вещи на хранение asju hoiule andma, отдать в починку parandusse andma, отдать жизнь за родину kodumaa eest elu andma, отдать свои знания кому oma teadmisi edasi andma kellele, отдать голос за кого kelle poolt hääletama ~ oma häält andma, отдать за бесценок kõnek. poolmuidu ~ võileivahinna eest ära andma ~ müüma, много бы отдал за что oleksin paljugi andnud ~ annaksin paljugi mille eest, отдать под суд kohtu alla andma, отдать в солдаты aj. nekrutiks andma, отдать на растерзание кому kelle lõugade vahele viskama (ka ülek.), отдать приказ käsku andma, отдать честь sõj. au andma, отдать предпочтение eelistama, отдать поклон van. kummardama, kummardust tegema;
‣ кого, за кого, куда (mehele, kooli) panema; отдать за старика vanamehele mehele panema, отдать замуж за кого ~ в жёны кому mehele panema, отдать в школу kooli panema;
‣ (также безл.) tagasi lööma; ружьё отдало в плечо püss lõi tagasi, отдало в спину seljast käis valuhoog läbi;
‣ что mer. lahti päästma, hiivama; pöörama; отдать канат köit lahti päästma ~ tegema, отдать концы (1) mer. otsi lahti andma, (2) ülek. madalk. vedru välja viskama, (3) ülek. madalk. plehku panema, varvast viskama, отдать якорь ankrut hiivama, отдать рычаг на себя hooba enda poole tõmbama, отдать назад madalk. taganema;
‣ кого-что, кому-чему pühendama; отдать жизнь науке oma elu teadusele pühendama, отдать все силы чему kogu jõudu pühendama millele;
◊ отдать ~ отдавать богу душу van., kõnek. iroon. hinge heitma, issanda juurde minema; отдать ~ отдавать ~ платить дань чему (1) vääriliselt hindama mida, (2) lõivu maksma, tähelepanu osutama millele; отдать ~ отдавать последний долг кому liter. viimset ~ viimast austust avaldama; отдать ~ отдавать должное ~ справедливость кому-чему vääriliselt hindama keda-mida
‣ кого-что, кому-чему tagasi ~ ära andma, tagastama; отдать долг võlga tagasi andma ~ tasuma, отдать книгу в библиотеку raamatut raamatukogusse tagastama, отдать визит vastukülaskäiku ~ vastuvisiiti tegema, отдать в аренду välja rentima, rendile andma, отдать напрокат laenutama, laenuks andma (tarbeesemeid), отдать вещи на хранение asju hoiule andma, отдать в починку parandusse andma, отдать жизнь за родину kodumaa eest elu andma, отдать свои знания кому oma teadmisi edasi andma kellele, отдать голос за кого kelle poolt hääletama ~ oma häält andma, отдать за бесценок kõnek. poolmuidu ~ võileivahinna eest ära andma ~ müüma, много бы отдал за что oleksin paljugi andnud ~ annaksin paljugi mille eest, отдать под суд kohtu alla andma, отдать в солдаты aj. nekrutiks andma, отдать на растерзание кому kelle lõugade vahele viskama (ka ülek.), отдать приказ käsku andma, отдать честь sõj. au andma, отдать предпочтение eelistama, отдать поклон van. kummardama, kummardust tegema;
‣ кого, за кого, куда (mehele, kooli) panema; отдать за старика vanamehele mehele panema, отдать замуж за кого ~ в жёны кому mehele panema, отдать в школу kooli panema;
‣ (также безл.) tagasi lööma; ружьё отдало в плечо püss lõi tagasi, отдало в спину seljast käis valuhoog läbi;
‣ что mer. lahti päästma, hiivama; pöörama; отдать канат köit lahti päästma ~ tegema, отдать концы (1) mer. otsi lahti andma, (2) ülek. madalk. vedru välja viskama, (3) ülek. madalk. plehku panema, varvast viskama, отдать якорь ankrut hiivama, отдать рычаг на себя hooba enda poole tõmbama, отдать назад madalk. taganema;
‣ кого-что, кому-чему pühendama; отдать жизнь науке oma elu teadusele pühendama, отдать все силы чему kogu jõudu pühendama millele;
◊ отдать ~ отдавать богу душу van., kõnek. iroon. hinge heitma, issanda juurde minema; отдать ~ отдавать ~ платить дань чему (1) vääriliselt hindama mida, (2) lõivu maksma, tähelepanu osutama millele; отдать ~ отдавать последний долг кому liter. viimset ~ viimast austust avaldama; отдать ~ отдавать должное ~ справедливость кому-чему vääriliselt hindama keda-mida
отметка 72 С ж. неод.
‣ märge (ka info), märk, tähis, (skaala) jaotusmärk; geod. kõrgusmärk, -arv; (без мн. ч.) märkimine, märgistus, tähistus; отметка уровня ehit. kõrgusmärk, reeper, проектная отметка ehit. projektikohane kõrgus, нулевая отметка nullkoht;
‣ hinne (koolis); поставить отметку hinnet panema
‣ märge (ka info), märk, tähis, (skaala) jaotusmärk; geod. kõrgusmärk, -arv; (без мн. ч.) märkimine, märgistus, tähistus; отметка уровня ehit. kõrgusmärk, reeper, проектная отметка ehit. projektikohane kõrgus, нулевая отметка nullkoht;
‣ hinne (koolis); поставить отметку hinnet panema
отходить III 313a Г сов. kõnek.
‣ 313b kõndimist ~ käimist lõpetama;
‣ (teatud aeg) käima (näit. koolis, ametis), (teatud aeg) mingi ameti peal ~ mingis ametis olema;
‣ несов. отхаживать что kõnek. (jalgu) valusaks käima ~ ära väsitama;
‣ несов. отхаживать кого, чем madalk. läbi peksma, naha peale andma
‣ 313b kõndimist ~ käimist lõpetama;
‣ (teatud aeg) käima (näit. koolis, ametis), (teatud aeg) mingi ameti peal ~ mingis ametis olema;
‣ несов. отхаживать что kõnek. (jalgu) valusaks käima ~ ära väsitama;
‣ несов. отхаживать кого, чем madalk. läbi peksma, naha peale andma
по предлог I с дат. п.
‣ koha märkimisel mööda mida, mille peal, -l, -s, -st; по дороге mööda teed, tee peal, teel, по морю merd mööda, meritsi, по небу taevas, по лестнице mööda treppi, trepist (üles, alla), слёзы катились по щекам pisarad veeresid mööda põski alla, бегать по магазинам mööda poode jooksma, ходить по знакомым tuttavaid mööda käima, шарить по карманам taskutes sorima, оглянуться по сторонам ringi vaatama, по всему свету üle kogu ilma;
‣ objekti märkimisel vastu mida, mille vastu, kelle-mille pihta, -le; kelle-mille järele; хлопать по плечу vastu õlga ~ õla pihta lööma, õlale patsutama, стучать по столу vastu lauda koputama, стрелять по врагу vaenlast ~ vaenlase pihta tulistama, скучать по детям laste järele ~ lapsi taga igatsema, тосковать по родине kodumaad taga igatsema, плакать по покойнику surnut taga nutma;
‣ tegevusala märkimisel alal, -l, -s, -st, genitiivatribuut, liitsõna; работать по найму palgatööl olema, первенство страны по хоккею maa meistrivõistlused jäähokis, экзамен по физике eksam füüsikas ~ füüsikast, füüsikaeksam, специалист по нефти nafta eriteadlane, чемпион по шахматам maletšempion, -meister, исследование по языку keeleuurimus, работы по озеленению haljastustööd;
‣ põhjuse ja otstarbe märkimisel pärast, tõttu, tagajärjel, järgi, -st, -l, jaoks, tarvis, -ks, ka liitsõna; по болезни haiguse pärast ~ tõttu, жениться по любви armastusest ~ armastuse pärast naituma, позвать по делу asja pärast kutsuma, по обязанности kohustuse pärast ~ järgi, по рассеянности hajameelsuse tõttu, по ошибке eksituse tagajärjel, eksikombel, одеваться по погоде ilma järgi riides käima, работать по совести südametunnistuse järgi tööd tegema, по совету кого kelle soovitusel, kelle nõuande kohaselt, по просьбе кого kelle palvel, ошибка по невнимательности hooletusviga;
‣ abinõu v. vahendi märkimisel mille kaudu, teel, abil, varal, läbi, järgi, -s, -l, -ga; по радио raadio kaudu ~ teel, по почте posti teel, postiga, по компасу kompassi järgi, по солнцу päikese järgi, это передавали по радио seda räägiti raadios, считать по пальцам sõrmedel arvutama, говорить по телефону telefoniga rääkima;
‣ suhte märkimisel poolest, poolt, -lt, suhtes, liitsõna; по величине suuruse poolest, suuruselt, по качеству kvaliteedi poolest, kvaliteedilt, по образованию hariduse poolest, hariduselt, родственник по матери ema poolt ~ emapoolne sugulane, младший по возрасту vanuselt noorem ~ noorim, младший по званию sõj. auastmelt madalam, по отношению к друзьям sõprade suhtes, по сравнению с прошлым годом eelmise aastaga võrreldes, товарищ по оружию relvavend, товарищ по работе töökaaslane, самый ранний по времени памятник архитектуры kõige vanem arhitektuurimälestis;
‣ aja märkimisel -ti, -l, läbi, viisi, kaupa; по субботам laupäeviti, igal laupäeval, по утрам hommikuti, работать по ночам öösiti tööl käima ~ töötama, по целым дням päevad läbi, päevade viisi ~ kaupa;
‣ suuna märkimisel piki mida, mille suunas, mida mööda; ехать по границе piki piiri sõitma, гладить по шерсти pärikarva silitama (ka ülek.), по следам jälgedes, jälgi mööda;
‣ laadi v. tunnuse märkimisel järgi, vastavalt, kohaselt, põhjal, alusel, -s, -st, -l, -lt, liitsõna; по закону seaduse järgi, vastavalt seadusele, по желанию soovi järgi ~ kohaselt, работать по плану plaani järgi töötama, перчатка по руке kinnas on käe järgi, узнать по голосу hääle järgi ~ häälest ära tundma, судить по внешности välimuse järgi ~ põhjal otsustama, он одет по моде ta on moe järgi ~ moekalt riides, по всем правилам kõigi reeglite kohaselt, жить по правде kõnek. ausalt elama, по собственному желанию omal soovil, справочник по орфографии ortograafiateatmik;
‣ jaotuse märkimisel -sse, -le, -ti, kaupa, haaval; разместить по комнатам tubadesse paigutama, расходиться по домам (kodudesse) laiali minema, рассадить по местам istekohtadele paigutama, каждому по книге igaühele üks raamat, по пяти рублей каждому igaühele viis rubla, по зёрнышку terakaupa, -haaval, они выпили по стакану чая igaüks neist jõi klaasi teed, по одному ~ одной ühekaupa, ükshaaval, по пяти viiekaupa, по шести kuuekaupa, по рублю штука (üks) rubla tükk; II с вин. п. . piirmäära märkimisel kuni milleni, millest saadik, -ni; прочитать с первой по пятую главу lugema esimesest kuni viienda peatükini (kaasa arvatud), по пояс в воде vööst saadik vees, по колено põlvist saadik, põlvini, по сей день selle ajani, siiani, tänaseni, tänini, он влюблён по уши ta on kõrvuni armunud, он по горло занят ta on üle pea töö sees, ta on ülimalt hõivatud;
‣ koha märkimisel; сидеть по другую сторону стола teisel pool lauda istuma, по левую руку vasakut kätt;
‣ kõnek. tegevussfääri märkimisel -l, kelle-mille järel käima, keda-mida tooma ~ toomas käima; ходить по ягоды marjul käima, ходить по грибы seenel ~ seenil käima, идти по воду к колодцу kaevust vett tooma minema;
‣ jaotuse, määra v. hulga märkimisel kaupa; по два ~ по две kahekaupa, по двое kahekaupa, по три kolmekaupa, по трое kolmekaupa, по три рубля kolm rubla tükk, дать каждому по три рубля igaühele kolm rubla andma; III с предл. п. . ajalise järgnevuse märkimisel pärast ~ peale mida, mille järel; по окончании школы pärast ~ peale kooli lõpetamist, kooli lõpetamise järel, по истечении срока pärast tähtaja möödumist;
‣ kõnek. van. (tegevus)objekti märkimisel; скучать по отце isa taga igatsema;
◊ плыть по течению pärivett ujuma; цыплят по осени считают vanas. tibusid loetakse sügisel
‣ koha märkimisel mööda mida, mille peal, -l, -s, -st; по дороге mööda teed, tee peal, teel, по морю merd mööda, meritsi, по небу taevas, по лестнице mööda treppi, trepist (üles, alla), слёзы катились по щекам pisarad veeresid mööda põski alla, бегать по магазинам mööda poode jooksma, ходить по знакомым tuttavaid mööda käima, шарить по карманам taskutes sorima, оглянуться по сторонам ringi vaatama, по всему свету üle kogu ilma;
‣ objekti märkimisel vastu mida, mille vastu, kelle-mille pihta, -le; kelle-mille järele; хлопать по плечу vastu õlga ~ õla pihta lööma, õlale patsutama, стучать по столу vastu lauda koputama, стрелять по врагу vaenlast ~ vaenlase pihta tulistama, скучать по детям laste järele ~ lapsi taga igatsema, тосковать по родине kodumaad taga igatsema, плакать по покойнику surnut taga nutma;
‣ tegevusala märkimisel alal, -l, -s, -st, genitiivatribuut, liitsõna; работать по найму palgatööl olema, первенство страны по хоккею maa meistrivõistlused jäähokis, экзамен по физике eksam füüsikas ~ füüsikast, füüsikaeksam, специалист по нефти nafta eriteadlane, чемпион по шахматам maletšempion, -meister, исследование по языку keeleuurimus, работы по озеленению haljastustööd;
‣ põhjuse ja otstarbe märkimisel pärast, tõttu, tagajärjel, järgi, -st, -l, jaoks, tarvis, -ks, ka liitsõna; по болезни haiguse pärast ~ tõttu, жениться по любви armastusest ~ armastuse pärast naituma, позвать по делу asja pärast kutsuma, по обязанности kohustuse pärast ~ järgi, по рассеянности hajameelsuse tõttu, по ошибке eksituse tagajärjel, eksikombel, одеваться по погоде ilma järgi riides käima, работать по совести südametunnistuse järgi tööd tegema, по совету кого kelle soovitusel, kelle nõuande kohaselt, по просьбе кого kelle palvel, ошибка по невнимательности hooletusviga;
‣ abinõu v. vahendi märkimisel mille kaudu, teel, abil, varal, läbi, järgi, -s, -l, -ga; по радио raadio kaudu ~ teel, по почте posti teel, postiga, по компасу kompassi järgi, по солнцу päikese järgi, это передавали по радио seda räägiti raadios, считать по пальцам sõrmedel arvutama, говорить по телефону telefoniga rääkima;
‣ suhte märkimisel poolest, poolt, -lt, suhtes, liitsõna; по величине suuruse poolest, suuruselt, по качеству kvaliteedi poolest, kvaliteedilt, по образованию hariduse poolest, hariduselt, родственник по матери ema poolt ~ emapoolne sugulane, младший по возрасту vanuselt noorem ~ noorim, младший по званию sõj. auastmelt madalam, по отношению к друзьям sõprade suhtes, по сравнению с прошлым годом eelmise aastaga võrreldes, товарищ по оружию relvavend, товарищ по работе töökaaslane, самый ранний по времени памятник архитектуры kõige vanem arhitektuurimälestis;
‣ aja märkimisel -ti, -l, läbi, viisi, kaupa; по субботам laupäeviti, igal laupäeval, по утрам hommikuti, работать по ночам öösiti tööl käima ~ töötama, по целым дням päevad läbi, päevade viisi ~ kaupa;
‣ suuna märkimisel piki mida, mille suunas, mida mööda; ехать по границе piki piiri sõitma, гладить по шерсти pärikarva silitama (ka ülek.), по следам jälgedes, jälgi mööda;
‣ laadi v. tunnuse märkimisel järgi, vastavalt, kohaselt, põhjal, alusel, -s, -st, -l, -lt, liitsõna; по закону seaduse järgi, vastavalt seadusele, по желанию soovi järgi ~ kohaselt, работать по плану plaani järgi töötama, перчатка по руке kinnas on käe järgi, узнать по голосу hääle järgi ~ häälest ära tundma, судить по внешности välimuse järgi ~ põhjal otsustama, он одет по моде ta on moe järgi ~ moekalt riides, по всем правилам kõigi reeglite kohaselt, жить по правде kõnek. ausalt elama, по собственному желанию omal soovil, справочник по орфографии ortograafiateatmik;
‣ jaotuse märkimisel -sse, -le, -ti, kaupa, haaval; разместить по комнатам tubadesse paigutama, расходиться по домам (kodudesse) laiali minema, рассадить по местам istekohtadele paigutama, каждому по книге igaühele üks raamat, по пяти рублей каждому igaühele viis rubla, по зёрнышку terakaupa, -haaval, они выпили по стакану чая igaüks neist jõi klaasi teed, по одному ~ одной ühekaupa, ükshaaval, по пяти viiekaupa, по шести kuuekaupa, по рублю штука (üks) rubla tükk; II с вин. п. . piirmäära märkimisel kuni milleni, millest saadik, -ni; прочитать с первой по пятую главу lugema esimesest kuni viienda peatükini (kaasa arvatud), по пояс в воде vööst saadik vees, по колено põlvist saadik, põlvini, по сей день selle ajani, siiani, tänaseni, tänini, он влюблён по уши ta on kõrvuni armunud, он по горло занят ta on üle pea töö sees, ta on ülimalt hõivatud;
‣ koha märkimisel; сидеть по другую сторону стола teisel pool lauda istuma, по левую руку vasakut kätt;
‣ kõnek. tegevussfääri märkimisel -l, kelle-mille järel käima, keda-mida tooma ~ toomas käima; ходить по ягоды marjul käima, ходить по грибы seenel ~ seenil käima, идти по воду к колодцу kaevust vett tooma minema;
‣ jaotuse, määra v. hulga märkimisel kaupa; по два ~ по две kahekaupa, по двое kahekaupa, по три kolmekaupa, по трое kolmekaupa, по три рубля kolm rubla tükk, дать каждому по три рубля igaühele kolm rubla andma; III с предл. п. . ajalise järgnevuse märkimisel pärast ~ peale mida, mille järel; по окончании школы pärast ~ peale kooli lõpetamist, kooli lõpetamise järel, по истечении срока pärast tähtaja möödumist;
‣ kõnek. van. (tegevus)objekti märkimisel; скучать по отце isa taga igatsema;
◊ плыть по течению pärivett ujuma; цыплят по осени считают vanas. tibusid loetakse sügisel
подготовка 72 С ж. неод. (без мн. ч.) ettevalmistus, ettevalmistamine, (välja)koolitus, (välja)koolitamine, õpe, õppus; (ette)valmistumine; ettevalmist(at)us, koolit(at)us; подготовка к выборам valimiseelne ettevalmistus, valimiste ettevalmistamine, valimisteks valmistumine, подготовка к севу külvi ettevalmistamine, külviks valmistumine, подготовка кадров kaadri ettevalmistus ~ ettevalmistamine, kaadriõpe, работник по подготовке кадров kaadriõppetöötaja, подготовка новых рабочих uute tööliste kutseõpe, вести подготовку ette valmistama, общетрудовая подготовка üldtöine ettevalmistus, üldine tööõpe (koolis), военная подготовка sõjaline ettevalmistus ~ õpetus, боевая и политическая подготовка sõj. lahinguline ja poliitiline ettevalmistus, артиллерийская подготовка sõj. suurtükiväe ettevalmistustuli, подготовка данных info andmevalmendus
покрой 41 С м. неод. tegumood, lõige; пальто модного покроя moodsa tegumoega ~ lõikega mantel, интеллигент старинного покроя ülek. liter. endisaja ~ vana kooli intelligent;
◊ на один покрой, одного покроя nagu ühe vitsaga löödud, nagu ühest laastust
◊ на один покрой, одного покроя nagu ühe vitsaga löödud, nagu ühest laastust
политехнизация 89 С ж. неод. (без мн. ч.) polütehniseerimine (polütehnilise hariduse andmine v. juurutamine); политехнизация обучения õpetuse polütehniseerimine ~ tootmisele lähendamine, политехнизация школы koolis tootmisõpetuse sisseseadmine
поступить 323b Г сов. → несов. поступать
‣ как, с кем-чем, без доп. toimima, talitama, käituma; поступить правильно õigesti talitama, поступить нечестно ebaausalt käituma;
‣ куда kuhu astuma, sisse saama (kõnek.); tööle asuma ~ minema; поступить в университет ülikooli astuma, поступить слесарем на завод tehasesse lukksepaks minema, в этом году ему не удалось поступить sel aastal ta ei saanud (kooli) sisse;
‣ (без 1 и 2 л.) saabuma, laekuma, jõudma, tulema; minema; поступить в продажу müügile tulema, поступило распоряжение tuli korraldus, вода поступила в бак vesi voolas ~ jooksis ~ tuli paaki, пар поступил в цилиндр aur jõudis ~ tuli silindrisse;
‣ (üle) minema, sattuma; поступить в распоряжение кого kelle käsutusse (üle) minema
‣ как, с кем-чем, без доп. toimima, talitama, käituma; поступить правильно õigesti talitama, поступить нечестно ebaausalt käituma;
‣ куда kuhu astuma, sisse saama (kõnek.); tööle asuma ~ minema; поступить в университет ülikooli astuma, поступить слесарем на завод tehasesse lukksepaks minema, в этом году ему не удалось поступить sel aastal ta ei saanud (kooli) sisse;
‣ (без 1 и 2 л.) saabuma, laekuma, jõudma, tulema; minema; поступить в продажу müügile tulema, поступило распоряжение tuli korraldus, вода поступила в бак vesi voolas ~ jooksis ~ tuli paaki, пар поступил в цилиндр aur jõudis ~ tuli silindrisse;
‣ (üle) minema, sattuma; поступить в распоряжение кого kelle käsutusse (üle) minema
приспособить 277 Г сов. → несов. приспосабливать, приспособлять что, для чего, к чему, подо что kohandama, sobivaks ~ kohaseks tegema ~ mugandama, sobitama, soveldama; приспособить здание под школу hoonet kooli jaoks ~ koolimajaks kohandama
проучиться 311 Г сов. (teatud aeg v. ajani) õppima ~ koolis käima; он проучился три года в вузе ta käis kolm aastat kõrgkoolis
работа 51 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) töö, töötamine, töötegemine, tegutsemine, toimimine, toiming; käimine (masina kohta); el. talitlus; воспитательная работа kasvatus, kasvatustöö, научно-исследовательская работа teaduslik uurimistöö, teadustöö, исследовательская работа uurimine, uurimistöö, общественная работа ühiskondlik töö, ühiskonnatöö, политико-воспитательная работа poliitkasvatustöö, poliitiline kasvatus, работа по найму palgatöö, подённая работа päevatöö, сдельная работа tükitöö, сверхурочная работа ületunnitöö, совместная работа koostöö, ühistöö, подрывная работа õõnestustöö, ударная работа lööktöö, умственная работа vaimne töö, vaimutöö, физическая работа kehaline ~ füüsiline töö, ручная работа käsitöö, käsitsitöö, безотказная работа tõrketu töö, машинная работа masinatöö, работа на высоте, верхолазная работа kõrgtöö, основная работа põhitöö, подземная работа allmaatöö, подсобная работа abitöö, трудоёмкая работа palju (töö)jõukulu nõudev ~ töömahukas töö, информационная работа informatsioonindus, infotöö, infotegevus, infoteenindus, справочно-информационная работа teatmeteenindus, teadistus, работа над собой töö enese kallal, enese kasvatamine ~ täiustamine, работа над романом töö romaani kallal, romaani kirjutamine, место работы töökoht, работа конференции продолжается konverents kestab ~ jätkub, пленум закончил свою работу pleenum lõppes ~ on lõppenud, он весь в работе ta on üle pea töös, tal on tööd üle pea, фильм ещё в работе film on alles tegemisel ~ teoksil, работа вхолостую tehn. tühikäik, tühikäigul töötamine, длительная работа kestev töötamine ~ tegutsemine, el. kestustalitlus, синхронная работа el. sünkroontalitlus, sünkroontöö(tamine), взяться ~ приняться за работу töö kallale asuma, поступать на работу tööle asuma ~ minema, устроиться на работу töökohta saama, снять с работы töölt vallandama ~ tagandama, увольняться с работы end töölt lahti võtma, быть на работе tööl olema, проделать большую работу suurt tööd (ära) tegema, вовлекать в работу töösse kaasa tõmbama;
‣ работы мн. ч. töö(d); арматурные работы ehit. sarrusetööd, монтажные работы montaažitööd, paigaldustööd, горные работы mäend. mäetööd, поисковые работы geol. otsing, otsingutööd, otsimine, мелиоративные ~ мелиорационные работы maaparandus, maaparandustööd, melioratsioonitööd, осушительные работы kuivendus, kuivendustööd, полевые работы põllutööd, välitööd (ka geol.), сельскохозяйственные работы põllumajandustööd, põllumajanduslikud tööd, землеройные работы kaevetööd, земляные работы mullatööd, ирригационные работы niisutus, niisutustööd, внутренние работы ehit. sisetöö(d), наружные работы välistöö(d), каменные работы ehit. müüritööd, подготовительные работы ettevalmistus, ettevalmistustööd, valmendus, valmendustööd, строительно-монтажные работы ehitustööd, ehitus- ja montaažitööd, ehitusmontaažitööd, ehitustarindite montaaž, строительные работы ehitustööd, погрузочно-разгрузочные работы laadimine, laadimistööd, peale- ja mahalaadimine, сезонные работы hooajatööd, исправительно-трудовые работы paranduslikud tööd, принудительные работы sundtöö, sunniviisiline töö;
‣ töö, teos; töötlus; дипломная работа diplomitöö, контрольная работа kontrolltöö (koolis), печатная работа trükitöö, trükis, работы известного художника kuulsa kunstniku tööd ~ teosed ~ taiesed, вещь тонкой работы peenelt töödeldud ~ peentöötlusega ese, грубая работа jäme töö, jämetöötlus, топорная работа ülek. kirvetöö;
◊ брать ~ взять в работу кого kõnek. (1) keda töötlema hakkama ~ ette ~ käsile võtma, (2) pähe andma kellele
‣ (без мн. ч.) töö, töötamine, töötegemine, tegutsemine, toimimine, toiming; käimine (masina kohta); el. talitlus; воспитательная работа kasvatus, kasvatustöö, научно-исследовательская работа teaduslik uurimistöö, teadustöö, исследовательская работа uurimine, uurimistöö, общественная работа ühiskondlik töö, ühiskonnatöö, политико-воспитательная работа poliitkasvatustöö, poliitiline kasvatus, работа по найму palgatöö, подённая работа päevatöö, сдельная работа tükitöö, сверхурочная работа ületunnitöö, совместная работа koostöö, ühistöö, подрывная работа õõnestustöö, ударная работа lööktöö, умственная работа vaimne töö, vaimutöö, физическая работа kehaline ~ füüsiline töö, ручная работа käsitöö, käsitsitöö, безотказная работа tõrketu töö, машинная работа masinatöö, работа на высоте, верхолазная работа kõrgtöö, основная работа põhitöö, подземная работа allmaatöö, подсобная работа abitöö, трудоёмкая работа palju (töö)jõukulu nõudev ~ töömahukas töö, информационная работа informatsioonindus, infotöö, infotegevus, infoteenindus, справочно-информационная работа teatmeteenindus, teadistus, работа над собой töö enese kallal, enese kasvatamine ~ täiustamine, работа над романом töö romaani kallal, romaani kirjutamine, место работы töökoht, работа конференции продолжается konverents kestab ~ jätkub, пленум закончил свою работу pleenum lõppes ~ on lõppenud, он весь в работе ta on üle pea töös, tal on tööd üle pea, фильм ещё в работе film on alles tegemisel ~ teoksil, работа вхолостую tehn. tühikäik, tühikäigul töötamine, длительная работа kestev töötamine ~ tegutsemine, el. kestustalitlus, синхронная работа el. sünkroontalitlus, sünkroontöö(tamine), взяться ~ приняться за работу töö kallale asuma, поступать на работу tööle asuma ~ minema, устроиться на работу töökohta saama, снять с работы töölt vallandama ~ tagandama, увольняться с работы end töölt lahti võtma, быть на работе tööl olema, проделать большую работу suurt tööd (ära) tegema, вовлекать в работу töösse kaasa tõmbama;
‣ работы мн. ч. töö(d); арматурные работы ehit. sarrusetööd, монтажные работы montaažitööd, paigaldustööd, горные работы mäend. mäetööd, поисковые работы geol. otsing, otsingutööd, otsimine, мелиоративные ~ мелиорационные работы maaparandus, maaparandustööd, melioratsioonitööd, осушительные работы kuivendus, kuivendustööd, полевые работы põllutööd, välitööd (ka geol.), сельскохозяйственные работы põllumajandustööd, põllumajanduslikud tööd, землеройные работы kaevetööd, земляные работы mullatööd, ирригационные работы niisutus, niisutustööd, внутренние работы ehit. sisetöö(d), наружные работы välistöö(d), каменные работы ehit. müüritööd, подготовительные работы ettevalmistus, ettevalmistustööd, valmendus, valmendustööd, строительно-монтажные работы ehitustööd, ehitus- ja montaažitööd, ehitusmontaažitööd, ehitustarindite montaaž, строительные работы ehitustööd, погрузочно-разгрузочные работы laadimine, laadimistööd, peale- ja mahalaadimine, сезонные работы hooajatööd, исправительно-трудовые работы paranduslikud tööd, принудительные работы sundtöö, sunniviisiline töö;
‣ töö, teos; töötlus; дипломная работа diplomitöö, контрольная работа kontrolltöö (koolis), печатная работа trükitöö, trükis, работы известного художника kuulsa kunstniku tööd ~ teosed ~ taiesed, вещь тонкой работы peenelt töödeldud ~ peentöötlusega ese, грубая работа jäme töö, jämetöötlus, топорная работа ülek. kirvetöö;
◊ брать ~ взять в работу кого kõnek. (1) keda töötlema hakkama ~ ette ~ käsile võtma, (2) pähe andma kellele
рано Н (сравн. ст. раньше) vara, varakult; on vara; рано утром hommikul vara, varahommikul, встать рано vara tõusma, он научился рано читать ta õppis vara ~ varakult lugema, ещё рано on veel vara, рано нам думать об отпуске meil on veel vara puhkusele mõelda, ему ещё рано в школу tal on veel vara kooli minna;
◊ рано или поздно varem või hiljem, ükskord ikkagi
◊ рано или поздно varem või hiljem, ükskord ikkagi
распределение 115 С с. неод. (без мн. ч.)
‣ кого-чего, между кем-чем jaotamine, jagamine, jaotus; jaotumine, jagunemine; jaotumus; соразмерное распределение proportsionaalne jaotamine ~ jaotus, распределение продуктов toiduainete jaotamine, распределение работы tööjaotus, распределение по труду töö järgi jaotamine, функция распределения mat. jaotusfunktsioon, распределение памяти info mälujaotus, распределение корней bot. juurte jaotumus;
‣ кого (pärast kooli lõpetamist) töölemääramine, töölesuunamine, töölepaigutamine; распределение на работу молодых специалистов noorte spetsialistide töölesuunamine
‣ кого-чего, между кем-чем jaotamine, jagamine, jaotus; jaotumine, jagunemine; jaotumus; соразмерное распределение proportsionaalne jaotamine ~ jaotus, распределение продуктов toiduainete jaotamine, распределение работы tööjaotus, распределение по труду töö järgi jaotamine, функция распределения mat. jaotusfunktsioon, распределение памяти info mälujaotus, распределение корней bot. juurte jaotumus;
‣ кого (pärast kooli lõpetamist) töölemääramine, töölesuunamine, töölepaigutamine; распределение на работу молодых специалистов noorte spetsialistide töölesuunamine
распределить 285a Г сов. → несов. распределять
‣ кого-что, между кем-чем (ära) jaotama, jagama; распределить детей по классам lapsi klassidesse jaotama, распределить работу tööd (ära) jaotama, правильно распределить время aega õigesti jaotama, распределить деньги между собой raha omavahel (ära) jagama;
‣ кого-что, куда kõnek. (pärast kooli lõpetamist) tööle määrama ~ suunama; распределить выпускников (kooli)lõpetajaid tööle suunama
‣ кого-что, между кем-чем (ära) jaotama, jagama; распределить детей по классам lapsi klassidesse jaotama, распределить работу tööd (ära) jaotama, правильно распределить время aega õigesti jaotama, распределить деньги между собой raha omavahel (ära) jagama;
‣ кого-что, куда kõnek. (pärast kooli lõpetamist) tööle määrama ~ suunama; распределить выпускников (kooli)lõpetajaid tööle suunama
распределиться 285 Г сов. → несов. распределяться
‣ jaotuma, jagunema; распределиться по группам rühmadesse ~ gruppidesse jagunema;
‣ kõnek. (pärast kooli lõpetamist) tööle määratama ~ suunatama; он распределился на Камчатку ta määrati ~ suunati tööle Kamtšatkale
‣ jaotuma, jagunema; распределиться по группам rühmadesse ~ gruppidesse jagunema;
‣ kõnek. (pärast kooli lõpetamist) tööle määratama ~ suunatama; он распределился на Камчатку ta määrati ~ suunati tööle Kamtšatkale
секуляризация 89 С ж. неод. (без мн. ч.) jur. sekulariseerimine, sekularisatsioon; секуляризация церковного имущества kirikuvara riigistamine, секуляризация школьного преподавания kooli eraldamine kirikust
снабжение 115 С с. неод. (без мн. ч.) кого, чем varustamine, varustus; бесперебойное снабжение häireteta varustamine, снабжение водой veega varustamine, veevarustus снабжение продовольствием toidumoonaga ~ toiduainetega ~ toiduga varustamine, снабжение школы учебными пособиями kooli varustamine õppevahenditega, снабжение армии sõjaväe varustamine, снабжение изделий маркировкой toodete märgistamine, органы снабжения varustusorganid, varustusasutused, агент по снабжению varustusagent, транспорт снабжения mer. varustuslaev, снабжение шлюпки mer. paadivarustus (esemed), продовольственное снабжение toiduvarustus (näit. sõjaväes), вещевое снабжение sõj. riidevarustus
собрать 216 Г сов. → несов. собирать
‣ кого-что, чего kokku koguma ~ korjama, koristama; собрать с пола бумаги põrandalt pabereid kokku ~ üles korjama, собрать грибов seeni korjama, собрать хлопок puuvilla koristama, собрать урожай saaki koguma ~ koristama, собрать членские взносы liikmemaksu koguma, собрать сведения andmeid koguma, собрать мысли mõtteid koguma, собрать аудиторию kuulajaid ~ kuulajaskonda kokku koguma ~ kutsuma, собрать на стол toitu lauale panema, собрать со стола lauda kraamima, собрать библиотеку raamatukogu soetama, собрать голоса hääli koguma, poolthääli saama;
‣ что kokku panema ~ seadma, tarima, monteerima, koostama, rakestama; собрать часы kella kokku panema, собрать машину masinat koostama ~ (kokku) monteerima ~ kokku panema, собрать букет ~ цветы в букет lilli kimpu ~ kimbuks seadma, aiand. neostama, собрать волосы juukseid seadma;
‣ что kokku võtma; собрать всё своё мужество kogu oma julgust ~ mehisust kokku võtma, собрать последние силы viimast jõudu kokku võtma;
‣ kõnek. кого-что (teeleminekuks) valmis seadma ~ sättima; собрать чемодан kohvrit pakkima, собрать сына в дорогу poega teeleasumiseks ~ minekuvalmis seadma, собрать детей в школу lapsi kooli(minekuks) sättima;
‣ что kokku ~ sisse võtma (rõiva kohta); собрать платье в талии kleiti keskelt kokku tõmbama ~ krousima;
◊ костей не собрать kõnek. tükid taga, et enam oma konte ei oska kokku lugeda
‣ кого-что, чего kokku koguma ~ korjama, koristama; собрать с пола бумаги põrandalt pabereid kokku ~ üles korjama, собрать грибов seeni korjama, собрать хлопок puuvilla koristama, собрать урожай saaki koguma ~ koristama, собрать членские взносы liikmemaksu koguma, собрать сведения andmeid koguma, собрать мысли mõtteid koguma, собрать аудиторию kuulajaid ~ kuulajaskonda kokku koguma ~ kutsuma, собрать на стол toitu lauale panema, собрать со стола lauda kraamima, собрать библиотеку raamatukogu soetama, собрать голоса hääli koguma, poolthääli saama;
‣ что kokku panema ~ seadma, tarima, monteerima, koostama, rakestama; собрать часы kella kokku panema, собрать машину masinat koostama ~ (kokku) monteerima ~ kokku panema, собрать букет ~ цветы в букет lilli kimpu ~ kimbuks seadma, aiand. neostama, собрать волосы juukseid seadma;
‣ что kokku võtma; собрать всё своё мужество kogu oma julgust ~ mehisust kokku võtma, собрать последние силы viimast jõudu kokku võtma;
‣ kõnek. кого-что (teeleminekuks) valmis seadma ~ sättima; собрать чемодан kohvrit pakkima, собрать сына в дорогу poega teeleasumiseks ~ minekuvalmis seadma, собрать детей в школу lapsi kooli(minekuks) sättima;
‣ что kokku ~ sisse võtma (rõiva kohta); собрать платье в талии kleiti keskelt kokku tõmbama ~ krousima;
◊ костей не собрать kõnek. tükid taga, et enam oma konte ei oska kokku lugeda
совет 1 С м. неод.
‣ nõu, nõuanne; дельный совет asjalik nõu, совет врача arsti nõuanne, дать совет nõu andma, nõustama, последовать совету кого kelle nõu(ande) järgi talitama, помочь советом кому keda nõuga aitama, благодарить за совет кого keda (hea) nõu eest tänama, обратиться за советом nõu küsima;
‣ nõupidamine; пригласить на совет nõupidamisele kutsuma, держать совет nõu pidama;
‣ nõukogu; экспертный совет ekspertide nõukogu, художественный совет kunstinõukogu, учёный совет teaduslik nõukogu, teadusnõukogu, педагогический совет (kooli) õppenõukogu, семейный совет (1) perekonna ~ perekondlik nõupidamine, (2) perekonnanõukogu, сельский совет külanõukogu, районный совет rajooninõukogu, военный совет sõjanõukogu, Совет народных депутатов rahvasaadikute nõukogu, Совет депутатов трудящихся aj. töörahva saadikute nõukogu, совет рабочих, крестьянских и красноармейских депутатов aj. tööliste, talupoegade ja punaarmeelaste saadikute nõukogu, Страна Советов Nõukogudemaa, Верховный Совет СССР aj. NSVL Ülemnõukogu, Совет Союза Liidunõukogu, Совет Национальностей Rahvuste Nõukogu, Совет Министров СССР aj. NSVL Ministrite Nõukogu, Совет Народных Комиссаров СССР aj. NSVL Rahvakomissaride Nõukogu, Всемирный Совет Мира Ülemaailmne Rahunõukogu, Совет Безопасности ООН ÜRO Julgeolekunõukogu, Совет Обороны СССР aj. NSVL Kaitsenõukogu, Совет Экономической Взаимопомощи Vastastikuse Majandusabi Nõukogu;
‣ van. üksmeel; жить в любви и совете armastuses ja üksmeeles elama, совет да любовь pikka meelt, õnne ja üksmeelt (soov noorpaarile)
‣ nõu, nõuanne; дельный совет asjalik nõu, совет врача arsti nõuanne, дать совет nõu andma, nõustama, последовать совету кого kelle nõu(ande) järgi talitama, помочь советом кому keda nõuga aitama, благодарить за совет кого keda (hea) nõu eest tänama, обратиться за советом nõu küsima;
‣ nõupidamine; пригласить на совет nõupidamisele kutsuma, держать совет nõu pidama;
‣ nõukogu; экспертный совет ekspertide nõukogu, художественный совет kunstinõukogu, учёный совет teaduslik nõukogu, teadusnõukogu, педагогический совет (kooli) õppenõukogu, семейный совет (1) perekonna ~ perekondlik nõupidamine, (2) perekonnanõukogu, сельский совет külanõukogu, районный совет rajooninõukogu, военный совет sõjanõukogu, Совет народных депутатов rahvasaadikute nõukogu, Совет депутатов трудящихся aj. töörahva saadikute nõukogu, совет рабочих, крестьянских и красноармейских депутатов aj. tööliste, talupoegade ja punaarmeelaste saadikute nõukogu, Страна Советов Nõukogudemaa, Верховный Совет СССР aj. NSVL Ülemnõukogu, Совет Союза Liidunõukogu, Совет Национальностей Rahvuste Nõukogu, Совет Министров СССР aj. NSVL Ministrite Nõukogu, Совет Народных Комиссаров СССР aj. NSVL Rahvakomissaride Nõukogu, Всемирный Совет Мира Ülemaailmne Rahunõukogu, Совет Безопасности ООН ÜRO Julgeolekunõukogu, Совет Обороны СССР aj. NSVL Kaitsenõukogu, Совет Экономической Взаимопомощи Vastastikuse Majandusabi Nõukogu;
‣ van. üksmeel; жить в любви и совете armastuses ja üksmeeles elama, совет да любовь pikka meelt, õnne ja üksmeelt (soov noorpaarile)
содрать 216 (буд. вр. сдеру, сдерёшь, сдерёт) Г сов. → несов. сдирать
‣ что, с кого-чего maha tõmbama ~ rebima ~ kiskuma ~ võtma; содрать кору с дерева puud koorima, содрать шкуру с медведя karu nülgima, karult nahka maha võtma, содрать занавески kõnek. kardinaid maha võtma ~ kiskuma;
‣ madalk. maha treima ~ vehkima ~ puksima; содрать решение задачи (koolis) ülesannet maha treima ~ vehkima ~ puksima;
‣ что kõnek. marrastama, marraskile tõmbama; содрать колено põlve marrastama;
‣ что, с кого, без доп. ülek. madalk. kõrget hinda võtma, koorima, nöörima; välja pressima; содрать безбожную цену häbitult kõrget hinda võtma ~ küsima, содрать втридорога kolmekordset hinda võtma ~ koorima, содрать взятку altkäemaksu nöörima;
◊ содрать ~ сдирать шкуру ~ две ~ три шкуры ~ семь шкур с кого kõnek. seitset nahka kelle seljast võtma
‣ что, с кого-чего maha tõmbama ~ rebima ~ kiskuma ~ võtma; содрать кору с дерева puud koorima, содрать шкуру с медведя karu nülgima, karult nahka maha võtma, содрать занавески kõnek. kardinaid maha võtma ~ kiskuma;
‣ madalk. maha treima ~ vehkima ~ puksima; содрать решение задачи (koolis) ülesannet maha treima ~ vehkima ~ puksima;
‣ что kõnek. marrastama, marraskile tõmbama; содрать колено põlve marrastama;
‣ что, с кого, без доп. ülek. madalk. kõrget hinda võtma, koorima, nöörima; välja pressima; содрать безбожную цену häbitult kõrget hinda võtma ~ küsima, содрать втридорога kolmekordset hinda võtma ~ koorima, содрать взятку altkäemaksu nöörima;
◊ содрать ~ сдирать шкуру ~ две ~ три шкуры ~ семь шкур с кого kõnek. seitset nahka kelle seljast võtma
сорвать 217a Г сов. → несов. срывать I
‣ что, с кого-чего ära ~ maha ~ lahti ~ otsast ~ küljest tõmbama ~ rebima ~ kiskuma ~ murdma; сорвать яблоко õuna puu otsast võtma ~ rapsama, сорвать цветок lille murdma, сорвать ветку oksa murdma, сорвать галстук lipsu eest rebima ~ ropsama, сорвать дверь ust (hingedelt) maha kiskuma, сорвать гайку mutrit üle keerama, mutril vinti maha keerama, vindist välja keerama (kõnek.), сорвать с колена кожу kõnek. põlve marrastama, põlvelt nahka maha tõmbama, ветром сорвало крышу tuul viis katuse pealt, ветром сорвало с головы шляпу tuul viis ~ rebis kaabu ~ kübara peast;
‣ что ülek. nurja ~ luhta ~ untsu ajama, nurjama; сорвать планы plaane ~ kavatsusi nurja ajama ~ nurjama, сорвать работу tööd nurja ajama, сорвать урок tundi nurja ajama (koolis);
‣ что, без доп. ülek. kõnek. vägisi võtma; välja meelitama ~ pressima; сорвать поцелуй vägisi suudlust napsama, сорвать аплодисменты aplausi välja meelitama, сорвать куш head noosi saama, сорвать банк (kaardimängus) kogu panka võtma ~ võitma ~ endale saama;
‣ что, на ком-чём ülek. kõnek. välja valama kelle-mille peale; сорвать гнев на детях viha laste peale välja valama;
◊ сорвать голову с кого madalk. kellel pead maha võtma; сорвать ~ срывать маску с кого kellel maski eest rebima, kelle tõelist nägu paljastama; сорвать ~ срывать сердце на ком-чём kõnek. oma viha kelle-mille peale välja valama
‣ что, с кого-чего ära ~ maha ~ lahti ~ otsast ~ küljest tõmbama ~ rebima ~ kiskuma ~ murdma; сорвать яблоко õuna puu otsast võtma ~ rapsama, сорвать цветок lille murdma, сорвать ветку oksa murdma, сорвать галстук lipsu eest rebima ~ ropsama, сорвать дверь ust (hingedelt) maha kiskuma, сорвать гайку mutrit üle keerama, mutril vinti maha keerama, vindist välja keerama (kõnek.), сорвать с колена кожу kõnek. põlve marrastama, põlvelt nahka maha tõmbama, ветром сорвало крышу tuul viis katuse pealt, ветром сорвало с головы шляпу tuul viis ~ rebis kaabu ~ kübara peast;
‣ что ülek. nurja ~ luhta ~ untsu ajama, nurjama; сорвать планы plaane ~ kavatsusi nurja ajama ~ nurjama, сорвать работу tööd nurja ajama, сорвать урок tundi nurja ajama (koolis);
‣ что, без доп. ülek. kõnek. vägisi võtma; välja meelitama ~ pressima; сорвать поцелуй vägisi suudlust napsama, сорвать аплодисменты aplausi välja meelitama, сорвать куш head noosi saama, сорвать банк (kaardimängus) kogu panka võtma ~ võitma ~ endale saama;
‣ что, на ком-чём ülek. kõnek. välja valama kelle-mille peale; сорвать гнев на детях viha laste peale välja valama;
◊ сорвать голову с кого madalk. kellel pead maha võtma; сорвать ~ срывать маску с кого kellel maski eest rebima, kelle tõelist nägu paljastama; сорвать ~ срывать сердце на ком-чём kõnek. oma viha kelle-mille peale välja valama
стадион 1 С м. неод. staadion; школьный стадион koolistaadion, kooli spordiväljak, стадион для олимпийских игр, олимпийский стадион olümpiastaadion, стадион технических видов спорта tehnostaadion, tehniliste spordialade staadion, лыжный стадион suusastaadion
старица I 80 С ж. неод. geogr. soot, vanajõgi (umbekasvanud jõeharu), koold (umbekasvanud jõesilmus)
староречье 113 С с. неод. geogr. soot, vanajõgi (umbekasvanud jõeharu), koold (umbekasvanud jõesilmus)
староста 51 С м. од. vanem; староста группы rühmavanem, староста класса klassivanem (koolis), сельский староста aj. külavanem, церковный староста kirikl. kirikuvanem, koguduse eestseisja
старый 119 П (кр. ф. стар, стара, старо и старо, стары и стары; сравн. ст. старее, старше)
‣ vana, vanaaegne; старый человек vana inimene, старая липа vana pärn, põlispärn, старый парк vana ~ põline park, põlispark, старая истина vana tõde, старый долг vana võlg, старая привычка vana harjumus, человек старого закала vana kooli mees, стар годами eakas, стар душой hingelt vana, старый стиль astr. vana kalender, старая книга (1) vanaraamat, vana(aegne) raamat, (2) vana ~ kulunud raamat, старый воин vana ~ kogenud sõjamees, старый пропуск vana ~ aegunud luba, старая архитектура vane(aegne) arhitektuur, старая гравюра vana(aegne) gravüür, старый адрес vana ~ endine aadress, старый режим vana ~ endine kord ~ režiim, старая дева vanatüdruk, vanapiiga, старая мода vana ~ vananenud mood, старая вера vanausk, старейший писатель vanimaid kirjanikke, старое вино laagerdunud vein, старые работы mäend. jäät-ala, старая выработка mäend. jäätkaeveõõs;
‣ П → С старое с. неод. vana; борьба нового со старым uue võitlus vanaga, приняться за старое vana asja üles võtma;
◊ старый воробей kõnek. vana kala; и стар и млад kõnek. nii vanad kui ka noored, viimane kui üks, kõik viimseni; по старой памяти vanast harjumusest, vana tava kohaselt, harjunud kombel; старая история ~ песня vana lugu ~ laul
‣ vana, vanaaegne; старый человек vana inimene, старая липа vana pärn, põlispärn, старый парк vana ~ põline park, põlispark, старая истина vana tõde, старый долг vana võlg, старая привычка vana harjumus, человек старого закала vana kooli mees, стар годами eakas, стар душой hingelt vana, старый стиль astr. vana kalender, старая книга (1) vanaraamat, vana(aegne) raamat, (2) vana ~ kulunud raamat, старый воин vana ~ kogenud sõjamees, старый пропуск vana ~ aegunud luba, старая архитектура vane(aegne) arhitektuur, старая гравюра vana(aegne) gravüür, старый адрес vana ~ endine aadress, старый режим vana ~ endine kord ~ režiim, старая дева vanatüdruk, vanapiiga, старая мода vana ~ vananenud mood, старая вера vanausk, старейший писатель vanimaid kirjanikke, старое вино laagerdunud vein, старые работы mäend. jäät-ala, старая выработка mäend. jäätkaeveõõs;
‣ П → С старое с. неод. vana; борьба нового со старым uue võitlus vanaga, приняться за старое vana asja üles võtma;
◊ старый воробей kõnek. vana kala; и стар и млад kõnek. nii vanad kui ka noored, viimane kui üks, kõik viimseni; по старой памяти vanast harjumusest, vana tava kohaselt, harjunud kombel; старая история ~ песня vana lugu ~ laul
труд 2 С м. неод.
‣ (без мн. ч.) töö; общественно полезный труд ühiskasulik töö, ручной труд (1) käsitsitöö, käsitsi töötamine, (2) tööõpetus (koolis); наёмный труд palgatöö, умственный труд vaimne töö, физический труд kehaline ~ füüsiline töö, оплата труда töötasustamine, töötasu, затраты труда tööjõukulu, töökulu, töökulutus, прои зводительность труда tööviljakus, условия труда töötingimused, tööolud, разделение труда tööjaotus, биржа труда tööbörs, инвалид труда tööinvaliid, право на труд õigus tööle, люди труда kõrgst. tööinimesed, орудия труда tööriistad, охрана труда töökaitse, плоды труда töö vili, добывать трудом tööga saama ~ teenima, не знать труда töötegemisest mitte midagi teadma, mitte teadma, mis tähendab töö, передать эстафету труда молодёжи anda tööjärg üle noortele;
‣ vaev, töö; (обычно мн. ч.) asjatoimetus; напрасный труд asjatu vaev, tühi töö, с трудом suure vaevaga, läbi häda, vaevaliselt, без особого труда kerge vaevaga, hõlpsasti, eriliste raskusteta, не стоит труда ei tasu vaeva, pole mõtet, положить много труда во что millega palju vaeva nägema, mille kallal suurt tööd ära tegema, верится с трудом raske uskuda, все труды пропали kogu töö ~ vaev läks luhta, она утомлена дневными трудами ta on päevatööst ~ päevatoimetustest väsinud;
‣ kõnek. tööõpetus; учитель труда ~ по труду tööõpetuse õpetaja;
‣ труды мн. ч. toimetised; труды университета ülikooli toimetised;
‣ teos; научный труд teaduslik teos ~ töö, список печатных трудов trükis ilmunud teoste ~ tööde nimestik ~ loetelu;
◊ египетский труд orjatöö, mooratöö; сизифов труд Sisyphose ~ Sisüfose töö (ränk mõttetu töö); без труда не вынешь и рыбку из пруда vanas. magades ei saa keegi süüa, magaja rebane ei püüa ühtegi kana, magades ei leia keegi leiba, magaja kassi suhu ei jookse hiir; давать себе труд делать что mida tegema vaevuma, vaevaks võtma mida teha
‣ (без мн. ч.) töö; общественно полезный труд ühiskasulik töö, ручной труд (1) käsitsitöö, käsitsi töötamine, (2) tööõpetus (koolis); наёмный труд palgatöö, умственный труд vaimne töö, физический труд kehaline ~ füüsiline töö, оплата труда töötasustamine, töötasu, затраты труда tööjõukulu, töökulu, töökulutus, прои зводительность труда tööviljakus, условия труда töötingimused, tööolud, разделение труда tööjaotus, биржа труда tööbörs, инвалид труда tööinvaliid, право на труд õigus tööle, люди труда kõrgst. tööinimesed, орудия труда tööriistad, охрана труда töökaitse, плоды труда töö vili, добывать трудом tööga saama ~ teenima, не знать труда töötegemisest mitte midagi teadma, mitte teadma, mis tähendab töö, передать эстафету труда молодёжи anda tööjärg üle noortele;
‣ vaev, töö; (обычно мн. ч.) asjatoimetus; напрасный труд asjatu vaev, tühi töö, с трудом suure vaevaga, läbi häda, vaevaliselt, без особого труда kerge vaevaga, hõlpsasti, eriliste raskusteta, не стоит труда ei tasu vaeva, pole mõtet, положить много труда во что millega palju vaeva nägema, mille kallal suurt tööd ära tegema, верится с трудом raske uskuda, все труды пропали kogu töö ~ vaev läks luhta, она утомлена дневными трудами ta on päevatööst ~ päevatoimetustest väsinud;
‣ kõnek. tööõpetus; учитель труда ~ по труду tööõpetuse õpetaja;
‣ труды мн. ч. toimetised; труды университета ülikooli toimetised;
‣ teos; научный труд teaduslik teos ~ töö, список печатных трудов trükis ilmunud teoste ~ tööde nimestik ~ loetelu;
◊ египетский труд orjatöö, mooratöö; сизифов труд Sisyphose ~ Sisüfose töö (ränk mõttetu töö); без труда не вынешь и рыбку из пруда vanas. magades ei saa keegi süüa, magaja rebane ei püüa ühtegi kana, magades ei leia keegi leiba, magaja kassi suhu ei jookse hiir; давать себе труд делать что mida tegema vaevuma, vaevaks võtma mida teha
украшение 115 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) kaunistamine, ilustamine, ehtimine (ka ülek.); украшение ёлки nääripuu ~ näärikuuse ~ jõulupuu ~ jõulukuuse ehtimine, украшение улиц tänavate kaunistamine ~ ehtimine ~ piduehtesse seadmine;
‣ kaunistus, ornament, ilustus, ehe (ka ülek.), ehis, ehteasi; ёлочные украшения kuuseehted, nääriehted, jõuluehted, серебряные украшения hõbeehted, hõbedast ehteasjad, резные украшения nikerdatud ilustused ~ ornamendid, nikerdised, его считали украшением школы teda peeti kooli ehteks
‣ (без мн. ч.) kaunistamine, ilustamine, ehtimine (ka ülek.); украшение ёлки nääripuu ~ näärikuuse ~ jõulupuu ~ jõulukuuse ehtimine, украшение улиц tänavate kaunistamine ~ ehtimine ~ piduehtesse seadmine;
‣ kaunistus, ornament, ilustus, ehe (ka ülek.), ehis, ehteasi; ёлочные украшения kuuseehted, nääriehted, jõuluehted, серебряные украшения hõbeehted, hõbedast ehteasjad, резные украшения nikerdatud ilustused ~ ornamendid, nikerdised, его считали украшением школы teda peeti kooli ehteks
участок 23 С м. неод.
‣ maatükk, krunt, maalapp; приусадебный участок õueaiamaa, участок земли, земельный участок maatükk, krunt, aj. sarg (sara), огородный участок aialapp, aiamaa, садоводческий участок aianduskrunt, строительный участок ehitusplats, ehituskrunt, пришкольный участок kooli katseaed, опытный участок katselapp;
‣ osa, lõik, ala, tsoon, piirkond; info valdus (andmekogumile reserveeritud mälupiirkond); участок работы (1) töölõik, (2) tööjaoskond, участок дороги teelõik, teeosa, участок леса metsa piirkond, metsaosa, участок кожи naha piirkond, труднопроходимый участок raskläbitav ~ raskesti läbitav ala ~ lõik, золотоносный участок kullaväli, участок заражения sõj. mürgi(s)tatud ~ saastatud ala, saasteala, участок обороны sõj. kaitselõik, участок фронта sõj. rindelõik;
‣ jaoskond, piirkond; избирательный участок valimisjaoskond, врачебный участок arstijaoskond, производственный участок tootmisjaoskond, призывной участок sõj. kutsejaoskond, полицейский участок politseijaoskond
‣ maatükk, krunt, maalapp; приусадебный участок õueaiamaa, участок земли, земельный участок maatükk, krunt, aj. sarg (sara), огородный участок aialapp, aiamaa, садоводческий участок aianduskrunt, строительный участок ehitusplats, ehituskrunt, пришкольный участок kooli katseaed, опытный участок katselapp;
‣ osa, lõik, ala, tsoon, piirkond; info valdus (andmekogumile reserveeritud mälupiirkond); участок работы (1) töölõik, (2) tööjaoskond, участок дороги teelõik, teeosa, участок леса metsa piirkond, metsaosa, участок кожи naha piirkond, труднопроходимый участок raskläbitav ~ raskesti läbitav ala ~ lõik, золотоносный участок kullaväli, участок заражения sõj. mürgi(s)tatud ~ saastatud ala, saasteala, участок обороны sõj. kaitselõik, участок фронта sõj. rindelõik;
‣ jaoskond, piirkond; избирательный участок valimisjaoskond, врачебный участок arstijaoskond, производственный участок tootmisjaoskond, призывной участок sõj. kutsejaoskond, полицейский участок politseijaoskond
учиться 310 (действ. прич. наст. вр. учащийся) Г несов.
‣ чему, с инф., где, на кого, у кого õppima; учиться музыке muusikat õppima, учиться играть в шахматы malemängu õppima, учиться в школе koolis õppima, учиться на круглые пятёрки ainult viitele õppima, учиться на инженера kõnek. inseneriks õppima, учиться на ошибках vigadest õppima;
‣ страд. к учить;
◊ век живи, век учись vanas. inimene õpib surmani; vrd. выучиться, научиться, обучиться
‣ чему, с инф., где, на кого, у кого õppima; учиться музыке muusikat õppima, учиться играть в шахматы malemängu õppima, учиться в школе koolis õppima, учиться на круглые пятёрки ainult viitele õppima, учиться на инженера kõnek. inseneriks õppima, учиться на ошибках vigadest õppima;
‣ страд. к учить;
◊ век живи, век учись vanas. inimene õpib surmani; vrd. выучиться, научиться, обучиться
учредить 292 Г сов. → несов. учреждать что
‣ asutama, rajama, looma, moodustama; учредить школу kooli asutama ~ rajama, учредить научное общество teadusühingut asutama ~ moodustama, учредить медаль medalit asutama;
‣ kehtestama, sisse seadma; учредить новые порядки uut korda kehtestama ~ sisse seadma, учредить контроль за чем mille üle kontrolli sisse seadma, учредить должность кого kelle ametikohta sisse seadma
‣ asutama, rajama, looma, moodustama; учредить школу kooli asutama ~ rajama, учредить научное общество teadusühingut asutama ~ moodustama, учредить медаль medalit asutama;
‣ kehtestama, sisse seadma; учредить новые порядки uut korda kehtestama ~ sisse seadma, учредить контроль за чем mille üle kontrolli sisse seadma, учредить должность кого kelle ametikohta sisse seadma
ферула 51 С ж. неод.
‣ aj. joonlaud (õpilaste nuhtlemiseks endisaegses koolis);
‣ (без мн. ч.) ülek. liter. kepidistsipliin; освободиться из-под ферулы кого kelle käpa ~ raudse käe alt pääsema
‣ aj. joonlaud (õpilaste nuhtlemiseks endisaegses koolis);
‣ (без мн. ч.) ülek. liter. kepidistsipliin; освободиться из-под ферулы кого kelle käpa ~ raudse käe alt pääsema
физический 129 П
‣ füüsika-, füüsikaline; физический закон füüsikaseadus, физическая теория füüsikateooria, физическая лаборатория füüsikalabor, физический опыт füüsikakatse, физическое явление füüsikaline nähtus, физическая величина füüsikaline suurus, физическое свойство füüsikaline omadus, физическая химия füüsikaline keemia, füsikokeemia, физическое выветривание murenemine, geol. rabenemine;
‣ keha-, kehaline, füüsiline; физический труд kehaline ~ füüsiline töö, физический недостаток kehaviga, kehapuue, kehaline puue, физическая сила kehaline ~ füüsiline jõud, kehajõud, физическая нагрузка kehaline ~ füüsiline koormus, физическая боль füüsiline valu, физическая усталость kehaline ~ füüsiline väsimus, физическая культура kehakultuur, kehaline kasvatus, физическая подготовка kehaline ettevalmistus, kehaline kasvatus (näit. koolis), физическая зарядка hommik(u)võimlemine, virgutusvõimlemine;
‣ loodus-, looduslik, füüsiline; физическая карта looduskaart, füüsiline kaart, физическая география loodusgeograafia, füüsiline geograafia
‣ füüsika-, füüsikaline; физический закон füüsikaseadus, физическая теория füüsikateooria, физическая лаборатория füüsikalabor, физический опыт füüsikakatse, физическое явление füüsikaline nähtus, физическая величина füüsikaline suurus, физическое свойство füüsikaline omadus, физическая химия füüsikaline keemia, füsikokeemia, физическое выветривание murenemine, geol. rabenemine;
‣ keha-, kehaline, füüsiline; физический труд kehaline ~ füüsiline töö, физический недостаток kehaviga, kehapuue, kehaline puue, физическая сила kehaline ~ füüsiline jõud, kehajõud, физическая нагрузка kehaline ~ füüsiline koormus, физическая боль füüsiline valu, физическая усталость kehaline ~ füüsiline väsimus, физическая культура kehakultuur, kehaline kasvatus, физическая подготовка kehaline ettevalmistus, kehaline kasvatus (näit. koolis), физическая зарядка hommik(u)võimlemine, virgutusvõimlemine;
‣ loodus-, looduslik, füüsiline; физическая карта looduskaart, füüsiline kaart, физическая география loodusgeograafia, füüsiline geograafia
физподготовка 72 С ж. неод. (без мн. ч. ) (физическая подготовка) kehaline ettevalmistus, kehaline kasvatus (näit. koolis)
ходить 313b Г несов.
‣ käima (ka ülek.), kõndima, liikuma, liikvel olema; kurseerima, mille vahet käima; ходить в школу koolis käima, ходить на работу tööl ~ ametis käima, ходить в театр teatris käima, ходить в гости külas ~ võõrusel käima, ходить по магазинам mööda poode ~ poodides käima, ходить гулять jalutamas ~ kõndimas käima, ходить за грибами seenel käima, ходить на охоту jahil käima, ходить на медведя karujahil käima, karu jahtima, ходить на парусах ~ под парусами purjetama, purjetamas käima, ходить на вёслах aerutamas ~ sõudmas käima, ходить в море merel käima, merd sõitma, ходить в атаку rünnakul käima, ходить за плугом adra taga käima, ходить на лыжах suusatama, ходить в ногу ühte jalga astuma ~ käima, ходить босиком paljajalu käima, ходить на цыпочках (1) kikivarvul käima, (2) перед кем ülek. kelle ees saba liputama, kas või nahast välja pugema ходить на руках kätel käima, ходить под руку ~ под ручку käevangus ~ käe alt kinni käima, ходить на костылях karkudega käima, ходить в тапочках sussidega käima, ходить в пальто mantliga ~ palituga käima, ходить неряхой lohakalt riides käima, lohakas välja nägema, ходить в трауре leinariideid kandma, leinariides käima, ходить в очках prille kandma, ходить с бородой habet kandma, ходить пешкой etturiga käima, ходить тузом ~ с туза ässaga käima, ässa välja käima, солнце ходит высоко päike käib kõrgelt, облака ходят по небу taevas liiguvad ~ sõuavad pilved, ходят слухи käib kuuldus ~ kumu, käivad jutud ~ kuuldused, поезда ходят регулярно rongiliiklus on korrapärane, rongid käivad ~ liiguvad korrapäraselt, поезда ходят по расписанию rongid käivad sõiduplaani järgi, трамвай уже ходит tramm juba käib ~ sõidab;
‣ за кем-чем hoolitsema kelle-mille eest, talitama keda; ходить за больным haige eest hoolitsema, haiget põetama ~ talitama;
‣ (sõidu-, ratsa- vm. loom) olema; эта лошадь ходит под седлом see on ratsahobune;
‣ kõnek. kõikuma, üles-alla liikuma; мостки ходят под ногами purre kõigub jalgade all;
‣ kõnek. väljas ~ asjal käima; ребёнок ходит на горшок laps käib potil;
‣ madalk. mis ametis olema ~ ametit pidama; ходить в старостах rühmavanem ~ klassivanem ~ külavanem olema;
◊ ходить колесом hundiratast viskama; ходить в золоте kullas ja karras käima; ходить на задних лапках перед кем kõnek. kelle ees saba liputama, lipitsema, lömitama, kannuseid teenima; ходить по ниточке ~ по струнке nagu nööripidi käima; по миру ходить kõnek. kerjamas käima; ходить вокруг да около kõnek. nagu kass ümber palava pudru käima; ходить именинником kõnek. kellel on ~ oli rõõmus nägu peas kui peiupoisil, rõõmust ~ õnnest särama; ходить как во сне nagu unes ~ nagu kuutõbine ringi käima; ходить на голове kõnek. maja selga võtma; ходить козырем kõnek. kui ärtuäss ~ nina seljas ~ uhkelt ~ iseteadvalt ringi käima; ходить на помочах у кого kõnek. nöörist tõmmata olema, kelle lõa otsas olema; ходить по пятам за кем, кого kelle kannul käima, kellel kogu aeg sabas sörkima; ходить с протянутой рукой kätt väristama; ходить гоголем kõnek. tähtsalt ~ kui täispuhutud kalkun ~ konn ringi käima; ходить тенью за кем nagu vari kelle kannul käima; недалеко ходить за примером näidet pole tarvis kaugelt otsida, näide on käepärast võtta vrd. идти
‣ käima (ka ülek.), kõndima, liikuma, liikvel olema; kurseerima, mille vahet käima; ходить в школу koolis käima, ходить на работу tööl ~ ametis käima, ходить в театр teatris käima, ходить в гости külas ~ võõrusel käima, ходить по магазинам mööda poode ~ poodides käima, ходить гулять jalutamas ~ kõndimas käima, ходить за грибами seenel käima, ходить на охоту jahil käima, ходить на медведя karujahil käima, karu jahtima, ходить на парусах ~ под парусами purjetama, purjetamas käima, ходить на вёслах aerutamas ~ sõudmas käima, ходить в море merel käima, merd sõitma, ходить в атаку rünnakul käima, ходить за плугом adra taga käima, ходить на лыжах suusatama, ходить в ногу ühte jalga astuma ~ käima, ходить босиком paljajalu käima, ходить на цыпочках (1) kikivarvul käima, (2) перед кем ülek. kelle ees saba liputama, kas või nahast välja pugema ходить на руках kätel käima, ходить под руку ~ под ручку käevangus ~ käe alt kinni käima, ходить на костылях karkudega käima, ходить в тапочках sussidega käima, ходить в пальто mantliga ~ palituga käima, ходить неряхой lohakalt riides käima, lohakas välja nägema, ходить в трауре leinariideid kandma, leinariides käima, ходить в очках prille kandma, ходить с бородой habet kandma, ходить пешкой etturiga käima, ходить тузом ~ с туза ässaga käima, ässa välja käima, солнце ходит высоко päike käib kõrgelt, облака ходят по небу taevas liiguvad ~ sõuavad pilved, ходят слухи käib kuuldus ~ kumu, käivad jutud ~ kuuldused, поезда ходят регулярно rongiliiklus on korrapärane, rongid käivad ~ liiguvad korrapäraselt, поезда ходят по расписанию rongid käivad sõiduplaani järgi, трамвай уже ходит tramm juba käib ~ sõidab;
‣ за кем-чем hoolitsema kelle-mille eest, talitama keda; ходить за больным haige eest hoolitsema, haiget põetama ~ talitama;
‣ (sõidu-, ratsa- vm. loom) olema; эта лошадь ходит под седлом see on ratsahobune;
‣ kõnek. kõikuma, üles-alla liikuma; мостки ходят под ногами purre kõigub jalgade all;
‣ kõnek. väljas ~ asjal käima; ребёнок ходит на горшок laps käib potil;
‣ madalk. mis ametis olema ~ ametit pidama; ходить в старостах rühmavanem ~ klassivanem ~ külavanem olema;
◊ ходить колесом hundiratast viskama; ходить в золоте kullas ja karras käima; ходить на задних лапках перед кем kõnek. kelle ees saba liputama, lipitsema, lömitama, kannuseid teenima; ходить по ниточке ~ по струнке nagu nööripidi käima; по миру ходить kõnek. kerjamas käima; ходить вокруг да около kõnek. nagu kass ümber palava pudru käima; ходить именинником kõnek. kellel on ~ oli rõõmus nägu peas kui peiupoisil, rõõmust ~ õnnest särama; ходить как во сне nagu unes ~ nagu kuutõbine ringi käima; ходить на голове kõnek. maja selga võtma; ходить козырем kõnek. kui ärtuäss ~ nina seljas ~ uhkelt ~ iseteadvalt ringi käima; ходить на помочах у кого kõnek. nöörist tõmmata olema, kelle lõa otsas olema; ходить по пятам за кем, кого kelle kannul käima, kellel kogu aeg sabas sörkima; ходить с протянутой рукой kätt väristama; ходить гоголем kõnek. tähtsalt ~ kui täispuhutud kalkun ~ konn ringi käima; ходить тенью за кем nagu vari kelle kannul käima; недалеко ходить за примером näidet pole tarvis kaugelt otsida, näide on käepärast võtta vrd. идти
ходули 63 С мн. ч. неод. (ед. ч. ходуля ж.)
‣ kõmbid, kombid (mängukargud); ходить на ходулях kõmpidega käima, ходит как на ходулях käib kangelt nagu pukk;
‣ madalk. koivad, koodid, käimad, jalad;
‣ ülek. koturn (üleva traagilise stiili sümbol)
‣ kõmbid, kombid (mängukargud); ходить на ходулях kõmpidega käima, ходит как на ходулях käib kangelt nagu pukk;
‣ madalk. koivad, koodid, käimad, jalad;
‣ ülek. koturn (üleva traagilise stiili sümbol)
четверть 92 С ж. неод.
‣ veerand (neljandik, veerandik; õppeveerand; kuuveerand); четверть века veerand sajandit, четверть яблока veerand ~ neljandik õuna, четверть года veerand aastat ~ aastast, veerandaasta, kvartal, четверть второго (kell on) veerand kaks, без четверти шесть (kell on) kolmveerand kuus, такт в три четверти taktimõõt on kolm neljandikku, kolmneljandiktakt, kolmveerandtakt, отметка за четверть veerandihinne (koolis), первая четверть луны Kuu esimene veerand, noorkuu, последняя четверть луны Kuu viimane veerand, vana kuu;
‣ muus. veerandnoot, neljandiknoot;
‣ veerand, neljandik (endisaegse vene mõõduna), setvert (mahumõõt, 8 setverikku v. 209,91 liitrit); четверть аршина veerand arssinat, neli verssokit, vaks (pikkusmõõt), четверть сажени veerand sülda (pikkusmõõt), четверть десятины neljandik tiinu ~ tessatini (pinnamõõt), четверть ведра veerand pange (mahumõõt)
‣ veerand (neljandik, veerandik; õppeveerand; kuuveerand); четверть века veerand sajandit, четверть яблока veerand ~ neljandik õuna, четверть года veerand aastat ~ aastast, veerandaasta, kvartal, четверть второго (kell on) veerand kaks, без четверти шесть (kell on) kolmveerand kuus, такт в три четверти taktimõõt on kolm neljandikku, kolmneljandiktakt, kolmveerandtakt, отметка за четверть veerandihinne (koolis), первая четверть луны Kuu esimene veerand, noorkuu, последняя четверть луны Kuu viimane veerand, vana kuu;
‣ muus. veerandnoot, neljandiknoot;
‣ veerand, neljandik (endisaegse vene mõõduna), setvert (mahumõõt, 8 setverikku v. 209,91 liitrit); четверть аршина veerand arssinat, neli verssokit, vaks (pikkusmõõt), четверть сажени veerand sülda (pikkusmõõt), четверть десятины neljandik tiinu ~ tessatini (pinnamõõt), четверть ведра veerand pange (mahumõõt)
чтение 115 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) lugemine; lektüür (lugemisaine); беглое чтение sorav lugemine, выразительное чтение ilmekas lugemine, художественное чтение ilulugemine, deklameerimine, etlemine, чтение про себя vaikne ~ omaette lugemine, чтение вслух valjusti ~ kõvasti lugemine, чтение карт kaardilugemine, kaarditundmine, чтение нот noodilugemine, noodioskus, домашнее чтение kodulugemine, kodulektüür, внеклассное чтение klassiväline lektüür, литературное чтение kirjandus (koolis), урок чтения lugemistund, книга для чтения lugemik, чтение лекций loengupidamine, loengute pidamine;
‣ (без мн. ч.) lugemisvara (raamatud, kirjandus); занимательное чтение huvitav lugemisvara;
‣ чтения мн. ч. loeng(ud); философские чтения filosoofilised loengud, педагогические чтения õpetajate kogemusloengud, Ломоносовские чтения Lomonossovile pühendatud loengud, Lomonossovi mälestusloengud
‣ (без мн. ч.) lugemine; lektüür (lugemisaine); беглое чтение sorav lugemine, выразительное чтение ilmekas lugemine, художественное чтение ilulugemine, deklameerimine, etlemine, чтение про себя vaikne ~ omaette lugemine, чтение вслух valjusti ~ kõvasti lugemine, чтение карт kaardilugemine, kaarditundmine, чтение нот noodilugemine, noodioskus, домашнее чтение kodulugemine, kodulektüür, внеклассное чтение klassiväline lektüür, литературное чтение kirjandus (koolis), урок чтения lugemistund, книга для чтения lugemik, чтение лекций loengupidamine, loengute pidamine;
‣ (без мн. ч.) lugemisvara (raamatud, kirjandus); занимательное чтение huvitav lugemisvara;
‣ чтения мн. ч. loeng(ud); философские чтения filosoofilised loengud, педагогические чтения õpetajate kogemusloengud, Ломоносовские чтения Lomonossovile pühendatud loengud, Lomonossovi mälestusloengud
шефство 94 С с. неод. (без мн. ч.) šeflus, abi osutamine; взять под шефство šefluse alla võtma, взять шефство над школой kooli oma šefluse alla võtma, kooli abistama hakkama
шефствовать 171b Г несов. над кем-чем šeff ~ šeflusvahekorras olema; завод шефствует над школой kool on tehase šefluse all, tehas on kooli šeff
школа 51 С ж. неод.
‣ kool (ka ülek.); koolimaja; начальная школа algkool, неполная средняя школа (1) põhikool, (2) aj. mittetäielik keskkool, средняя школа keskkool, основная школа põhikool, высшая школа kõrgkool, музыкальная школа muusikakool, морская школа merekool, лётная школа aj. lennukool, общеобразовательная школа üldhariduskool, вечерняя школа õhtukool, базовая школа педагогического училища pedagoogilise kooli harjutuskool, сельская школа maakool, уездная школ maakonnakool, школа высшего спортивного мастерства kõrgema spordimeisterlikkuse kool, суровая школа жизни karm elukool, наша новая школа meie uus kool ~ koolimaja, здание школы koolimaja, koolihoone, выпускник средней школы (1) abiturient, keskkoolilõpetaja, (2) keskkoolilõpetanu, vilistlane, поступить в школу kooli minema, kooliteed alustama, ходить в школу koolis käima, окончить школу kooli lõpetama, пройти хорошую школу head (elu)kooli saama, это ему хорошая школа see on talle hea ~ paras õppus ~ õpetus ~ õppetund;
‣ koolkond; научная школа koolkond (teaduses), натуральная школа realistlik suund ~ koolkond (vene kirjanduses XIX saj. 40. aastail), создать свою школу oma koolkonda rajama;
‣ puukool (maa-ala puude ja põõsaste paljundamiseks); школа плодовых деревьев viljapuukool;
‣ (без мн. ч.) väljaõpe, koolitus; у вас первоклассная школа teil on hea koolitus
‣ kool (ka ülek.); koolimaja; начальная школа algkool, неполная средняя школа (1) põhikool, (2) aj. mittetäielik keskkool, средняя школа keskkool, основная школа põhikool, высшая школа kõrgkool, музыкальная школа muusikakool, морская школа merekool, лётная школа aj. lennukool, общеобразовательная школа üldhariduskool, вечерняя школа õhtukool, базовая школа педагогического училища pedagoogilise kooli harjutuskool, сельская школа maakool, уездная школ maakonnakool, школа высшего спортивного мастерства kõrgema spordimeisterlikkuse kool, суровая школа жизни karm elukool, наша новая школа meie uus kool ~ koolimaja, здание школы koolimaja, koolihoone, выпускник средней школы (1) abiturient, keskkoolilõpetaja, (2) keskkoolilõpetanu, vilistlane, поступить в школу kooli minema, kooliteed alustama, ходить в школу koolis käima, окончить школу kooli lõpetama, пройти хорошую школу head (elu)kooli saama, это ему хорошая школа see on talle hea ~ paras õppus ~ õpetus ~ õppetund;
‣ koolkond; научная школа koolkond (teaduses), натуральная школа realistlik suund ~ koolkond (vene kirjanduses XIX saj. 40. aastail), создать свою школу oma koolkonda rajama;
‣ puukool (maa-ala puude ja põõsaste paljundamiseks); школа плодовых деревьев viljapuukool;
‣ (без мн. ч.) väljaõpe, koolitus; у вас первоклассная школа teil on hea koolitus
школьно- часть сложных слов kooli-; школьно--письменные принадлежности kooli- ja kirjatarbed
школьный 126 П
‣ kooli-; школьный коллектив koolipere, koolikollektiiv, школьный товарищ koolivend, школьный врач kooliarst, школьный звонок koolikell, школьная библиотека kooliraamatukogu, школьные принадлежности koolitarbed, школьные каникулы koolivaheaeg, школьный возраст kooliiga, школьные годы kooliaastad, õpiaastad, kooliaeg, õpiaeg, со школьной скамьи ülek. koolipingist (peale);
‣ koolipoisi-, koolipoisilik
‣ kooli-; школьный коллектив koolipere, koolikollektiiv, школьный товарищ koolivend, школьный врач kooliarst, школьный звонок koolikell, школьная библиотека kooliraamatukogu, школьные принадлежности koolitarbed, школьные каникулы koolivaheaeg, школьный возраст kooliiga, школьные годы kooliaastad, õpiaastad, kooliaeg, õpiaeg, со школьной скамьи ülek. koolipingist (peale);
‣ koolipoisi-, koolipoisilik
экстемпорале нескл. С с. неод. ekstemporaal (varem koolis ettevalmistuseta kirjalik klassitöö, enamasti tõlge)
