[VES] Vene-eesti sõnaraamat


Päring:

osas

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

Leitud 18 artiklit

вселяться 255 Г несов. сов. вселиться
во что (korterisse, majja) asuma, majutuma, sisse kolima; в новый дом уже вселяются жильцы elanikud kolivad juba uude majja sisse;
(без 1 и 2 л.) в кого-что ülek. asuma, kohta leidma, sisse tungima; в сердце вселяется тревога südamesse asub rahutus, süda läheb rahutuks, в сердце вселяется надежда südames tärkab ~ tekib lootus, südamesse asub lootus;
страд. к вселять
проникнуть 343 Г сов. несов. проникать
во что, сквозь что läbi ~ sisse tungima, sisse pääsema; проникнуть в дом majja tungima, проникнуть в тыл врага vastase tagalasse tungima, туда очень трудно проникнуть sinna on väga raske pääseda, лучи солнца проникли в комнату päikesekiired tungisid tuppa;
ülek. во что süvenema; кого-что van. läbi nägema, ära aimama, mõistma; проникнуть в суть проблемы probleemi (olemusse) süvenema;
во что ülek. läbi imbuma, levima, (sisse) juurduma, omaseks saama; сведения проникли в печать andmed imbusid ajakirjandusse;
кого-что, чем van. haarama; он весь проникнут этой мыслью ta on üleni selle mõtte kütkeis, see mõte on teda jäägitult haaranud
вселение 115 С с. неод. (без мн. ч.)
кого куда kelle majutamine, paigutamine kuhu; вселение новых жильцов в квартиру uute elanike korterisse paigutamine;
куда korterisse asumine, sissekolimine; вселение в новый дом будет происходить осенью (sisse)kolimine uude majja toimub sügisel, uude majja kolitakse sügisel
дом 4 (род. п. ед. ч. дома и дому) С м. неод.
maja, hoone; kodu; жилой дом elamu, elumaja, Дом культуры kultuurihoone, -maja, Дом писателя kirjanike maja, Дом художника kunstihoone, kunstnike maja, дом моделей moemaja, детский дом lastekodu, дом моряков meremeestekodu, дом для престарелых vanadekodu, дом отдыха puhkekodu, сумасшедший дом kõnek. hullumaja, публичный дом, дом терпимости bordell, lõbumaja, принять в дом кого majja võtma, работать на дому kodus töötama;
perekond, kodakondsed; suguvõsa; дружить домами perekonnasõprust pidama, perekonniti läbi käima;
valitsejasugu, dünastia; дом Романовых Romanovite sugu ~ koda ~ dünastia;
отказывать ~ отказать от дома кому van. tutvust üles ütlema kellele; отбиваться ~ отбиться от дома kõnek. kodule võõraks jääma, kodust irduma ~ lahku lööma
провести 367 Г сов. несов. проводить I
кого-что, куда (teed juhatades) läbi mille ~ millest läbi ~ millest mööda juhtima ~ viima (harilikult raskusi ületades v. ohte vältides); провести судно через канал laeva läbi kanali ~ kanalist läbi juhtima ~ lootsima, провести кого через лес keda läbi metsa ~ metsast läbi viima;
что, чем, по чему tõmbama; провести черту joont tõmbama, провести границу piiri tõmbama, провести языком по губам keelega üle huulte limpsama ~ tõmbama, провести рукой по лицу käega üle näo tõmbama;
что sisse panema ~ seadma; ehitama, rajama; провести телефон telefoni sisse panema ~ paigaldama ~ kohale seadma, провести на ферму электричество farmi elektrit sisse panema ~ tooma ~ viima, провести дорогу teed ehitama ~ rajama, провести воду в дом majja veevärki sisse panema ~ tooma;
что (ära) tegema, teostama, korraldama, ellu ~ sisse viima, rakendama; провести опыт katset tegema, провести экспертизу ekspertiisi tegema, провести большую работу в деле воспитания молодёжи noorsoo kasvatamisel suurt tööd ~ palju ära tegema, провести реформу reformi teostama, провести испытание модели mudelit katsetama, провести инвентаризацию inventeerima, провести расследование ~ следствие juurdlust toimetama, провести совещание nõupidamist korraldama, провести дискуссию diskussiooni korraldama, провести урок tundi andma, провести сев (maha) külvama, külve maha tegema, провести идею в жизнь mõtet ellu viima ~ teoks tegema, провести предложение в дирекции direktsioonis ettepanekut läbi viima, провести боевую операцию lahinguoperatsiooni läbi viima, провести шайбу в ворота litrit väravasse lööma;
что maj. kirjendama, sissekannet tegema, läbi kandma; кого (kohale) määrama, kinnitama; провести счёт по кассе kassatoimingut ~ kassatehingut tegema, провести кого приказом keda käskkirjaga kohale määrama;
что veetma; провести отпуск в Крыму puhkust Krimmis veetma, провести лето в деревне suve maal veetma, провести ночь без сна unetut ööd veetma ~ mööda saatma, весь день они провели вместе nad olid terve päeva koos;
кого kõnek. alt tõmbama ~ vedama, ninapidi vedama, petma, tüssama; меня не проведёшь mind sa juba alt ei tõmba ~ ei vea;
на мякине не проведёшь кого keda ei ole nii lihtne petta ~ tüssata, keda nii lihtsalt küll alt ei vea ~ haneks ei püüa
развестись 367 Г сов. несов. разводиться
с кем lahku minema, lahutuma, (end) ära lahutama kellest; развестись с женой (end) naisest ära lahutama;
siginema, paljunema, tekkima; в доме развелись мыши majja siginesid hiired
вкрасться 356b Г сов. несов. вкрадываться во что
(vargsi sisse) hiilima ~ pugema (ka ülek.); вор вкрался в дом varas hiilis majja;
ülek. (sisse) lipsama; в статью вкралась ошибка artiklisse on viga sisse lipsanud;
вкрасться ~ вкрадываться в доверие ~ в милость lipitsemisega ~ pugemisega usaldust saavutama ~ võitma
вселять 255 Г несов. сов. вселить
кого, во что majutama, (korterisse v. majja) elama panema; вселять рабочих в новые жилые дома töölisi uutesse elamutesse majutama;
что, в кого-что ülek. (sisse) poetama, soetama, sisendama; вселять страх в сердце hirmu südamesse poetama ~ soetama, вселять надежду и уверенность lootust ja kindlustunnet sisendama
вхожий 124 П (кр. ф. вхож, вхожа, вхоже, вхожи) vabalt kuhu pääsev, teretulnud; он вхож в этот дом tal on pääs sellesse kodusse ~ majja, selle maja uks on talle avatud
поочерёдно Н kordamööda, kordamisi; поочерёдно входить в дом kordamööda ~ üksteise järel majja sisenema
в-, во-, въ- приставка väljendab
sissepanekut, sisestamist; влить в бутылку pudelisse valama, вписать в дневник päevikusse (sisse) kirjutama, вбить в землю maa sisse lööma;
sisseminekut, sisenemist; въехать в город linna sisse sõitma, вход в дом sissepääs majja;
süvenemist (-ся-ga verbidel); всматриваться в прохожих möödujaid tähelepanelikult silmitsema, вдуматься в прочитанное loetusse süvenema ~ loetu üle sügavalt järele mõtlema
въехать 224 (без повел. накл.) Г сов. несов. въезжать
во что, на что (sisse, üles, peale) sõitma; въехать в город linna sisse sõitma, въехать во двор hoovi sõitma, въехать на гору mäkke sõitma, въехать на площадь väljakule sõitma;
во что sisse kolima; въехать в новый дом uude majja kolima;
кому во что vulg. (hooga) virutama
забираться 169 Г несов. сов. забраться во что, на что, куда
sisse ~ üles ronima ~ pugema ~ hiilima ~ minema; забираться на чердак pööningule ronima, холод забирается за пазуху külm poeb hõlma alla, забираться в чужой дом võõrasse majja hiilima, забираться в самую глушь kõnek. kõige kaugemasse kolkasse minema ~ sattuma;
страд. к забирать 1., 3., 4., 5.
завинтить 316a, 295 Г сов. несов. завинчивать что kinni kruvima ~ keerama; завинтить крышку kaant kinni kruvima, завинтить гайку mutrit kinni keerama;
завинтить ~ завинчивать гайки kõnek. kruvisid kinni ~ koomale keerama, korda majja lööma
молния 89 С ж. неод.
välk, pikne; шаровидная ~ шаровая молния keravälk, удар молнии pikselöök, välgulöök, молния сверкает välku lööb, молния ударила в дом välk ~ pikne lõi majja, с быстротой молнии välkkiirelt, välgukiirusega, -kiirul;
välktelegramm;
välkleht;
tõmblukk; платье на молнии tõmblukuga kleit;
метать громы и молнии на кого, против кого, без доп. tuld ja tõrva sülitama, kärkima ja paukuma
навести 367 Г сов. несов. наводить
кого-что, на что juhatama, suunama, kohale juhtima ~ viima (ka ülek.); sõj. sihitama, (välja) sihtima; навести на тропу (tee)rajale juhatama, навести на след jälgedele juhtima, навести на мысль mõttele viima, навести на размышления mõtteid mõlgutama ~ järele mõtlema panema, навести на ум aru pähe panema, навести орудие suurtükki välja sihtima;
что, на кого, чем ülek. peale ajama, sisendama; навести страх на кого kellele hirmu peale ~ nahka ajama, навести тоску kurvaks tegema;
кого-что, куда kõnek. (hulgana) kohale tooma; навести гостей в дом (hulka) külalisi majja tooma;
что, на что, чем millega katma, mida peale kandma; навести лак lakkima, lakiga katma, навести брови kulme värvima, навести блеск ~ глянец läikima lööma;
что ülek. (teoks) tegema; навести мост silda valmis ehitama, навести переправу silda vm. ülepääsu ehitama, навести порядок korda looma ~ jalule seadma, навести чистоту kõnek. puhtust looma, навести красоту kõnek. ilusaks tegema, навести справку ~ справки järele pärima, teat(m)eid nõutama, навести критику kõnek. arvustama, kritiseerima;
навести ~ наводить тень на кого-что kellele-millele varju heitma; навести ~ наводить тень на плетень ~ на ясный день madalk. tolmu üles keerutama mille ümber
населить 285a, буд. вр. также 308 Г сов. несов. населять 1. что, кем asustama, rahvastama, elutama; населить пустынный край tühja ala asustama, населить новый дом жильцами elanikke uude majja paigutama ~ sisse laskma ~ elama panema
установиться 321 Г сов. несов. устанавливаться
välja ~ kindlaks kujunema; установился обычай on kujunenud tava(ks), on saanud kombeks ~ tavaks, почерк ещё не установился käekiri on alles välja kujunemata, между нами установились хорошие отношения meil tekkisid head suhted, установилась тишина tekkis ~ võttis maad vaikus, порядок установился kord on majas ~ sai majja;
püsima jääma, püsivaks muutuma, stabiliseeruma; погода установилась ilm püsib (ilus), (ilusad) ilmad on püsima jäänud ~ jäid püsima, ilmad on ilusad, установился санный путь talitee on püsima jäänud ~ jäi püsima, установившийся ветер ühtlane tuul, установившийся режим püsirežiim;
madalk. asetuma, aset võtma, paigal ~ paigas olema

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur