[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
Leitud 34 artiklit
подтёк 18 С м. неод.
‣ (valgunud vee, värvi vm.) laik, plekk, nire;
‣ sinine (löögi)plekk ~ muhk; подтёк на лбу sinine plekk ~ muhk otsa ees, у него подтёк под глазом ta silm on sinine ~ siniseks löödud
‣ (valgunud vee, värvi vm.) laik, plekk, nire;
‣ sinine (löögi)plekk ~ muhk; подтёк на лбу sinine plekk ~ muhk otsa ees, у него подтёк под глазом ta silm on sinine ~ siniseks löödud
голубой 120 П (hele)sinine, taevassinine; голубое небо helesinine taevas, sinitaevas, голубая незабудка taevassinine meelespea, голубой песец sinirebane, голубая кровь ülek. van. sinivereline (aadlik), голубая роль helesinine osa (skemaatiline positiivse kangelase roll)
синь 90 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ sina, sinakus, sinendus; синь неба taevasina;
‣ sinine (värv); метиленовая синь keem. metüleensinine
‣ sina, sinakus, sinendus; синь неба taevasina;
‣ sinine (värv); метиленовая синь keem. metüleensinine
синий 121 П (кр. ф. синь, синя, сине, сини) sini-, sinine; синее небо sinitaevas, sinine taevas, синие глаза sinisilmad, sinised silmad, синяя глина sinisavi, синее от холода лицо külmast sinine nägu, синяя акула zool. sinihai (Prionace glauca), синяя птица (1) zool. sini-vilerästas (Myophonus caeruleus), (2) ülek. sinilind;
◊ синий чулок iroon. sinisukk
◊ синий чулок iroon. sinisukk
лазурь 90 С ж. неод. (без мн. ч.) taevasina, taeva(s)sinine värvus; lasuurvärv; небесная лазурь taevasina, берлинская лазурь keem. berliini sinine, (сухая) малярная лазурь ehit. pulberlasuur, milori
аконит 1 С м. неод.
‣ bot. käoking (Aconitum); синий аконит sinine käoking (Aconitum napellus), шерстистоустый аконит kollane käoking (Aconitum lasiostomum);
‣ farm. vt. аконитин
‣ bot. käoking (Aconitum); синий аконит sinine käoking (Aconitum napellus), шерстистоустый аконит kollane käoking (Aconitum lasiostomum);
‣ farm. vt. аконитин
берлинский 129 П Berliini, berliini; берлинские газеты Berliini ajalehed, берлинская лазурь keem. berliini sinine
горечавка 72 С ж. неод. bot. emajuur (Gentiana); лёгочная горечавка sinine emajuur (Gentiana pneumonanthe), крестообразная горечавка südame-emajuur (Gentiana cruciata)
жимолость 90 С ж. неод. (без мн. ч.) bot. kuslapuu (Lonicera); балтийская жимолость sinine ~ balti kuslapuu (Lonicera baltica), обыкновенная жимолость, волчьи ягоды harilik kuslapuu (Lonicera xylosteum)
медуница 80 С ж. неод. bot. kopsurohi (Pulmonaria); лекарственная медуница harilik kopsurohi (Pulmonaria officinalis), узколистная медуница sinine kopsurohi (Pulmonaria angustifolia)
мордовник 18 С м. неод. bot. mesiohakas (Echinops); обыкновенный мордовник sinine mesiohakas (Echinops ritro), шароголовый мордовник valkjas mesiohakas (Echinops sphaerocephalus)
синька 74 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) sinetamine, sinetus; синька белья pesu sinetamine;
‣ (без мн. ч.) (pesu)sine; синька для белья pesusine;
‣ sinine valguskopeerpaber, sinipaus; tsüanotüüpia, valguskoopia (valguskopeerimistoode)
‣ (без мн. ч.) sinetamine, sinetus; синька белья pesu sinetamine;
‣ (без мн. ч.) (pesu)sine; синька для белья pesusine;
‣ sinine valguskopeerpaber, sinipaus; tsüanotüüpia, valguskoopia (valguskopeerimistoode)
синяк 19 С м. неод.
‣ sinine laik ~ plekk ~ muhk ~ vorp; med. sinilaik; поставить синяк под глазом кому kellel silma siniseks lööma, избить до синяков siniseks peksma, синяки под глазами sinised silmaalused, silmaalused on sinised;
‣ bot. ussikeel (rohttaim Echium);
‣ sinipäkk (söögiseen Gyroporus cyanescens);
‣ trük. sinikoopia
‣ sinine laik ~ plekk ~ muhk ~ vorp; med. sinilaik; поставить синяк под глазом кому kellel silma siniseks lööma, избить до синяков siniseks peksma, синяки под глазами sinised silmaalused, silmaalused on sinised;
‣ bot. ussikeel (rohttaim Echium);
‣ sinipäkk (söögiseen Gyroporus cyanescens);
‣ trük. sinikoopia
смальта 51 С ж. неод. (без мн. ч.) smalt (keem. sinine pigment; kunst värviline klaasitükike mosaiigi valmistamiseks); мозаика из смальты smaltmosaiik
трахинот 1 С м. од. pompaano (kala); синий трахинот zool. sinine pompaano (Trachinotus glaucus), сенегальский трахинот zool. senegali pompaano (Trachinotus goreensis)
хионодокса 51 С ж. неод. bot. kirgaslill, hionodoksa (Chionodoxa); хионодокса Люцилии sinine kirgaslill (Chionodoxa luciliae)
хирург II 18 С м. од. kirurgkala; zool. полосатый хирург vöödiline kirurgkala (Acanthurus triostegus), синий хирург sinine kirurgkala (Acanthurus coeruleus), хирурги kirurgkalad (Acanthurus)
больничный 126 П haigla-, haige-; больничная палата haigepalat, больничный лист(ок) haigusleht, töövõimetusleht, sinine leht (kõnek.)
индиго нескл. С с. неод. keem. indigo, indigotiin (sinine värvaine)
люцерна 51 С ж. неод. (без мн. ч.) bot. lutsern (Medicago); синяя ~ посевная люцерна harilik ~ sinine lutsern (Medicago sativa), жёлтая ~ серповидная люцерна sirplutsern, kollane lutsern (Medicago falcata)
просинь 90 С ж. неод. (без мн. ч.) kõnek. sinkjus, sinakus, sinine varjund, sina, sinisus; с просинью sinakas, sinkjas, зелёный с просинью sinakasroheline, sinkjasroheline
сверху Н
‣ pealt, pealtpoolt, ülalt, ülevalt;
‣ peal, pealpool, ülal, üleval; покрыть сверху pealt katma, сверху синий, снизу серый pealt ~ ülalt sinine, alt hall, вид сверху pealtvaade, сверху открылся вид во все стороны ülalt avanes vaade igasse külge, восьмая строка сверху kaheksas rida ülalt, сверху вниз ülalt ~ ülevalt alla, сверху донизу (1) ülevalt alla, (2) kõikjal, (3) otsast lõpuni, этот приказ идёт сверху see käsk tuleb ülaltpoolt ~ ülevalt(poolt) ~ kõrgemalt (poolt)
‣ pealt, pealtpoolt, ülalt, ülevalt;
‣ peal, pealpool, ülal, üleval; покрыть сверху pealt katma, сверху синий, снизу серый pealt ~ ülalt sinine, alt hall, вид сверху pealtvaade, сверху открылся вид во все стороны ülalt avanes vaade igasse külge, восьмая строка сверху kaheksas rida ülalt, сверху вниз ülalt ~ ülevalt alla, сверху донизу (1) ülevalt alla, (2) kõikjal, (3) otsast lõpuni, этот приказ идёт сверху see käsk tuleb ülaltpoolt ~ ülevalt(poolt) ~ kõrgemalt (poolt)
листок 24 С м. неод. (paberi-, puu-) leht, leheke; вырвать листок из тетради vihikust lehte välja rebima, контрольный листок kontroll-leht, листок нетрудоспособности, больничный листок töövõimetusleht, sinine leht (kõnek.), дубовый листок tammeleht, -leheke
обвести 367 Г сов. → несов. обводить
‣ кого-что, вокруг ~ мимо ~ около чего ümber ~ ringi viima; он обвёл меня вокруг дома ta tegi minuga ringi ümber maja;
‣ кого sport (palli v. litriga) läbi murdma, triblama, (palli v. litrit) mööda viima ~ vedama kellest, (palli) mööda põrgatama kellest;
‣ кого-что, чем osutama, (käega) näitama; (pilguga) üle libistama; обвести присутствующих взглядом ~ глазами pilgul üle kohalolijate libiseda laskma;
‣ что, чем ümbritsema; (joonega) piirama, ringi ~ piirjoont ümber tõmbama; tugevama joonega üle tegema; обвести стену вокруг чего müüriga ümbritsema mida, mille ümber müüri ehitama ~ püstitama, обведённый оградой двор aiaga ~ taraga piiratud õu, строки, обведённые синим read, millel on sinine joon ümber, sinisega ümbertõmmatud ~ piiratud read, обвести цифру кружком numbrile ringi ümber tõmbama, обвести чертёж тушью joonestust tušiga üle tegema;
‣ кого kõnek. petma, ninapidi vedama, alt tõmbama; он ловко обвёл всех ta vedas kõiki osavalt ninapidi;
◊ обвести ~ обводить вокруг пальца (1) кого alt tõmbama, haneks püüdma keda; (2) что van. kibekähku ~ välkkiirelt valmis tegema mida ~ toime tulema millega
‣ кого-что, вокруг ~ мимо ~ около чего ümber ~ ringi viima; он обвёл меня вокруг дома ta tegi minuga ringi ümber maja;
‣ кого sport (palli v. litriga) läbi murdma, triblama, (palli v. litrit) mööda viima ~ vedama kellest, (palli) mööda põrgatama kellest;
‣ кого-что, чем osutama, (käega) näitama; (pilguga) üle libistama; обвести присутствующих взглядом ~ глазами pilgul üle kohalolijate libiseda laskma;
‣ что, чем ümbritsema; (joonega) piirama, ringi ~ piirjoont ümber tõmbama; tugevama joonega üle tegema; обвести стену вокруг чего müüriga ümbritsema mida, mille ümber müüri ehitama ~ püstitama, обведённый оградой двор aiaga ~ taraga piiratud õu, строки, обведённые синим read, millel on sinine joon ümber, sinisega ümbertõmmatud ~ piiratud read, обвести цифру кружком numbrile ringi ümber tõmbama, обвести чертёж тушью joonestust tušiga üle tegema;
‣ кого kõnek. petma, ninapidi vedama, alt tõmbama; он ловко обвёл всех ta vedas kõiki osavalt ninapidi;
◊ обвести ~ обводить вокруг пальца (1) кого alt tõmbama, haneks püüdma keda; (2) что van. kibekähku ~ välkkiirelt valmis tegema mida ~ toime tulema millega
подтечь 378b Г сов. → несов. подтекать
‣ подо что mille alla voolama ~ jooksma; вода подтекла под крыльцо vesi ~ veeoja jooksis trepi alla;
‣ (без несов) kõnek. paistetama, tursuma; глаз подтёк от удара silm on löögist sinine ~ paistes;
‣ (läbi) jooksma, vett läbi laskma, lekkima; бочка подтекла tünn on läbi jooksnud
‣ подо что mille alla voolama ~ jooksma; вода подтекла под крыльцо vesi ~ veeoja jooksis trepi alla;
‣ (без несов) kõnek. paistetama, tursuma; глаз подтёк от удара silm on löögist sinine ~ paistes;
‣ (läbi) jooksma, vett läbi laskma, lekkima; бочка подтекла tünn on läbi jooksnud
посинеть 229b Г сов. от чего, без доп. siniseks minema ~ tõmbuma; губы посинели от холода huuled on külmast sinised ~ siniseks läinud, он посинел от злости ta on vihast sinine; vrd. синеть
тянуться 339 Г
‣ venima (kõnek. ka ülek.); кожа тянется nahk venib, по дороге тянулись обозы mööda teed venisid voorid, дни тянулись медленно päevad venisid pikkamööda ~ aeglaselt, следствие тянулось uurimine venis;
‣ ulatuma, laiuma, laotuma; за рекой тянулись поля teisel pool ~ teispool jõge laiusid põllud;
‣ к кому-чему end välja sirutama, sirutuma; цветок тянулся к свету lill sirutas end valguse poole, тянуться к пирогу kätt piruka järele sirutama, мальчик сладко тянулся poiss ringutas mõnuga ~ mõnusasti;
‣ к кому-чему, за кем-чем kelle-mille poole hoidma ~ püüdma ~ püüdlema; тянуться к знаниям teadmiste poole püüdlema ~ pürgima, тянуться за товарищами püüdma sõprade sarnane olla, end pingutama, et sõprade sarnane olla, они тянутся друг к другу neid tõmbab teineteise poole, все в город тянутся kõnek. kõiki kisub linna;
‣ перед кем kõnek. trammi ~ sirgu tõmbuma, end trammi ~ sirgu tõmbama, tikksirgeks lööma; тянуться перед генералом end kindrali ees trammi tõmbama;
‣ kõnek. viimast välja pigistama, pingutama; тянуться из последних сил oma viimast jõudu välja panema;
‣ kanduma, levima; с полей тянется запах сена põldudelt tuleb heinalõhna;
‣ с кем kõnek. vägikaigast vedama (ka ülek.);
‣ страд. к тянуть;
◊ тянуться в нитку kõnek. rabama nii et silm sinine peas, pingutama, nii et saba sirge ~ habe tolmab; тянуться из жил kõnek. kas või nahast välja pugema, ihust ja hingest püüdma, viimast välja panema; канитель тянется kõnek. mis kestab ~ venib lõputult kaua, millega jorutatakse ~ venitatakse
‣ venima (kõnek. ka ülek.); кожа тянется nahk venib, по дороге тянулись обозы mööda teed venisid voorid, дни тянулись медленно päevad venisid pikkamööda ~ aeglaselt, следствие тянулось uurimine venis;
‣ ulatuma, laiuma, laotuma; за рекой тянулись поля teisel pool ~ teispool jõge laiusid põllud;
‣ к кому-чему end välja sirutama, sirutuma; цветок тянулся к свету lill sirutas end valguse poole, тянуться к пирогу kätt piruka järele sirutama, мальчик сладко тянулся poiss ringutas mõnuga ~ mõnusasti;
‣ к кому-чему, за кем-чем kelle-mille poole hoidma ~ püüdma ~ püüdlema; тянуться к знаниям teadmiste poole püüdlema ~ pürgima, тянуться за товарищами püüdma sõprade sarnane olla, end pingutama, et sõprade sarnane olla, они тянутся друг к другу neid tõmbab teineteise poole, все в город тянутся kõnek. kõiki kisub linna;
‣ перед кем kõnek. trammi ~ sirgu tõmbuma, end trammi ~ sirgu tõmbama, tikksirgeks lööma; тянуться перед генералом end kindrali ees trammi tõmbama;
‣ kõnek. viimast välja pigistama, pingutama; тянуться из последних сил oma viimast jõudu välja panema;
‣ kanduma, levima; с полей тянется запах сена põldudelt tuleb heinalõhna;
‣ с кем kõnek. vägikaigast vedama (ka ülek.);
‣ страд. к тянуть;
◊ тянуться в нитку kõnek. rabama nii et silm sinine peas, pingutama, nii et saba sirge ~ habe tolmab; тянуться из жил kõnek. kas või nahast välja pugema, ihust ja hingest püüdma, viimast välja panema; канитель тянется kõnek. mis kestab ~ venib lõputult kaua, millega jorutatakse ~ venitatakse
фонарь 11 С м. неод.
‣ latern; lenn. kuppel; уличный фонарь tänavalatern, ручной фонарь käsilatern, газовый фонарь gaasilatern, аккумулятoрный фонарь akulatern, карманный фонарь taskulamp, бортовой фонарь mer. pardalatern, стрелочный фонарь raudt. pöörmelatern, световой фонарь ehit. valguslatern, katuselatern, мигающий фонарь aut. vilkur, проекционный фонарь tehn. projektor, projektsiooniaparaat, фонарь кабины лётчика lenn. lendurikabiini kuppel, сбрасываемый фонарь lenn. heitkuppel, сдвижной фонарь lenn. lükandkuppel;
‣ ehit. uuk, ärkel;
‣ madalk. nalj. (sinine) muhk, verevalum (silma all); наставить фонарей кому kellel silma siniseks lööma;
◊ с фонарём не найти ~ не отыскать кого-что kõnek. ei leia tikutulegagi (üles) keda-mida
‣ latern; lenn. kuppel; уличный фонарь tänavalatern, ручной фонарь käsilatern, газовый фонарь gaasilatern, аккумулятoрный фонарь akulatern, карманный фонарь taskulamp, бортовой фонарь mer. pardalatern, стрелочный фонарь raudt. pöörmelatern, световой фонарь ehit. valguslatern, katuselatern, мигающий фонарь aut. vilkur, проекционный фонарь tehn. projektor, projektsiooniaparaat, фонарь кабины лётчика lenn. lendurikabiini kuppel, сбрасываемый фонарь lenn. heitkuppel, сдвижной фонарь lenn. lükandkuppel;
‣ ehit. uuk, ärkel;
‣ madalk. nalj. (sinine) muhk, verevalum (silma all); наставить фонарей кому kellel silma siniseks lööma;
◊ с фонарём не найти ~ не отыскать кого-что kõnek. ei leia tikutulegagi (üles) keda-mida
чёрт 5 (мн. ч. им. п. черти, род. и вин. п. чертей, дат. п. чертям, твор. п. чертями, предл. п. о чертях) С м. од. kurat, saatan, kurivaim, vanapagan, vanatühi, vanakuri, põrguvürst, vanaõelus, vanakurat, vanasarvik, pärgel; работать как чёрт nagu hobune ~ nagu meeletu tööd tegema, какой ты, к чёрту, врач kõnek. mis pagana arst sa ka oled, не верить ни в бога, ни в чёрта mitte jumalat ega kuradit uskuma;
◊ послать ко всем чертям ~ к чёрту kõnek. põrgusse ~ kuradile saatma; ни к чёрту не годится kõnek. ei kõlba kusagile ~ kuradilegi ~ kassi saba allagi; сам чёрт не поймёт ~ не разберёт kõnek. keegi kurat ei saa aru, vanakuratki ~ tontki ei saa otsa peale; у чёрта на куличках kõnek. karukolkas, pärapõrgus, põrgupõhjas, maailma otsas; чем чёрт не шутит kõnek. paljugi mis ~ ei või iialgi teada, mis võib juhtuda, tont teab, kuidas läheb; чёрт дёрнул кого kõnek. kes kurat käskis kellel mida teha; чёрт попутал кого kõnek. kiusatus tuli peale kellele; чёрта с два madalk. keda kuraditki ei..., võta näpust; бояться кого как чёрт ладана kõnek. kartma keda nagu vanakurat välku; ни богу свечка, ни чёрту кочерга kõnek. (kes) pole ei liha ega kala, (kellest) pole põrguharki ega taevavärki, kahvatu kuju (olema); всё пошло ~ полетело к чёрту kõnek. kõik lendas kuradile ~ vastu taevast ~ läks vett vedama; чёрт возьми ~ побери madalk. kurat võtku ~ võtaks, põrgu ~ kirevase päralt; ни черта нет madalk. tuhkagi pole; чёрт знает что madalk. kurat ~ tont teab mis; не так страшен чёрт, как его малюют vanas. kurat polegi nii hirmus, kui teda maalitakse, asi ei olegi nii hull, kui pealt paistab; в тихом омуте черти водятся vanas. vaga vesi, sügav põhi; кой ~ какой чёрт madalk. (1) mis ~ kes kurat, (2) mis pagan; на кой ~ какой чёрт madalk. mis pagana ~ kuradi pärast ~ jaoks; ни один чёрт kõnek. mitte keegi kurat ~ ükski tont; (сам) чёрт ногу ~ голову сломит kõnek. kõik on pilla-palla, vanakurigi murrab oma kaela; один чёрт madalk. üks kama kõik; тьфу (ты) чёрт madalk. sa tuline ~ sinine ~ sarviline saatan, ptüi, põrguline; до чёрта madalk. kuradimoodi, põrgumoodi, roppumoodi; чёрт носит кого где madalk. kus kurat keegi küll ringi kolab ~ on; одному чёрту известно kõnek. mida teab ainult vanakurat ise
◊ послать ко всем чертям ~ к чёрту kõnek. põrgusse ~ kuradile saatma; ни к чёрту не годится kõnek. ei kõlba kusagile ~ kuradilegi ~ kassi saba allagi; сам чёрт не поймёт ~ не разберёт kõnek. keegi kurat ei saa aru, vanakuratki ~ tontki ei saa otsa peale; у чёрта на куличках kõnek. karukolkas, pärapõrgus, põrgupõhjas, maailma otsas; чем чёрт не шутит kõnek. paljugi mis ~ ei või iialgi teada, mis võib juhtuda, tont teab, kuidas läheb; чёрт дёрнул кого kõnek. kes kurat käskis kellel mida teha; чёрт попутал кого kõnek. kiusatus tuli peale kellele; чёрта с два madalk. keda kuraditki ei..., võta näpust; бояться кого как чёрт ладана kõnek. kartma keda nagu vanakurat välku; ни богу свечка, ни чёрту кочерга kõnek. (kes) pole ei liha ega kala, (kellest) pole põrguharki ega taevavärki, kahvatu kuju (olema); всё пошло ~ полетело к чёрту kõnek. kõik lendas kuradile ~ vastu taevast ~ läks vett vedama; чёрт возьми ~ побери madalk. kurat võtku ~ võtaks, põrgu ~ kirevase päralt; ни черта нет madalk. tuhkagi pole; чёрт знает что madalk. kurat ~ tont teab mis; не так страшен чёрт, как его малюют vanas. kurat polegi nii hirmus, kui teda maalitakse, asi ei olegi nii hull, kui pealt paistab; в тихом омуте черти водятся vanas. vaga vesi, sügav põhi; кой ~ какой чёрт madalk. (1) mis ~ kes kurat, (2) mis pagan; на кой ~ какой чёрт madalk. mis pagana ~ kuradi pärast ~ jaoks; ни один чёрт kõnek. mitte keegi kurat ~ ükski tont; (сам) чёрт ногу ~ голову сломит kõnek. kõik on pilla-palla, vanakurigi murrab oma kaela; один чёрт madalk. üks kama kõik; тьфу (ты) чёрт madalk. sa tuline ~ sinine ~ sarviline saatan, ptüi, põrguline; до чёрта madalk. kuradimoodi, põrgumoodi, roppumoodi; чёрт носит кого где madalk. kus kurat keegi küll ringi kolab ~ on; одному чёрту известно kõnek. mida teab ainult vanakurat ise
