[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 69 artiklit
воспроизведение 115 С с. неод.
‣ (обычно без мн. ч.) taasesitus, reprodutseerimine, reproduktsioon; taastamine, taasloomine; воспроизведение звука heli taasesitus, воспроизведение беседы vestluse taastamine (mälu järgi);
‣ reproduktsioon, koopia;
‣ (без мн. ч.) biol. taastekitamine, taastekkimine, taasteke, regeneratsioon
‣ (обычно без мн. ч.) taasesitus, reprodutseerimine, reproduktsioon; taastamine, taasloomine; воспроизведение звука heli taasesitus, воспроизведение беседы vestluse taastamine (mälu järgi);
‣ reproduktsioon, koopia;
‣ (без мн. ч.) biol. taastekitamine, taastekkimine, taasteke, regeneratsioon
врезаться 186 Г сов. → несов. врезаться, врезываться
‣ во что (terava otsaga) sisse lõikuma ~ tungima; лодка врезалась в берег paat lõikus (ninaga) kaldasse, плуг врезался в землю ader lõikus maasse;
‣ во что ülek. sisse tungima ~ tormama ~ sööstma, (ennast) sisse trügima ~ pressima ~ kiiluma; конница врезалась в неприятельские ряды ratsavägi tungis vastase ridadesse, врезаться в толпу ennast rahvasumma kiiluma;
‣ во что ülek. (mällu) sööbima; (südamesse) tungima;
‣ (без несов) в кого ülek. madalk. sisse võetud olema ~ saama kellest, armuma kellesse; врезаться по уши kõrvuni armuma
‣ во что (terava otsaga) sisse lõikuma ~ tungima; лодка врезалась в берег paat lõikus (ninaga) kaldasse, плуг врезался в землю ader lõikus maasse;
‣ во что ülek. sisse tungima ~ tormama ~ sööstma, (ennast) sisse trügima ~ pressima ~ kiiluma; конница врезалась в неприятельские ряды ratsavägi tungis vastase ridadesse, врезаться в толпу ennast rahvasumma kiiluma;
‣ во что ülek. (mällu) sööbima; (südamesse) tungima;
‣ (без несов) в кого ülek. madalk. sisse võetud olema ~ saama kellest, armuma kellesse; врезаться по уши kõrvuni armuma
всплывать 169b Г несов. → сов. всплыть
‣ (vee peale) tõusma ~ kerkima;
‣ ülek. välja ~ esile ~ ilmsiks tulema; välja ilmuma; всплывать наружу päevavalgele ~ ilmsiks tulema, всплывают противоречия vastuolud tulevad esile;
◊ всплывать ~ всплыть в памяти meenuma, mällu tõusma ~ kerkima
‣ (vee peale) tõusma ~ kerkima;
‣ ülek. välja ~ esile ~ ilmsiks tulema; välja ilmuma; всплывать наружу päevavalgele ~ ilmsiks tulema, всплывают противоречия vastuolud tulevad esile;
◊ всплывать ~ всплыть в памяти meenuma, mällu tõusma ~ kerkima
въесться 359 Г сов. → несов. въедаться во что sööbima; end sisse sööma ~ närima millesse; краска въелась в материю värv sööbis riidesse, въесться в память mällu sööbima, въесться взглядом pilku naelutama mille külge
год 4, 5 (род. п. ед. ч. года и году, предл. п. в году и о годе) С м. неод.
‣ (род. п. мн. ч. лет и годов) aasta; високосный год lisapäeva-aasta, liigaasta, звёздный год astr. täheaasta, sideeriline aasta, солнечный год astr. päikeseaasta, бюджетный год eelarveaasta, учебный год (1) õpiaasta, (2) õppeaasta, финансовый год rahandusaasta, хозяйственный год majandusaasta, времена года aastaajad, новый год (1) uusaasta, (2) uus aasta, встречать Новый год uut aastat vastu võtma, с Новым годом! head uut aastat! каждый год iga(l) aasta(l), круглый год, весь год aasta ringi ~ läbi, kogu aasta, год (тому) назад aasta tagasi, aasta eest, год спустя aasta pärast ~ hiljem, год от года (год от году), с году (с года) на год iga aastaga, aasta-aastalt, в год aastas, aasta jooksul, за год aastaga, за год до чего aasta enne mida, на год aastaks, раз в год kord aastas, через год после чего aasta pärast ~ peale mida, в течение года aasta jooksul ~ kestel, из года в год aastast aastasse, годом позже aasta pärast ~ hiljem, в будущем году tuleval aastal, в минувшем году läinud aastal, mullu, в нынешнем году tänavu, käesoleval aastal, в прошлом ~ прошедшем ~ истекшем году möödunud ~ läinud aastal, mullu, в позапрошлом году ülemöödunud aastal, tunamullu, в текущем году käesoleval aastal, tänavu, ребёнку год laps on aastane;
‣ годы мн. ч. aastad (järgarvuga ühendeis); сороковые годы neljakümnendad aastad, люди тридцатых годов kolmekümnendate aastate inimesed, в двадцатые годы kahekümnendail aastail;
‣ годы и года мн. ч. vanus, iga; в мои годы minu aastates ~ vanuses ~ eas, человек в годах aastates ~ elatanud inimene, в преклонные годы kõrges eas, теперь уже годы не те ei ole enam nii noor ~ selles eas, мальчик был серьёзным не по годам poiss oli oma ea kohta liiga tõsine;
‣ годы и года мн. ч. aastad, aeg; годы войны sõja-aastad, молодые годы noorusaastad, долгие годы palju aastaid;
◊ год на год не приходится kõnekäänd aastad ei ole vennad; без году ~ без года неделя ~ неделю (1) hiljuti, nüüdsama, äsja, (2) väga lühikest aega
‣ (род. п. мн. ч. лет и годов) aasta; високосный год lisapäeva-aasta, liigaasta, звёздный год astr. täheaasta, sideeriline aasta, солнечный год astr. päikeseaasta, бюджетный год eelarveaasta, учебный год (1) õpiaasta, (2) õppeaasta, финансовый год rahandusaasta, хозяйственный год majandusaasta, времена года aastaajad, новый год (1) uusaasta, (2) uus aasta, встречать Новый год uut aastat vastu võtma, с Новым годом! head uut aastat! каждый год iga(l) aasta(l), круглый год, весь год aasta ringi ~ läbi, kogu aasta, год (тому) назад aasta tagasi, aasta eest, год спустя aasta pärast ~ hiljem, год от года (год от году), с году (с года) на год iga aastaga, aasta-aastalt, в год aastas, aasta jooksul, за год aastaga, за год до чего aasta enne mida, на год aastaks, раз в год kord aastas, через год после чего aasta pärast ~ peale mida, в течение года aasta jooksul ~ kestel, из года в год aastast aastasse, годом позже aasta pärast ~ hiljem, в будущем году tuleval aastal, в минувшем году läinud aastal, mullu, в нынешнем году tänavu, käesoleval aastal, в прошлом ~ прошедшем ~ истекшем году möödunud ~ läinud aastal, mullu, в позапрошлом году ülemöödunud aastal, tunamullu, в текущем году käesoleval aastal, tänavu, ребёнку год laps on aastane;
‣ годы мн. ч. aastad (järgarvuga ühendeis); сороковые годы neljakümnendad aastad, люди тридцатых годов kolmekümnendate aastate inimesed, в двадцатые годы kahekümnendail aastail;
‣ годы и года мн. ч. vanus, iga; в мои годы minu aastates ~ vanuses ~ eas, человек в годах aastates ~ elatanud inimene, в преклонные годы kõrges eas, теперь уже годы не те ei ole enam nii noor ~ selles eas, мальчик был серьёзным не по годам poiss oli oma ea kohta liiga tõsine;
‣ годы и года мн. ч. aastad, aeg; годы войны sõja-aastad, молодые годы noorusaastad, долгие годы palju aastaid;
◊ год на год не приходится kõnekäänd aastad ei ole vennad; без году ~ без года неделя ~ неделю (1) hiljuti, nüüdsama, äsja, (2) väga lühikest aega
девичий, девичий 130 П
‣ neiu-, neitsi(-), neitsilik, tütarlapse(lik); tütarlaste, neidude; девичья красота neitsilik ilu, девичья фамилия neiupõlvenimi, девичье лицо neiunägu, девичья песня tütarlaste ~ neidude laul;
‣ П → С девичья ж. неод. (teenija)tüdrukute tuba;
◊ девичья память nalj. lühike mälu
‣ neiu-, neitsi(-), neitsilik, tütarlapse(lik); tütarlaste, neidude; девичья красота neitsilik ilu, девичья фамилия neiupõlvenimi, девичье лицо neiunägu, девичья песня tütarlaste ~ neidude laul;
‣ П → С девичья ж. неод. (teenija)tüdrukute tuba;
◊ девичья память nalj. lühike mälu
дырявый 119 П (кр. ф. дыряв, дырява, дыряво, дырявы) auklik, aukudega, katkine; дырявый карман katkine ~ auguga tasku;
◊ дырявая память kõnek. halb mälu; дырявая голова kõnek. hõre ~ unustaja ~ paha pea; дырявые руки kõnek. kohmakad käed, kobakäed
◊ дырявая память kõnek. halb mälu; дырявая голова kõnek. hõre ~ unustaja ~ paha pea; дырявые руки kõnek. kohmakad käed, kobakäed
жвачка 73 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) mäletsemine; mälu (mäletsetav sööt); корова жуёт жвачку lehm mäletseb (oma mälu);
‣ kõnek. näts, närikas (närikumm vms.); табачная жвачка närimistubakas;
◊ жевать ~ пережёвывать жвачку kõnek. halv. mida nämmutama, tüütuseni korrutama, ühte joru ajama
‣ (без мн. ч.) mäletsemine; mälu (mäletsetav sööt); корова жуёт жвачку lehm mäletseb (oma mälu);
‣ kõnek. näts, närikas (närikumm vms.); табачная жвачка närimistubakas;
◊ жевать ~ пережёвывать жвачку kõnek. halv. mida nämmutama, tüütuseni korrutama, ühte joru ajama
забить I 325 Г сов. → несов. забивать
‣ что, чем (sisse, kinni, täis) lööma ~ taguma ~ rammima ~ naelutama ~ toppima ~ ajama; kõnek. täis tuupima; забить гвоздь в стену naela seina lööma, забить клин kiilu ~ talba sisse lööma ~ taguma ~ ajama, забить сваю vaia sisse lööma ~ rammima, забить мяч в ворота sport palli väravasse lööma, забить гол sport väravat lööma, окна забиты досками aknad on laudadega kinni löödud, забить отверстие паклей ava ~ auku kinni takutama, палатку забило дымом telgi lõi suitsu täis, трубу забило песком toru on liiva täis läinud, liiv ummistas toru, магазин забит людьми pood on rahvast puupüsti täis, забить шкаф книгами kappi raamatuid täis toppima ~ tuupima;
‣ кого kõnek. vaeseomaks peksma; (loomade kohta) tapma, maha lööma; забить насмерть surnuks peksma;
‣ кого rõhuma, muserdama; heidutama;
‣ кого kõnek. üle olema kellest-millest, kitsikusse ~ ummikusse ajama keda; что lämmatama mida; забить в споре vaidluses peale jääma, сорняки забили пшеницу umbrohi lämmatas nisu;
◊ забить ~ забивать голову чем kõnek. oma pead vaevama millega, oma mälu koormama millega; забить ~ забивать себе в голову ~ в башку что kõnek. endale pähe võtma mida
‣ что, чем (sisse, kinni, täis) lööma ~ taguma ~ rammima ~ naelutama ~ toppima ~ ajama; kõnek. täis tuupima; забить гвоздь в стену naela seina lööma, забить клин kiilu ~ talba sisse lööma ~ taguma ~ ajama, забить сваю vaia sisse lööma ~ rammima, забить мяч в ворота sport palli väravasse lööma, забить гол sport väravat lööma, окна забиты досками aknad on laudadega kinni löödud, забить отверстие паклей ava ~ auku kinni takutama, палатку забило дымом telgi lõi suitsu täis, трубу забило песком toru on liiva täis läinud, liiv ummistas toru, магазин забит людьми pood on rahvast puupüsti täis, забить шкаф книгами kappi raamatuid täis toppima ~ tuupima;
‣ кого kõnek. vaeseomaks peksma; (loomade kohta) tapma, maha lööma; забить насмерть surnuks peksma;
‣ кого rõhuma, muserdama; heidutama;
‣ кого kõnek. üle olema kellest-millest, kitsikusse ~ ummikusse ajama keda; что lämmatama mida; забить в споре vaidluses peale jääma, сорняки забили пшеницу umbrohi lämmatas nisu;
◊ забить ~ забивать голову чем kõnek. oma pead vaevama millega, oma mälu koormama millega; забить ~ забивать себе в голову ~ в башку что kõnek. endale pähe võtma mida
завидный 126 П (кр. ф. завиден, завидна, завидно, завидны) kadestatav, kadestusväärne; завидная память kadestatav ~ kadestusväärne mälu
задержаться 183 Г сов. → несов. задерживаться
‣ с чем, на ком-чём, где, без доп. millega viivitama; viibima (edasi lükkuma); peatuma jääma; задержаться с прополкой картофеля kartulirohimisega viivitama, весна задержалась kevad hilines ~ viibis tulekuga, он задержался в командировке ta jäi komandeeringusse kauemaks, мы задержимся в совхозе на неделю me jääme veel nädalaks sovhoosi, взгляд её задержался на фотографии tema pilk jäi fotole peatuma, задержаться в памяти meelde jääma, mällu pidama jääma;
‣ kõnek. seisatama, peatuma; задержаться в дверях uksel seisatama ~ peatuma
‣ с чем, на ком-чём, где, без доп. millega viivitama; viibima (edasi lükkuma); peatuma jääma; задержаться с прополкой картофеля kartulirohimisega viivitama, весна задержалась kevad hilines ~ viibis tulekuga, он задержался в командировке ta jäi komandeeringusse kauemaks, мы задержимся в совхозе на неделю me jääme veel nädalaks sovhoosi, взгляд её задержался на фотографии tema pilk jäi fotole peatuma, задержаться в памяти meelde jääma, mällu pidama jääma;
‣ kõnek. seisatama, peatuma; задержаться в дверях uksel seisatama ~ peatuma
замечательный 126 П (кр. ф. замечателен, замечательна, замечательно, замечательны) suurepärane, tore, oivaline, hunnitu, õevane; tähelepanuväärne, märkimisväärne; silmapaistev; замечательные люди suurepärased ~ toredad ~ silmapaistvad inimesed, замечательная память suurepärane mälu, замечательное происшествие märkimisväärne ~ tähelepanuväärne sündmus
запечатлеть 229a Г сов. → несов. запечатлевать liter.
‣ что, чем van. kinnitama, tõendama;
‣ что, чем, в чём jäädvustama, ülek. (mällu) suruma ~ vermima; tähistama, (ära) märkima; запечатлеть в мраморе marmoris jäädvustama, marmorisse raiuma, это событие запечатлено в романе see sündmus on romaanis jäädvustatud, запечатлеть в памяти mällu suruma
‣ что, чем van. kinnitama, tõendama;
‣ что, чем, в чём jäädvustama, ülek. (mällu) suruma ~ vermima; tähistama, (ära) märkima; запечатлеть в мраморе marmoris jäädvustama, marmorisse raiuma, это событие запечатлено в романе see sündmus on romaanis jäädvustatud, запечатлеть в памяти mällu suruma
запечатлеться 229 Г сов. → несов. запечатлеваться в ком-чём liter.
‣ (mällu) sööbima, (meelde) jääma, jäädvustuma; его рассказ запечатлелся в моей памяти на всю жизнь tema jutt jäi mulle eluks ajaks meelde;
‣ väljenduma, peegelduma
‣ (mällu) sööbima, (meelde) jääma, jäädvustuma; его рассказ запечатлелся в моей памяти на всю жизнь tema jutt jäi mulle eluks ajaks meelde;
‣ väljenduma, peegelduma
зарониться 305 Г сов. во что, кому van. (mällu v. hinge) sööbima, sügavale tungima; мотив заронился мне в память (laulu)viis sööbis mulle mällu
изощрение 115 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) arendamine, teritamine, rafineerimine; täiustumine, arenemine, teravnemine; изощрение памяти mälu arendamine ~ arenemine, изощрение вкуса maitse arendamine ~ rafineerimine, изощрение слуха kuulmise teravdamine ~ teravdumine;
‣ riugas, kavalus, nõks, knihv
‣ (без мн. ч.) arendamine, teritamine, rafineerimine; täiustumine, arenemine, teravnemine; изощрение памяти mälu arendamine ~ arenemine, изощрение вкуса maitse arendamine ~ rafineerimine, изощрение слуха kuulmise teravdamine ~ teravdumine;
‣ riugas, kavalus, nõks, knihv
изумительный 126 П (кр. ф. изумителен, изумительна, изумительно, изумительны) imeline, imeväärne, harukordne, imetlusväärne, hämmastav, üllatav, rabav, vaimustav, kütkestav, imeteldav; изумительная память harukordne ~ imeväärne mälu, изумительная красота kütkestav ~ vaimustav ilu
истекший 124
‣ страд. прич. прош. вр. Г истечь;
‣ прич. → П möödunud, lõppenud; в истекшем году möödunud ~ läinud aastal, mullu
‣ страд. прич. прош. вр. Г истечь;
‣ прич. → П möödunud, lõppenud; в истекшем году möödunud ~ läinud aastal, mullu
кутерьма 52 С ж. неод. (без мн. ч.) kõnek. segadus, möll, tohuvabohu, virvarr; поднять кутерьму möllama hakkama, möllu ~ saginat ~ segadust tekitama
моторный II 126 П psühh., füsiol. motoor-, motoorne, liigutus-, liigutaja-, liigutav; моторная память motoorne mälu, motoormälu
напечатлеть 229a Г сов. → несов. напечатлевать что liter. van.
‣ vajutama; напечатлеть поцелуй на лбу laubale suudlema ~ suudlust vajutama;
‣ ülek. meelde jätma, mällu söövitama
‣ vajutama; напечатлеть поцелуй на лбу laubale suudlema ~ suudlust vajutama;
‣ ülek. meelde jätma, mällu söövitama
натренировать 172a Г сов. кого-что, в чём (välja) treenima, (osavust) harjutama; натренировать память mälu treenima, натренировать руку käeosavust ~ kätt harjutama, натренировать глаз silmatäpsust ~ silma harjutama, бегуны хорошо натренированы jooksjad on hästi ette valmistatud ~ treenitud; vrd. тренировать
ненадёжный 126 П (кр. ф. ненадёжен, ненадёжна, ненадёжно, ненадёжны) ebakindel, mitteusaldatav, väheusutav; kõnek. van. lootusetu; ненадёжное средство ebakindel vahend, ненадёжная память ebakindel ~ mitteusaldatav mälu, это ненадёжные сведения neid andmeid ei või uskuda ~ usaldada
обеспамятеть 229b Г сов. от чего, без доп. kõnek.
‣ van. teadvust kaotama, minestama;
‣ mälu kaotama; к старости он обеспамятел vanuigi ta mälu tuhmus ~ jäi nõrgaks;
‣ mõistust ~ aru kaotama, hulluma, hulluks minema
‣ van. teadvust kaotama, minestama;
‣ mälu kaotama; к старости он обеспамятел vanuigi ta mälu tuhmus ~ jäi nõrgaks;
‣ mõistust ~ aru kaotama, hulluma, hulluks minema
обременять 255 Г несов. → сов. обременить кого-что, чем liter. (üle) koormama, ülek. ka koormaks ~ tüliks olema, tüli tegema, tüütama; обременять память mälu koormama, обременять просьбами кого palumisega ~ palvetega ~ ülesannetega üle koormama keda, обременять наставлениями moraalilugemisega ~ soovitustega tüütama
ожить 331 Г сов. → несов. оживать от чего, без доп. elustuma, ellu ärkama (ka ülek.); ülek. elavnema; toibuma; природа ожила loodus elustus, ожить в памяти mälus ~ mälestustes elustuma, mällu kerkima, meelde tärkama, костёр ожил lõke läks põlema, ноги его так и не ожили ta ei saanudki jalgu alla, ta ei hakanudki enam kõndima, ожить после болезни haigusest toibuma
освежиться 287 Г сов. → несов. освежаться
‣ värskenema, värskeks minema; uuenema, elustuma; воздух освежился õhk on värske, знания освежились teadmised värskenesid, впечатления освежились muljed uuenesid, muljed on värsked, воспоминания освежились в памяти mälestused kerkisid värskena mällu;
‣ reipaks minema; чем end värskendama ~ karastama ~ kosutama; освежиться купанием kümblusest ~ suplusest reibastuma ~ reipaks ~ virgeks ~ värskeks saama, вышел на воздух освежиться läks ~ tuli õue värsket õhku hingama
‣ värskenema, värskeks minema; uuenema, elustuma; воздух освежился õhk on värske, знания освежились teadmised värskenesid, впечатления освежились muljed uuenesid, muljed on värsked, воспоминания освежились в памяти mälestused kerkisid värskena mällu;
‣ reipaks minema; чем end värskendama ~ karastama ~ kosutama; освежиться купанием kümblusest ~ suplusest reibastuma ~ reipaks ~ virgeks ~ värskeks saama, вышел на воздух освежиться läks ~ tuli õue värsket õhku hingama
оставить 278a Г сов. → несов. оставлять кого-что, без чего, где (alles, maha, katki) jätma; оставить детей дома lapsi koju jätma, оставить гостей обедать külalisi lõunale jätma, оставить на второй год istuma ~ klassikursust kordama jätma, оставить учебник в школе õpikut kooli jätma ~ unustama, оставить комнату за собой tuba endale jätma, оставить кого далеко позади kaugele maha jätma, оставить в наследство что кому kellele mida pärandama, оставить до другого ~ следующего раза teiseks korraks jätma, оставить без крова ulualuseta ~ peavarjuta jätma, оставить без сладкого magustoidust ilma jätma, оставить письмо без ответа kirjale mitte vastama, kirjale vastamata jätma, оставить без внимания mitte välja tegema, tähele panemata ~ tähelepanuta jätma, оставить обед нетронутым lõunasööki puutumata jätma, оставить решение в силе otsust jõusse ~ muutmata jätma, оставить вопрос открытым küsimust lahtiseks jätma, оставить глубокий след в памяти sügavasti meelde jääma, mällu sööbima, оставить по себе добрую память endast head mälestust jätma, оставить хорошее впечатление head muljet jätma, оставить семью perekonda maha jätma, оставить надежду lootust jätma, оставить намерение kavatsust katki jätma, оставить разговор jutuajamist lõpetama, оставьте! jätke järele! оставить работу töölt lahkuma, силы оставили его ta jõud oli otsas, я этого так не оставлю seda ma teile ei kingi, niisama ma seda asja ei jäta;
◊ камня на камне не оставить от чего kõnek. maatasa tegema, kivi kivi peale mitte jätma; оставить ~ оставлять с носом кого kõnek. pika ninaga jätma; оставить ~ оставлять в одной рубашке кого kõnek. püksata jätma, puupaljaks tegema; оставить ~ оставлять в дураках кого kõnek. keda ninapidi vedama, narriks tegema, haneks tõmbama; оставить ~ оставлять за собой ~ позади себя кого kaugele maha jätma, seljataha jätma keda; оставить ~ оставлять в покое кого rahule jätma
◊ камня на камне не оставить от чего kõnek. maatasa tegema, kivi kivi peale mitte jätma; оставить ~ оставлять с носом кого kõnek. pika ninaga jätma; оставить ~ оставлять в одной рубашке кого kõnek. püksata jätma, puupaljaks tegema; оставить ~ оставлять в дураках кого kõnek. keda ninapidi vedama, narriks tegema, haneks tõmbama; оставить ~ оставлять за собой ~ позади себя кого kaugele maha jätma, seljataha jätma keda; оставить ~ оставлять в покое кого rahule jätma
отложиться 311 Г сов. → несов. отлагаться
‣ (несов. также откладываться) ladestuma; settima, sadestuma;
‣ где ülek. (meelde, mällu, teadvusse) jääma; отложиться в памяти meelde jääma, mällu sööbima;
‣ от кого-чего van. lahku lööma, eralduma; lahti ütlema
‣ (несов. также откладываться) ladestuma; settima, sadestuma;
‣ где ülek. (meelde, mällu, teadvusse) jääma; отложиться в памяти meelde jääma, mällu sööbima;
‣ от кого-чего van. lahku lööma, eralduma; lahti ütlema
отпечататься 164 Г сов. → несов. отпечатываться где kuhu jälgi jätma (ka ülek.), jäljena jääma; отпечататься на стекле klaasil näha olema ~ jääma, отпечататься в памяти mällu sööbima
отпечатлеться 229 Г сов. → несов. отпечатлеваться где kuhu jälge jätma (ka ülek.); отпечатлеться в душе hinge jälge jätma, отпечатлеться в памяти mällu sööbima
отшибить 333 Г сов. → несов. отшибать kõnek.
‣ что küljest ära ~ maha lööma ~ taguma;
‣ что vigaseks lööma ~ peksma ~ taguma; отшибить себе руку oma kätt ära lööma;
‣ безл. что ära võtma ~ kaotama; у него отшибло охоту к чему tal võttis isu ära (midagi teha), у кого память отшибло kellel on mälukaotus, kes kaotas äkki mälu;
‣ кого-что kõrvale ~ eemale lükkama ~ tõukama (ka ülek.) ~ viskama; отшибить его в сторону teda kõrvale ~ eemale lükkama
‣ что küljest ära ~ maha lööma ~ taguma;
‣ что vigaseks lööma ~ peksma ~ taguma; отшибить себе руку oma kätt ära lööma;
‣ безл. что ära võtma ~ kaotama; у него отшибло охоту к чему tal võttis isu ära (midagi teha), у кого память отшибло kellel on mälukaotus, kes kaotas äkki mälu;
‣ кого-что kõrvale ~ eemale lükkama ~ tõukama (ka ülek.) ~ viskama; отшибить его в сторону teda kõrvale ~ eemale lükkama
отяготить 296a Г сов. → несов. отягощать кого-что, чем liter. raskeks tegema, koormama, ülek. ka kellele koormaks olema; отяготить руки покупками van. käsi ostudega koormama, отяготить память mälu koormama, я боюсь вас отяготить ma ei taha teid tülitada ~ teile tüli teha
память 90 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ mälu (ka info), meelespidamine; плохая ~ слабая память halb mälu, зрительная память nägemismälu, слуховая память kuulmismälu, оперативная память info põhimälu, operatiivmälu, дисковая память info ketasmälu, потеря памяти med. mälukaotus, -lünk, amneesia, выучить на память pähe õppima, прийти на память meelde tulema, знать на память peast teadma, запечатлеться в памяти meelde jääma, mällu sööbima, упражнять память mälu treenima, если память мне не изменяет kui mälu mind ei peta;
‣ mälestus; светлая память helge mälestus, хорошая память о ком hea mälestus kellest, чтить память кого, чью kelle mälestust austama, хранить память о ком kelle mälestust hoidma, оставить по себе ~ о себе добрую память endast head mälestust jätma, на память mälestuseks, в память кого-чего, о ком-чём kelle-mille mälestuseks, посвятить книгу памяти кого kelle mälestusele raamatut pühendama;
‣ teadvus; быть без памяти meelemärkuseta ~ teadvuseta olema, в полной ~ твёрдой памяти täie teadvuse ~ mõistuse juures;
◊ без памяти с инф. kõnek. (1) meeletult, (2) ülepeakaela; (быть) без памяти от кого kõnek. kelle pärast arust ära (olema); по старой памяти (1) vana teadmise järgi, harjumuslikult, vana usu peale, (2) vana sõpruse nimel ~ poolest; печальной памяти kurikuulus, kurva kuulsusega; перебирать ~ перебрать в памяти mõttes läbi võtma; куриная ~ короткая ~ девичья ~ дырявая память kõnek. kehv mälu; вечная память кому igavene au kellele; врезаться ~ врезаться в память кому kõnek. mällu sööbima
‣ mälu (ka info), meelespidamine; плохая ~ слабая память halb mälu, зрительная память nägemismälu, слуховая память kuulmismälu, оперативная память info põhimälu, operatiivmälu, дисковая память info ketasmälu, потеря памяти med. mälukaotus, -lünk, amneesia, выучить на память pähe õppima, прийти на память meelde tulema, знать на память peast teadma, запечатлеться в памяти meelde jääma, mällu sööbima, упражнять память mälu treenima, если память мне не изменяет kui mälu mind ei peta;
‣ mälestus; светлая память helge mälestus, хорошая память о ком hea mälestus kellest, чтить память кого, чью kelle mälestust austama, хранить память о ком kelle mälestust hoidma, оставить по себе ~ о себе добрую память endast head mälestust jätma, на память mälestuseks, в память кого-чего, о ком-чём kelle-mille mälestuseks, посвятить книгу памяти кого kelle mälestusele raamatut pühendama;
‣ teadvus; быть без памяти meelemärkuseta ~ teadvuseta olema, в полной ~ твёрдой памяти täie teadvuse ~ mõistuse juures;
◊ без памяти с инф. kõnek. (1) meeletult, (2) ülepeakaela; (быть) без памяти от кого kõnek. kelle pärast arust ära (olema); по старой памяти (1) vana teadmise järgi, harjumuslikult, vana usu peale, (2) vana sõpruse nimel ~ poolest; печальной памяти kurikuulus, kurva kuulsusega; перебирать ~ перебрать в памяти mõttes läbi võtma; куриная ~ короткая ~ девичья ~ дырявая память kõnek. kehv mälu; вечная память кому igavene au kellele; врезаться ~ врезаться в память кому kõnek. mällu sööbima
плохой 123 П (кр. ф. плох, плоха, плохо, плохи; сравн. ст. хуже, kõnek. плоше, превосх. ст. самый плохой, худший 124)
‣ halb, paha, kehv, vilets; плохой человек halb inimene, плохой характер halb iseloom, плохой воздух halb ~ paha õhk, плохая погода halb ~ vilets ~ paha ilm, плохое настроение halb ~ kehv tuju ~ meeleolu, плохая память halb mälu, плохие вести halvad teated, плохая привычка halb komme, плохой писатель vilets kirjanik, плохи дела asjad on kehvad, плохая надежда на кого-что kellele-millele ei saa päris kindel olla, плохое утешение väike ~ nõrk lohutus;
‣ (без полн. ф.) kehv, vilets, nõrk (haigusest); мама очень плоха ema on väga vilets (väga haige);
‣ П → С плохое с. неод. (без мн. ч.) halb; было и хорошее, и плохое on olnud nii head kui halba;
◊ шутки плохи с кем-чем kõnek. kellega-millega pole nalja ~ ei saa naljatada
‣ halb, paha, kehv, vilets; плохой человек halb inimene, плохой характер halb iseloom, плохой воздух halb ~ paha õhk, плохая погода halb ~ vilets ~ paha ilm, плохое настроение halb ~ kehv tuju ~ meeleolu, плохая память halb mälu, плохие вести halvad teated, плохая привычка halb komme, плохой писатель vilets kirjanik, плохи дела asjad on kehvad, плохая надежда на кого-что kellele-millele ei saa päris kindel olla, плохое утешение väike ~ nõrk lohutus;
‣ (без полн. ф.) kehv, vilets, nõrk (haigusest); мама очень плоха ema on väga vilets (väga haige);
‣ П → С плохое с. неод. (без мн. ч.) halb; было и хорошее, и плохое on olnud nii head kui halba;
◊ шутки плохи с кем-чем kõnek. kellega-millega pole nalja ~ ei saa naljatada
поразительный 126 П (кр. ф. поразителен, поразительна, поразительно, поразительны) üllatav, hämmastav, rabav, harukordne; поразительное сходство hämmastav ~ üllatav sarnasus, поразительное зрелище rabav vaatepilt, поразительная память harukordne mälu, поразительное нахальство kõnek. ennenägematu häbematus
потрясающий 124
‣ действ. прич. наст. вр. Г потрясать;
‣ прич. → П põrutav, vapustav, rabav; потрясающая новость põrutav uudis, потрясающее событие vapustav sündmus, потрясающий успех rabav menu ~ edu, потрясающая память imeline ~ imepärane mälu, потрясающее невежество kohutav vaimupimedus ~ nürimeelsus
‣ действ. прич. наст. вр. Г потрясать;
‣ прич. → П põrutav, vapustav, rabav; потрясающая новость põrutav uudis, потрясающее событие vapustav sündmus, потрясающий успех rabav menu ~ edu, потрясающая память imeline ~ imepärane mälu, потрясающее невежество kohutav vaimupimedus ~ nürimeelsus
притупиться 323, 302 Г сов. → несов. притупляться (veidi) nürinema, nüriks minema (ka ülek.), nüristuma, töntsistuma, nüriks ~ töntsiks ~ nõrgaks ~ viletsaks jääma, nõrgenema; нож притупился nuga on nüriks läinud, слух притупился (kõrva)kuulmine on kehvaks jäänud, зрение притупилось nägemine on töntsiks jäänud ~ töntsistunud, память притупилась mälu on nõrgenenud ~ tuhmunud
прорость 90 С ж. неод.
‣ mets. mõlu (armistunud tüvehaavand, läbikasve);
‣ pekikiht ~ rasvariba tailihas; мясо с проростью läbikasvanud sealiha
‣ mets. mõlu (armistunud tüvehaavand, läbikasve);
‣ pekikiht ~ rasvariba tailihas; мясо с проростью läbikasvanud sealiha
прошедший 124
‣ действ. прич. прош. вр. Г пройти;
‣ прич. → П möödunud, läinud, möödaläinud; прошедшей зимой möödunud ~ läinud ~ mullu talvel, прошедшее время lgv. minevik;
‣ прич. → С прошедшее с. неод. (без мн. ч.) möödunu, minevik; вспоминать прошедшее möödunut ~ minevikku meenutama
‣ действ. прич. прош. вр. Г пройти;
‣ прич. → П möödunud, läinud, möödaläinud; прошедшей зимой möödunud ~ läinud ~ mullu talvel, прошедшее время lgv. minevik;
‣ прич. → С прошедшее с. неод. (без мн. ч.) möödunu, minevik; вспоминать прошедшее möödunut ~ minevikku meenutama
прошлый 119 П
‣ möödunud, läinud, minev; в прошлом году möödunud ~ läinud ~ mineval aastal, mullu, на прошлой неделе möödunud ~ läinud ~ mineval nädalal, прошлое письмо eelmine ~ viimane kiri, (в) прошлый раз eelmisel korral, viimati, прошлой зимой läinud talvel;
‣ П → С прошлое с. неод. (без мн. ч.) minevik, möödanik, möödunu; далёкое прошлое kauge minevik, в прошлом minevikus, человек с прошлым minevikuga inimene ~ mees, отойти в прошлое minevikku vajuma, hääbuma;
◊ дело прошлое vana asi
‣ möödunud, läinud, minev; в прошлом году möödunud ~ läinud ~ mineval aastal, mullu, на прошлой неделе möödunud ~ läinud ~ mineval nädalal, прошлое письмо eelmine ~ viimane kiri, (в) прошлый раз eelmisel korral, viimati, прошлой зимой läinud talvel;
‣ П → С прошлое с. неод. (без мн. ч.) minevik, möödanik, möödunu; далёкое прошлое kauge minevik, в прошлом minevikus, человек с прошлым minevikuga inimene ~ mees, отойти в прошлое minevikku vajuma, hääbuma;
◊ дело прошлое vana asi
развитие 115 С с. неод. (без мн. ч.) arenemine, areng; arendamine, arendus; edendamine; edenemine; arengulugu; историческое развитие ajalooline areng, физическое и умственное развитие ребёнка lapse kehaline ja vaimne areng, развитие памяти mälu arendamine, развитие промышленности tööstuse arendamine ~ edendamine, уровень развития arengutase, степень развития arengujärk, способность к развитию arenemisvõime, ход развития arenemiskäik, arenduskäik (males), получить развитие edasi arenema, развитие болезни haiguse kulg, путевое развитие raudt. (jaama)teestik, развитие отвала mäend. puistangu laiendamine, развитие цепи keem. ahela kasvamine
развить II 326 (буд. вр. разовью, разовьёшь, разовьёт) Г сов. → несов. развивать II кого-что arendama, edendama; развить память mälu arendama, развить инициативу масс rahvahulkade algatusvõimet arendama, развить скорость (teatavat suuremat) kiirust saavutama, (teatava suure) kiirusega sõitma, kiirust arendama, развить экономику majandust arendama, развить связи sidemeid arendama, suhteid edendama, развить полный ход mer. täiskäiku arendama, развить успех edu suurendama, развить язык keelt arendama ~ harima
разгрузка 72 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ mahalaadimine, tühjakslaadimine, tühjendamine, tühjendus, lossimine, sürdlaadimine; разгрузка вагонов vagunite tühjakslaadimine, разгрузка судна laeva lossimine, разгрузка ковша (ekskavaatori) kopa tühjendamine;
‣ koormusest vabastamine, koormuse vähendamine (ka tehn.); автоматическая разгрузка el. koormuse automaatne vähendamine, разгрузка клапана tekst. kastikeele vabastamine (kudumistelgedel), разгрузка памяти mälu tõmmistamine (arvutis)
‣ mahalaadimine, tühjakslaadimine, tühjendamine, tühjendus, lossimine, sürdlaadimine; разгрузка вагонов vagunite tühjakslaadimine, разгрузка судна laeva lossimine, разгрузка ковша (ekskavaatori) kopa tühjendamine;
‣ koormusest vabastamine, koormuse vähendamine (ka tehn.); автоматическая разгрузка el. koormuse automaatne vähendamine, разгрузка клапана tekst. kastikeele vabastamine (kudumistelgedel), разгрузка памяти mälu tõmmistamine (arvutis)
рожа I 76 С ж. неод. madalk. lõust, larhv, molu; кто рожей не вышел kellel on ~ kes on kirvenägu, строить ~ корчить рожи ~ рожу madalk. nägusid ~ grimasse tegema;
◊ ни кожи ни рожи ei tegu ega nägu
◊ ни кожи ни рожи ei tegu ega nägu
рыло 94 С с. неод.
‣ kärss, koon; ninamik;
‣ vulg. sihverplaat, lõust, molu, larhv;
◊ лезть с суконным рылом в калачный ряд madalk. pasteldes saksakambrisse kippuma ~ tükkima, igale poole oma kärssa toppima; ни уха ни рыла не смыслить в чём vulg. mitte tuhkagi ~ mitte pooli pudrunõusidki teadma, mitte ööst ega päevast teadma, kellel pole (mitte) õrna aimugi; рылом не вышел madalk. kes ei ole see mees, kes ei sobi ~ ei kõlba milleks, kes ei anna mõõtu välja, kes ei lähe täie ette
‣ kärss, koon; ninamik;
‣ vulg. sihverplaat, lõust, molu, larhv;
◊ лезть с суконным рылом в калачный ряд madalk. pasteldes saksakambrisse kippuma ~ tükkima, igale poole oma kärssa toppima; ни уха ни рыла не смыслить в чём vulg. mitte tuhkagi ~ mitte pooli pudrunõusidki teadma, mitte ööst ega päevast teadma, kellel pole (mitte) õrna aimugi; рылом не вышел madalk. kes ei ole see mees, kes ei sobi ~ ei kõlba milleks, kes ei anna mõõtu välja, kes ei lähe täie ette
свежесть 90 С ж. неод. (без мн. ч.) värskus (ka ülek.), kargus, jahedus; свежесть впечатлений muljete värskus, свежесть цветов lillede värskus, свежесть лица näo värskus, свежесть памяти mälu erksus, свежесть мысли mõttevärskus, mõttekargus, свежесть воздуха õhu värskus, свежесть утра hommikuvärskus, ночная свежесть ööjahedus; не первой свежести (1) mille puhtus ~ värskus jätab ~ jättis soovida, (2) ülek. iroon. mitte enam väga noor, mitte just kõige noorem, noorusvärskuse minetanud
свежий 124 П (кр. ф. свеж, свежа, свежо, свежи и свежи) värske (ka ülek.), karge, jahe; свежая рыба värske kala, свежая капуста värske kapsas, свежее сено värske hein, свежие продукты värsked toiduained, свежий номер газеты värske ajaleht, свежий ветер värske ~ värskendav tuul, mer. kaunis tugev tuul, свежая погода karge ilm, свежий вид värske ~ puhanud ilme ~ nägu ~ väljanägemine, свежая мысль värske ~ uus ~ originaalne mõte, свежие краски värsked ~ puhtad värvid, свежее бельё puhas pesu, свежая память erk mälu, свежая порода geol. nüüdisaegne kivim, на свежем воздухе värskes õhus, värske õhu käes, vabas õhus, õues, по свежим следам (1) värskeid jälgi pidi, (2) ülek. kuni asi veel värske ~ värskelt meeles, värskeid jälgi mööda, со свежими силами uue jõuga;
◊ на свежую голову puhanud ~ värske ~ selge peaga; на свежую память kuni asi veel värske ~ värskelt meeles
◊ на свежую голову puhanud ~ värske ~ selge peaga; на свежую память kuni asi veel värske ~ värskelt meeles
сегментация 89 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ segmentatsioon (biol. lõigustumine, munaraku korduv jagunemine; zool. lülistus, metameeria, looma keha koosnemine lülidest);
‣ lgv., info segmenteerimine, segmentimine, lõigustamine, lõikudeks jaotamine; сегментация высказывания lausungi lõigustamine, сегментация текста teksti segmentimine ~ lõikudeks jaotamine ~ liigendamine, сегментация памяти mälu segmentimine
‣ segmentatsioon (biol. lõigustumine, munaraku korduv jagunemine; zool. lülistus, metameeria, looma keha koosnemine lülidest);
‣ lgv., info segmenteerimine, segmentimine, lõigustamine, lõikudeks jaotamine; сегментация высказывания lausungi lõigustamine, сегментация текста teksti segmentimine ~ lõikudeks jaotamine ~ liigendamine, сегментация памяти mälu segmentimine
слабеть 229b Г несов. nõrgaks ~ nõrgemaks jääma, nõrgenema, lõtvuma; больной слабел с каждым днём haige jäi iga päevaga nõrgemaks ~ viletsamaks, память слабеет mälu hakkab nõrgenema, ветер слабеет tuul on vaibumas, силы слабеют jõud raugeb, канат слабеет tross lõtvub ~ läheb lõdvaks ~ annab järele; vrd. ослабеть
страдать 165b Г несов.
‣ чем, от кого-чего, за кого-что, из-за кого-чего mille all ~ kelle-mille pärast kannatama, vaevlema, piinlema, kannatada saama; страдать от холода külma kannatama, страдать от голода nälga kannatama ~ tunda saama, страдать малокровием kehvveresuse all kannatama, страдать от бессонницы unetuse ~ unepuuduse all kannatama, unepuuduses vaevlema, страдать головными болями ~ от головных болей peavalu all ~ peavalude käes kannatama, peavaludes vaevlema, страдать от боли valudes vaevlema ~ piinlema, valusid kannatama, страдать ревностью armukadeduses ~ kiivuses piinlema, страдать за свои убеждения oma veendumuste pärast kannatama ~ kannatada saama, страдать за правду tõe eest ~ tõe pärast kannatada saama, страдать от любви armastuse pärast kannatama, страдать за больного друга haige sõbra pärast südant valutama ~ südamevalu tundma, гордость страдает uhkus kannatab mille all, город страдает от землетрясений linn saab ühtelugu maavärina all ~ maavärinast kannatada;
‣ kõnek. по кому-чему, по ком-чем (taga) igatsema, igatsust tundma, kellegi järele õhkama;
‣ чем, без доп. kõnek. lonkama, vilets olema, vajaka ~ puudu jääma; в классе страдает дистциплина klassi distsipliin ~ distsipliin klassis lonkab, у ученика страдает грамотность õpilane ei oska õigesti kirjutada, õpilase kirjaoskus on vilets, доклад страдает серьёзными недостатками ettekandes on tõsiseid puudusi, у него страдает память tal on vilets mälu, tema mäluga ei ole asjad korras; vrd. пострадать
‣ чем, от кого-чего, за кого-что, из-за кого-чего mille all ~ kelle-mille pärast kannatama, vaevlema, piinlema, kannatada saama; страдать от холода külma kannatama, страдать от голода nälga kannatama ~ tunda saama, страдать малокровием kehvveresuse all kannatama, страдать от бессонницы unetuse ~ unepuuduse all kannatama, unepuuduses vaevlema, страдать головными болями ~ от головных болей peavalu all ~ peavalude käes kannatama, peavaludes vaevlema, страдать от боли valudes vaevlema ~ piinlema, valusid kannatama, страдать ревностью armukadeduses ~ kiivuses piinlema, страдать за свои убеждения oma veendumuste pärast kannatama ~ kannatada saama, страдать за правду tõe eest ~ tõe pärast kannatada saama, страдать от любви armastuse pärast kannatama, страдать за больного друга haige sõbra pärast südant valutama ~ südamevalu tundma, гордость страдает uhkus kannatab mille all, город страдает от землетрясений linn saab ühtelugu maavärina all ~ maavärinast kannatada;
‣ kõnek. по кому-чему, по ком-чем (taga) igatsema, igatsust tundma, kellegi järele õhkama;
‣ чем, без доп. kõnek. lonkama, vilets olema, vajaka ~ puudu jääma; в классе страдает дистциплина klassi distsipliin ~ distsipliin klassis lonkab, у ученика страдает грамотность õpilane ei oska õigesti kirjutada, õpilase kirjaoskus on vilets, доклад страдает серьёзными недостатками ettekandes on tõsiseid puudusi, у него страдает память tal on vilets mälu, tema mäluga ei ole asjad korras; vrd. пострадать
суматошный 126 П (кр. ф. суматошен, суматошна, суматошно, суматошны) kõnek.
‣ sagiv, askeldav, sekeldav, rahmeldav; суматошный человек rahmeldis, sagija ~ askeldaja ~ rahmeldaja inimene;
‣ möllu-, sagina-, täis möllu ~ suurt saginat ~ segadust, meeletu, pöörane; суматошный день möllupäev, saginapäev, hullumeelne päev, möllu ~ segadust täis päev, суматошная паника hirmus paanika
‣ sagiv, askeldav, sekeldav, rahmeldav; суматошный человек rahmeldis, sagija ~ askeldaja ~ rahmeldaja inimene;
‣ möllu-, sagina-, täis möllu ~ suurt saginat ~ segadust, meeletu, pöörane; суматошный день möllupäev, saginapäev, hullumeelne päev, möllu ~ segadust täis päev, суматошная паника hirmus paanika
твёрдый 119 П
‣ kõva(-), tahke(-), jäik; твёрдый сплав tehn. kõvasulam, твёрдое топливо ~ горючее tahkekütus, твёрдое тело füüs. tahke keha, твёрдый раствор met. tahke lahus, твёрдое состояние füüs. tahke olek, твёрдая резина tehn. eboniit, kõvakummi, твёрдое нёбо anat. kõva suulagi, твёрдый знак lgv. kõvendusmärk, твёрдый согласный lgv. palataliseerimata kaashäälik, твёрдый карандаш kõva pliiats, твёрдое яблоко kõva õun, твёрдый хлеб tahke ~ kõva ~ vana leib, твёрдая кожа kõva nahk;
‣ (кр. ф. твёрд, тверда, твёрдо, твёрды и тверды; сравн. ст. твёрже) ülek. kindel, püsiv, tugev; kange; твёрдый характер kindel iseloom, tugev karakter, твёрдые знания kindlad ~ püsivad teadmised, твёрдая цена kindel hind, твёрдое намерение kindel kavatsus, твёрдый ответ kindel vastus, твёрдая уверенность kindel veendumus, твёрдая воля kindel ~ tugev tahe, твёрдый порядок kõva kord, твёрдая походка kindel samm, твёрдый срок kindel tähtaeg, твёрдая память hea mälu;
◊ иметь твёрдую почву под ногами kindlat pinda jalge all tundma, kindla jalaga maapinnal seisma; стоять на твёрдой почве kellel on kindel pind jalge all; твёрдый орешек kõva pähkel; твёрдая рука raudne ~ kõva käsi
‣ kõva(-), tahke(-), jäik; твёрдый сплав tehn. kõvasulam, твёрдое топливо ~ горючее tahkekütus, твёрдое тело füüs. tahke keha, твёрдый раствор met. tahke lahus, твёрдое состояние füüs. tahke olek, твёрдая резина tehn. eboniit, kõvakummi, твёрдое нёбо anat. kõva suulagi, твёрдый знак lgv. kõvendusmärk, твёрдый согласный lgv. palataliseerimata kaashäälik, твёрдый карандаш kõva pliiats, твёрдое яблоко kõva õun, твёрдый хлеб tahke ~ kõva ~ vana leib, твёрдая кожа kõva nahk;
‣ (кр. ф. твёрд, тверда, твёрдо, твёрды и тверды; сравн. ст. твёрже) ülek. kindel, püsiv, tugev; kange; твёрдый характер kindel iseloom, tugev karakter, твёрдые знания kindlad ~ püsivad teadmised, твёрдая цена kindel hind, твёрдое намерение kindel kavatsus, твёрдый ответ kindel vastus, твёрдая уверенность kindel veendumus, твёрдая воля kindel ~ tugev tahe, твёрдый порядок kõva kord, твёрдая походка kindel samm, твёрдый срок kindel tähtaeg, твёрдая память hea mälu;
◊ иметь твёрдую почву под ногами kindlat pinda jalge all tundma, kindla jalaga maapinnal seisma; стоять на твёрдой почве kellel on kindel pind jalge all; твёрдый орешек kõva pähkel; твёрдая рука raudne ~ kõva käsi
тренировать 172a Г несов. кого-что treenima; тренировать футболистов jalgpallureid treenima, тренировать охотничью собаку jahikoera treenima, тренировать память mälu treenima; vrd. натренировать
укрепиться 302 Г несов. → сов. укрепляться kindlustuma, kõvenema, kinnituma, tugevnema, kindlamaks ~ tugevamaks minema ~ muutuma ~ saama (ka ülek.); укрепиться на захваченном рубеже end hõivatud ~ vallutatud alal kindlustama, укрепиться в памяти mällu kinnituma ~ sööbima, дерево выросло и укрепилось puu kasvas suureks ja (sai) tugevaks, дисциплина укрепилась kord ~ distsipliin kõvenes ~ tugevnes ~ läks kõvemaks ~ tugevamaks, укрепилась вера в свои силы tugevnes ~ suurenes usk oma jõusse, здоровье укрепилось tervis läks ~ muutus tugevamaks ~ karastus ~ kosus, нервы укрепились närvid said kosutust ~ läksid tugevamaks, за ним укрепилась слава драчуна ta sai ~ on saanud riiukuke kuulsuse
упражнять 255 Г несов. что harjutama, treenima; упражнять свою память mälu harjutama ~ treenima, упражнять мускулы lihaseid treenima, упражнять голос häält harjutama, hääleharjutusi tegema
устройство 94 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) kokkuseadmine, ehitamine, valmistamine, meisterdamine;
‣ (без мн. ч.) korraldamine, organiseerimine (kõnek. ka ülek.), kordaseadmine, kordategemine, kordaajamine; устройство побега põgenemise korraldamine ~ organiseerimine;
‣ (без мн. ч.) hankimine, muretsemine; endale koha leidmine ~ saamine; устройство кого на работу kellele töökoha hankimine ~ muretsemine;
‣ (üles)ehitus, struktuur; tarind, konstruktsioon, tarindus, kokkuseade; anat. ehitumus; устройство корабля laevaehitus ~ konstruktsioon, устройство оружия relva(de) ehitus;
‣ seade, seadis, seadeldis, vahend, aparaat; вычислительное устройство arvuti, запоминающее устройство mälu(seade), salvesti, управляющее устройство, устройство управления juhtseade, переговорное устройство kõneseade, измерительное устройство mõõteseade, mõõteseadis, выливное устройство piserdusseade, множительное устройство korruti, korrutusseade (arvuti osa), читающее ~ считывающее устройство lugemisseade, riider, устройство отображения информации, индикаторное устройство kuvar, погрузочно-разгрузочное устройство laadur, laadimisseade, защитное устройство kaitseseadis, kaitseseade, счётно-решающее устройство arvutusseade, красочное устройство trük. värviaparaat, устройство для закатывания паруса mer. rullrehv;
‣ kord, korraldus; государственное устройство riigikorraldus, riiklik korraldus, общественное устройство ühiskonnakorraldus, ühiskondlik korraldus
‣ (без мн. ч.) kokkuseadmine, ehitamine, valmistamine, meisterdamine;
‣ (без мн. ч.) korraldamine, organiseerimine (kõnek. ka ülek.), kordaseadmine, kordategemine, kordaajamine; устройство побега põgenemise korraldamine ~ organiseerimine;
‣ (без мн. ч.) hankimine, muretsemine; endale koha leidmine ~ saamine; устройство кого на работу kellele töökoha hankimine ~ muretsemine;
‣ (üles)ehitus, struktuur; tarind, konstruktsioon, tarindus, kokkuseade; anat. ehitumus; устройство корабля laevaehitus ~ konstruktsioon, устройство оружия relva(de) ehitus;
‣ seade, seadis, seadeldis, vahend, aparaat; вычислительное устройство arvuti, запоминающее устройство mälu(seade), salvesti, управляющее устройство, устройство управления juhtseade, переговорное устройство kõneseade, измерительное устройство mõõteseade, mõõteseadis, выливное устройство piserdusseade, множительное устройство korruti, korrutusseade (arvuti osa), читающее ~ считывающее устройство lugemisseade, riider, устройство отображения информации, индикаторное устройство kuvar, погрузочно-разгрузочное устройство laadur, laadimisseade, защитное устройство kaitseseadis, kaitseseade, счётно-решающее устройство arvutusseade, красочное устройство trük. värviaparaat, устройство для закатывания паруса mer. rullrehv;
‣ kord, korraldus; государственное устройство riigikorraldus, riiklik korraldus, общественное устройство ühiskonnakorraldus, ühiskondlik korraldus
феноменальный 126 П (кр. ф. феноменален, феноменальна, феноменально, феноменальны)
‣ fenomenaalne, tavatu, harukordne; феноменальная сила fenomenaalne ~ tavatu jõud, феноменальная память fenomenaalne ~ harukordne mälu, феноменальный успех ebatavaline ~ harukordne edu, феноменальный голос harukordne ~ haruldane hääl;
‣ filos. fenomeni-, nähtumus-
‣ fenomenaalne, tavatu, harukordne; феноменальная сила fenomenaalne ~ tavatu jõud, феноменальная память fenomenaalne ~ harukordne mälu, феноменальный успех ebatavaline ~ harukordne edu, феноменальный голос harukordne ~ haruldane hääl;
‣ filos. fenomeni-, nähtumus-
хай 41 С м. неод. (без мн. ч.) vulg. melu, lärm, kära, mürgel, mäsu; поднять ~ устроить хай lärmi ~ kära tegema ~ tõstma
цепкий 122 П (кр. ф. цепок, цепка, цепко, цепки; сравн. ст. цепче)
‣ haardekindel, kindla ~ tugeva haardega, (tugevasti, kramplikult) haarav, tugev, kramplik, jäik; цепкая хватка kramplik ~ jäik ~ raudne haare, цепкие руки käed nagu tangid, цепкие когти küünised nagu raudkonksud, цепкое растение takja kombel riietesse haakuv ~ takjalik ~ kiskjalik taim;
‣ kleepuv, kleepjas; nakkuv; цепкая почва kleepjas muld;
‣ ülek. terane, kergesti haarav, taibunobe; цепкий взгляд terane pilk, цепкий ум vilgas ~ kergesti haarav ~ taibunobe mõistus, цепкая память hea meelespidamine ~ mälu;
‣ ülek. kõnek. visa, sitke; цепкий мужчина sitke ~ vintske mees, mees nagu raudnael
‣ haardekindel, kindla ~ tugeva haardega, (tugevasti, kramplikult) haarav, tugev, kramplik, jäik; цепкая хватка kramplik ~ jäik ~ raudne haare, цепкие руки käed nagu tangid, цепкие когти küünised nagu raudkonksud, цепкое растение takja kombel riietesse haakuv ~ takjalik ~ kiskjalik taim;
‣ kleepuv, kleepjas; nakkuv; цепкая почва kleepjas muld;
‣ ülek. terane, kergesti haarav, taibunobe; цепкий взгляд terane pilk, цепкий ум vilgas ~ kergesti haarav ~ taibunobe mõistus, цепкая память hea meelespidamine ~ mälu;
‣ ülek. kõnek. visa, sitke; цепкий мужчина sitke ~ vintske mees, mees nagu raudnael
чрезвычайный 126 П (кр. ф. чрезвычаен, чрезвычайна, чрезвычайно, чрезвычайны) erakordne, harukordne, erakorraline; чрезвычайный успех erakordne edu, чрезвычайная важность erakordne tähtsus, чрезвычайная память erakordne ~ harukordne ~ äärmiselt hea mälu, чрезвычайное происшествие erakordne sündmus ~ (vahe)juhtum, чрезвычайный съезд erakorraline kongress, чрезвычайная комиссия erakorraline komisjon, чрезвычайное положение erakorraline seisukord, чрезвычайный и полномочный посол erakorraline ja täievoliline suursaadik, чрезвычайный расход erakorraline ~ ettenägematu väljaminek
чудесный 126 П (кр. ф. чудесен, чудесна, чудесно, чудесны)
‣ ime-, imepärane, imetaoline, imetabane, imeline, imeilus, imeväärne, (ime)tore, oivaline, õevane; чудесные времена väga ilusad ~ toredad ajad, чудесное настроение imehea tuju, чудесный человек tore inimene, чудесная погода väga ilus ~ tore ~ oivaline ilm, чудесный голос imeline ~ imeilus ~ oivaline hääl, чудесная память väga hea mälu;
‣ ime-, imettegev, imepärane, nõiduslik, askuslik, võlu-; чудесная икона imettegev ikoon, чудесное исцеление imepärane tervekssaamine ~ tervistumine, чудесное спасение imekombel ~ imeväel pääsemine
‣ ime-, imepärane, imetaoline, imetabane, imeline, imeilus, imeväärne, (ime)tore, oivaline, õevane; чудесные времена väga ilusad ~ toredad ajad, чудесное настроение imehea tuju, чудесный человек tore inimene, чудесная погода väga ilus ~ tore ~ oivaline ilm, чудесный голос imeline ~ imeilus ~ oivaline hääl, чудесная память väga hea mälu;
‣ ime-, imettegev, imepärane, nõiduslik, askuslik, võlu-; чудесная икона imettegev ikoon, чудесное исцеление imepärane tervekssaamine ~ tervistumine, чудесное спасение imekombel ~ imeväel pääsemine
январь 11 С м. неод. jaanuar, jaanuarikuu, näärikuu; второго января teisel jaanuaril, в январе прошлого года mullu ~ möödunud aasta jaanuaris, сделать за январь jaanuari ~ jaanuarikuu jooksul valmis tegema
