Sõnastiku koostamine on toimunud pikema aja vältel mitmes etapis. See sai alguse 1993.–1994. aastal, kui tegelesin Alexander von Humboldti Fondi stipendiaadina Müncheni ülikoolis saksa laensõnadega eesti keeles. Märksõnastiku koostamisel lähtusin eesti ja soome etümoloogilistest sõnaraamatutest, millele lisasin taustainfot eesti, saksa, läti, liivi, vadja, rootsi ja soome käsiraamatuist ning etümoloogide senistest uurimistulemustest. Sõnakaartidele kogunenud keeleaines jõudis arvutisse Wordi failidena 1999. aastal. Kui Eesti Keele Instituudis oli 2010. aastaks valminud elektrooniline sõnastikusüsteem EELex, vormistasin oma materjali selle keskkonna jaoks. Ka sõnastiku edasine täiendamine on toimunud tasahaaval pikema aja jooksul. Esimese osana valmis veebiväljaanne „Alamsaksa laensõnad eesti keeles“ (2016) ja selle järjena ilmub nüüdne veebiväljaanne „Ülemsaksa laensõnad eesti keeles“ (2024).
Die Erstellung des Wörterbuchs war ein Arbeitsprozess, der in mehreren Etappen ablief. Seinen Anfang nahm das Wörterbuch während meines durch die Alexander von Humboldt-Stiftung geförderten Aufenthaltes in den Jahren 1993–1994, als ich mich an der Ludwig-Maximilian-Universität München mit den Entlehnungen aus dem Deutschen in der estnischen Sprache befasste. Beim Zusammenstellen des Stichwortkatalogs stützte ich mich auf estnische und finnische etymologische Wörterbücher, denen ich Informationen aus den Handbüchern zur estnischen, deutschen, lettischen, livischen, wotischen, schwedischen und finnischen Sprache und aus den bisherigen Forschungsergebnissen der Etymologen hinzugefügt habe. Die sprachlichen Befunde wurden im Jahre 1999 als Word-Dateien gespeichert. Als das elektronische lexikographische System EELex des Instituts für die Estnische Sprache fertig wurde (2010), begann ich, mein Material für diese Seite vorzubereiten. Auch die weitere Ergänzung des Materials geschah während einer längeren Zeitspanne. Als erster Teil des Onlinewörterbuchs erschien das Wörterbuch „Niederdeutsche Lehnwörter im Estnischen“ (2016), als dessen Fortsetzung erscheint nun 2024 das vorliegende Onlinewörterbuch „Hochdeutsche Lehnwörter im Estnischen“.
Sõnaartikkel algab poolpaksus kirjas märksõnaga. Käändsõnadel on lisatud omastav kääne ja pöördsõnadel ainsuse 1. pööre. Järgneb sõna tähenduse seletus ning sõna tulenemise esitus ülemsaksa lähtesõnast. Nt:
Jeder Worteintrag beginnt mit dem Stichwort in Halbfettdruck. Bei den deklinierten Wörtern wurde die Genitivform hinzugefügt und bei den konjugierten Wörtern die 1. Person Singular. Es folgen jeweils die Bedeutungserklärung und die Beschreibung der Herkunft aus den hochdeutschen Ursprungswörtern. Beispiele:
aadress, aadressi 'elupaiga osutus' < sks Adresse
aasima, (ma) aasin 'nöökama, tögama' < Bsks aasen
Küsimärk ja/või mitu päritoluvõimalust osutavad, et sõna ülemsaksa päritolu ei tarvitse olla ainus seletus, nt:
Ein Fragezeichen und/oder mehrere Angaben zur Herkunft deuten darauf hin, dass die Abstammung aus dem Hochdeutschen nicht sicher oder nicht die einzige Möglichkeit ist. Beispiele:
legend, legendi 'rahvajutt' < ? sks Legende, vrd vn легенда
eht 'ehtne, päris' < sks echt, vrd kasks echt(e)
aliment, alimendi 'elatisraha' < sks Aliment, vrd vn алименты
Laenude iga ning levikut arvestades esitatakse sõna teadaolev esmamaining kirjalikes allikais, esinemus vanas kirjakeeles ning tuntus eesti murretes. Nt sõnal juudas ’äraandja; kurivaim’:
Angesichts des Alters und der Verbreitung der Lehnwörter werden die Ersterwähnung
(’esmamaining’) eines jeden Wortes in schriftlichen Quellen oder Archivmaterialien,
die Frequenz in der alten Schriftsprache (’vana kirjakeel’) und das Vorkommen
in estnischen Dialekten (’murded’) angegeben.
Beispiel: juudas ’äraandja; kurivaim’ [Verräter; Bösewicht]:
Sõnastikku sissevõtmisel on peetud silmas eesti keelde püsima jäänud laensõnu, seetõttu on ajalise kriteeriumina arvestatud nende leidumust Wiedemanni sõnaraamatus (1869, 1893) ja „Õigekeelsussõnaraamatus“ (1980):
Es fanden nur solche Lehnwörter Aufnahme in das Wörterbuch, die in der estnischen Sprache erhalten geblieben sind, deswegen wurde als zeitliches Kriterium das Vorhandensein im „Ehstnisch-Deutschen Wörterbuch“ von Wiedemann (1869, 1893) und im „Õigekeelsussõnaraamat“ [Rechtsschreibwörterbuch] (1980) festgelegt:
Huvipakkuvatel juhtudel (nt kui sõna ei esine kirjakeeles, aga on säilinud murdeis) esitatakse ka arhaisme, mis on teistest eristatud ristikesega:
Bei einigen interessanten Fällen (z.B. wenn das Wort in der Schriftsprache nicht mehr vorkommt, dialektal aber noch verwendet wird) werden auch Archaismen erwähnt, die dann mit einem Kreuz markiert sind:
† palper, palperi 'habemeajaja' < kasks balberer 'Barbier'
Sõnade määratlemisel ülemsaksa laenudeks on võetud arvesse saksa leksikonide andmeid ning keeleteadlastest asjatundjate seniseid seisukohti:
Bei der Charakterisierung der Wörter als hochdeutsche Entlehnungen wurden die Angaben der deutschen Lexika (’saksa leksikonid’) sowie die früheren Urteile der Sprachwissenschaftler (’käsitlused’) berücksichtigt:
Vajalikud on paralleelid läti keele ja läänemeresoome sugulaskeelte (eriti vadja ja liivi) andmetega, mis iseloomustaksid saksa laensõnade tulekuaega, levikut ja püsi:
Bestehende Parallelen zum Lettischen (’läti keel’) und zu den verwandten ostseefinnischen Sprachen (insbesondere zum Livischen und Wotischen) werden gesondert ausgewiesen (’sugulaskeeled’), da sie Hinweise zur Herkunft, Verbreitung und Beständigkeit liefern:
Sõna paal ’laeva kinnituspost sadamasillal’ näiteks on eesti keeles registreeritud alles 1893. aastal, mis annab märku, et tegu on ilmselt laenuga saksa (Pfahl), mitte alamsaksa (pâl) keelest. Et aga sõna esineb ka läti, liivi ja soome (meremeeste) keeles, osutab see, et laenutee on võinud olla pikemgi ning saada alguse juba alamsaksa keelest.
Das Wort paal ’laeva kinnituspost sadamasillal’ [Poller] wurde erst im Jahre 1893 registriert, was darauf hindeutet, dass es sich um eine Entlehnung aus dem Deutschen (Pfahl) und nicht aus dem Niederdeutschen (pâl) handelt. Das Vorkommen des Wortes im Lettischen und Livischen sowie in der finnischen (Seemanns)Sprache, verweist jedoch darauf, dass der Entlehnungsweg eine längere Geschichte haben und bereits im Niederdeutschen beginnen konnte.
Käsiraamatuist ja sõnastikest pärinev keeleaines on võetud üle tsitaatidena nende algupärasel kujul. Sõnaartikli lõpetavad asjakohased sünonüümiviited (vrd-lühendiga):
Das aus Hand- und Wörterbüchern stammende Sprachmaterial wurde als Zitat in der ursprünglichen Form übernommen. Den Worteintrag beenden die Hinweise zu Synonymen (Abkürzung vrd): komöödia vrd komejant [Komödie]. Das aus Hand- und Wörterbüchern stammende Sprachmaterial wurde als Zitat in der ursprünglichen Form übernommen. Den Worteintrag beenden die derivativen Angaben (Abkürzung vt) und Hinweise zu Synonymen (Abkürzung vrd):
| Akrj | Aunuse karjala keel | olonetzisch |
| asks | alamsaksa keel | niederdeutsch |
| balti | balti keeled | baltische Sprachen |
| Bsks | baltisaksa keel | baltendeutsch |
| dt. | deutsch (’saksa keel’) | deutsch |
| ee | eesti keel | estnisch |
| Erts | eestirootsi keel | estland-schwedisch |
| germ | germaani keeled | germanische Sprachen |
| gt | gooti keel | gotisch |
| hisp | hispaania keel | spanisch |
| hol | hollandi keel | niederländisch |
| ingl | inglise keel | englisch |
| is | isuri keel | ingrisch |
| it | itaalia keel | italienisch |
| kasks | keskalamsaksa keel | mittelniederdeutsch |
| kr | kreeka keel | griechisch |
| krj | karjala keel | karelisch |
| küsks | keskülemsaksa keel | mittelhochdeutsch |
| lad | ladina keel | latein |
| lapi | lapi keeled = saami keeled | lappische Sprachen = samische Sprachen |
| ld | leedu keel | litauisch |
| lms | läänemeresoome keeled | ostseefinnische Sprachen |
| lpN | norralapi keel = põhjasaami keel | nordsamisch in Norwegen |
| lt | läti keel | lettisch |
| lv | liivi keel | livisch |
| lvS | Salatsi liivi keel | Salis-livisch |
| mnd. | ’keskalamsaksa keel’ | mittelniederdeutsch |
| mndl. | ’keskhollandi keel’ | mittelniederländisch |
| mrts | muinasrootsi keel (–1525) | altschwedisch (–1525) |
| mt | muinastaani keel | altdänisch |
| nd. | ’alamsaksa keel’ | niederdeutsch |
| nor | norra keel | norwegisch |
| pr | prantsuse keel | französisch |
| rts | rootsi keel (1525–) | schwedisch (1525–) |
| saami | saami keeled | samische Sprachen |
| skand | skandinaavia keeled | skandinavische Sprachen |
| sks | saksa keel | deutsch |
| slaavi | slaavi keeled | slawische Sprachen |
| sm | soome keel | finnisch |
| sm-ugri | soome-ugri keeled | finno-ugrische Sprachen |
| vdj | vadja keel | wotisch |
| vn | vene keel | russisch |
| vps | vepsa keel | wepsisch |
| EKI MK | Eesti Keele Instituudi murdekartoteek | Dialektkartei des Instituts für Estnische Sprache |
| eL | lõunaeesti murded | südestnische Dialekte |
| eP | põhjaeesti murded | nordestnische Dialekte |
| Ha | Harjumaa | |
| Hi | Hiiumaa | |
| I | idamurre | Ostdialekt |
| Jä | Järvamaa | |
| K | keskmurre | Zentraldialekt |
| KLõ | keskmurde lõunaosa | südlicher Teil des Zentraldialekts |
| KPõ | keskmurde põhjaosa | nördlicher Teil des Zentraldialekts |
| L | läänemurre | Westdialekt |
| Lä | Läänemaa | |
| M | Mulgi murre | Mulgi-Dialekt |
| Pä | Pärnumaa | |
| R | rannikumurre | nordöstlicher Küstendialekt |
| RId | rannikumurde idaosa | östlicher Teil des Küstendialekts |
| S | saarte murre | Inseldialekt |
| Sa | Saaremaa | |
| T | Tartu murre | Tartu-Dialekt |
| TLä | Tartu murde lääneosa | westlicher Teil des Tartu-Dialekts |
| TaPõ | Põhja-Tartumaa | |
| V | Võru murre | Võru-Dialekt |
| ViK | Virumaa keskmurde osa | Teil des Zentraldialekts in Virumaa |
| VId | Võru murde idaosa | östlicher Teil des Võru-Dialekts |
| VlPõ | Põhja-Viljandimaa | |
| VLä | Võru murde lääneosa | westlicher Teil des Võru-Dialekts |
Wiedemann 1893/1973:
| A. | Allentaken / Alutaguse |
| d. | der dörptsche Dialekt (’tartu keel’) |
| D. | Dagö / Hiiumaa |
| H. | Harrien / Harjumaa |
| J. | Jerwen / Järvamaa |
| M. | Mohn / Muhu |
| N. | Nordküste Estlands / Põhja-Eesti rannikuala |
| NO. | Nordostküste Estlands / Kirde-Eesti rannikuala |
| O. | Oesel / Saaremaa |
| P. | Pernauscher Kreis / Pärnumaa |
| Pp. | Ufer des Peipussees / Peipsiveere |
| r. | der revalsche Dialekt (’tallinna keel’) |
| S. | südlicher Theil des fellinschen Kreises / Lõuna-Viljandimaa |
| SW. | Südwesten des revalestnischen Sprachgebietes / Edela-Eesti murdeala |
| W. | Wiek / Virumaa |
| Wl. | Wierland / Virumaa |
Amb – Ambla, Ann – Anna, Ans – Anseküla, Aud – Audru, Emm – Emmaste, Hag – Hageri, Han – Hanila, Har – Hargla, Hel – Helme, HJn – Harju-Jaani, Hlj – Haljala (R), HljK – Haljala (K), Hls – Halliste, HMd – Harju-Madise, Hää – Häädemeeste, Iis – Iisaku (I), IisK – Iisaku (K), IisR – Iisaku (R), Jaa – Jaani, JJn – Järva-Jaani, JMd – Järva-Madise, Juu – Juuru, Jõe – Jõelähtme (R), JõeK – Jõelähtme (K), Jõh – Jõhvi, Jäm – Jämaja, Jür – Jüri, Kaa – Kaarma, Kad – Kadrina, Kam – Kambja, Kan – Kanepi, Kei – Keila, Khk – Kihelkonna, Khn – Kihnu, Kir – Kirbla, KJn – Kolga-Jaani, Kod – Kodavere (I), KodT – Kodavere (T), Koe – Koeru, Kos – Kose, Kra – Kraasna, Krj – Karja, Krk – Karksi, Krl – Karula, Kse – Karuse, Ksi – Kursi, Kul – Kullamaaa, Kuu – Kuusalu (R), KuuK – Kuusalu (K), Kõp – Kõpu, Käi – Käina, Kär – Kärla, Lai – Laiuse, Lei – Leivu, Lih – Lihula, LNg – Lääne-Nigula, Lut – Lutsi, Lüg – Lüganuse, Mar – Martna, Mih – Mihkli, MMg – Maarja-Magdaleena, Muh – Muhu, Mus – Mustjala, Mär – Märjamaa, Nai – Naissaare, Nis – Nissi, Noa – Noarootsi, Nõo – Nõo, Ote – Otepää, Pai – Paide, Pal – Palamuse, Pee – Peetri, Pha – Püha, Phl – Pühalepa, Pil – Pilistvere, PJg – Pärnu-Jaagupi, Plt – Põltsamaa, Plv – Põlva, Pst – Paistu, Puh – Puhja, Pär – Pärnu, Pöi – Pöide, Rak – Rakvere, Ran – Rannu, Rap – Rapla, Rei – Reigi, Rid – Ridala, Ris – Risti, Rõn – Rõngu, Rõu – Rõuge, Räp – Räpina, Saa – Saarde, San – Sangaste, Se – Setu, Sim – Simuna, SJn – Suure-Jaani, TMr – Tartu-Maarja, Tor – Tori, Trm – Torma, Trv – Tarvastu, Tõs – Tõstamaa, Tür – Türi, Urv – Urvaste, Vai – Vaivara, Var – Varbla, Vas – Vastseliina, Vig – Vigala, Vil – Viljandi, VJg – Viru-Jaagupi, Vll – Valjala, VMr – Väike-Maarja, VNg – Viru-Nigula, Võn – Võnnu, Vän – Vändra, Äks – Äksi
Aavik, Johannes 1919. Uute sõnade sõnastik. Tallinn: Istandik.
Agenda 1834 = Agenda ehk Kässiramat Lutterusse Usso Ristirahwa Koggodustele Wennerikis. Tallinn: Lindforsi pärrijad.
Ajalehelugeja Sõnaraamat 1903 = Ajalehelugeja Sõnaraamat arusaamise abiks igale teadusehimulisele lugejale. Tallinn: Uus Aeg, 1903.
Alvre, Paul 2001. Murde- ja rahvaluulekeelne sõna hingisti. – Keel ja Kirjandus 3, 190–192.
Ariste Paul 1933a. Eesti-rootsi laensõnad eesti keeles. – Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis B XXIX: 3. Tartu.
Ariste, Paul 1938. Etümoloogiaid. – Eesti Keel 3/5, 92–97.
Ariste, Paul 1940. Georg Mülleri saksa laensõnad. – Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis B XLVI. Tartu, 1–63.
Ariste, Paul 1940a. Saksa laensõnadest 16. sajandi eesti kirjakeeles. – Eesti Keel 3/4, 108– 112.
Ariste, Paul 1940b. Töök. – Eesti Keel 1, 31–32.
Ariste, Paul 1958. Vene laensõnadest vanemas eesti kirjakeeles. – Keel ja Kirjandus 1, 25–33.
Ariste, Paul 1963. Saksa laensõnad Heinrich Stahli eesti keeles. – Emakeele Seltsi aastaraamat IX. 1963. Tallinn, 85–119.
Ariste, Paul 1966. Mõningaid sõnaseletusi. – Emakeele Seltsi aastaraamat 12. 1966. Tallinn: Eesti Raamat, 73–78.
Ariste, Paul 1979. Germanische Lehnwörter in der wotischen Seemannsprache. – Sovetskoe finno-ugrovedenie XV, 209–215.
Ariste, Paul 1980. Niederdeutsche Züge im Hochdeutschen von Heinrich Stahl. – Linguistica XII. Uurimusi germaani keelte sõnavara ja grammatika alalt. Tartu Riikliku Ülikooli toimetised 532. Tartu, 3–7.
Ariste, Paul 1980a. Murjan. – Sõnasõel. (Uurimusi ja materjale eesti keele sõnavara alalt 5.) Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, 51–57.
Ariste, Paul 1983. Mettima ehk mittima. – Emakeele Seltsi aastaraamat 26/27. 1980/1981. Eesnimedest oskussõnadeni. Toimetanud Heino Ahven. Tallinn: Eesti Raamat, 43–45.
Arvelius, Friedrich Gustav 1782. Üks Kaunis Jutto ja Öppetusse-Ramat. Tallinn: Lindfors.
Bentlin, Mikko 2008. Niederdeutsch-finnische Sprachkontakte. Der lexikalische Einfluß des Niederdeutschen auf die finnische Sprache während des Mittelalters und der frühen Neuzeit. SUST 256. Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura.
Berg, Karl Ernst von 1811. Uus ABD ja Luggemisse Ramat. Perno: Gotthardt Markwardt.
Berghaus, Heinrich 1880. Der Sprachschatz der Sassen. Ein Wörterbuch der Plattdeütschen Sprache in den hauptsächlichsten ihrer Mundarten. Erster Band (A–H). Brandenburg: Adolph Müller’s Verlag.
Berghaus, Heinrich 1883. Der Sprachschatz der Sassen. Ein Wörterbuch der Plattdeütschen Sprache in den hauptsächlichsten ihrer Mundarten. Zweiter Band (J–N). Berlin: Verlag von R. Eisenschmidt.
Bergmann, Jaan 1879. Üleüldine ajalugu. 1. jagu. Wana aeg. Tartu: Schnakenburg.
Bilow, Aleksander 1884. Füsika. Narwa: A. Grigorjew.
Blokland, Rogier 2009. The Russian Loanwords in Literary Estonian. Veröffentlichungen der Societas Uralo-Altaica 78. Wiesbaden: Harrassowitz Verlag.
Deutschbaltisch 2019 = Deutschbaltisch-deutsch-estnisch-lettisches Wörterbuch. Baltisaksa-saksa-eesti-läti sõnaraamat. Koostanud Reet Bender, Anne Arold. Tartu-Tallinn. https://www.eki.ee/dict/bss/
DWDS = Digitales Wörterbuch der deutschen Sprache. https://www.dwds.de/
Eckfeldt 1864 = Kasulinne kögi- ja majapiddamisse-ramat, kedda wälja andnut on Liida Panck, makele seadnut Ferdinand Eckfeldt. Tartu: G. J. Karow.
EES 2012 = Eesti etümoloogiasõnaraamat. Koostanud ja toimetanud Iris Metsmägi, Meeli Sedrik, Sven-Erik Soosaar. Peatoimetaja Iris Metsmägi. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2012.
Eesti-Ma 1732 = Eesti-Ma Rahwa Kalender ehk Tähtraamat 1732. Aasta peäle. Tallinn: Joan Köler.
Eesti-Ma 1771 = Eesti-Ma Rahwa Kalender ehk Täht-Ramat 1771. Aasta peäle. Tallinn: Lindfors.
Eesti-Ma 1772 = Eesti-Ma Rahwa Kalender ehk Täht-Ramat 1772. Aasta peäle. Tallinn: Lindfors.
Eesti-Ma 1773 = Eesti-Ma Rahwa Kalender ehk Täht-Ramat 1773. Aasta peäle. Tallinn: Lindfors.
Eesti-Ma 1774 = Eesti-Ma Rahwa Kalender ehk Täht-Ramat 1774. Aasta peäle. Tallinn: Lindfors.
Eesti-Ma 1821 = Eesti-Ma-Rahwa Kalender ehk Täht-Ramat 1821. Aasta peäle. Tallinn: Dullo.
Eesti-Ma 1825 = Eesti-Ma-Rahwa Kalender ehk Täht-Ramat 1825. Aasta peäle. Tallinn: Dullo.
EEW 1982 = Mägiste, Julius. Estnisches etymologisches Wörterbuch I–XII. Helsinki: Finnisch-Ugrische Gesellschaft, 1982.
EKI MK = Eesti Keele Instituudi murdekartoteek.
EKirj 1927 = Killud ja dokumendid. Ilmatsalu koolmeistri ja „wölmerteri“ Kessi Petri palve kubernerile 1818. a. – Eesti Kirjandus, 62–63.
EKS 2019 = Eesti keele sõnaraamat 2019 (veebisõnaraamat). Toimetajad Margit Langemets, Mai Tiits, Udo Uibo (etümoloogia), Tiia Valdre, Piret Voll. Eesti Keele Instituut. Tallinn, 2019. https://www.eki.ee/dict/eks/
EKSS 1 = Eesti keele seletav sõnaraamat 1. (A–J). Toimetanud Margit Langemets, Mai Tiits, Tiia Valdre, Leidi Veskis, Ülle Viks, Piret Voll. Tallinn: EKSA, 2009.
EKSS 2 = Eesti keele seletav sõnaraamat 2. ( K ). Toimetanud Margit Langemets, Mai Tiits, Tiia Valdre, Leidi Veskis, Ülle Viks, Piret Voll. Tallinn: EKSA, 2009.
EKSS 3 = Eesti keele seletav sõnaraamat 3. (L–O). Toimetanud Margit Langemets, Mai Tiits, Tiia Valdre, Leidi Veskis, Ülle Viks, Piret Voll. Tallinn: EKSA, 2009.
EKSS 4 = Eesti keele seletav sõnaraamat 4. (P–R). Toimetanud Margit Langemets, Mai Tiits, Tiia Valdre, Leidi Veskis, Ülle Viks, Piret Voll. Tallinn: EKSA, 2009.
EKSS 5 = Eesti keele seletav sõnaraamat 5. (S–T). Toimetanud Margit Langemets, Mai Tiits, Tiia Valdre, Leidi Veskis, Ülle Viks, Piret Voll. Tallinn: EKSA, 2009.
EKSS 6 = Eesti keele seletav sõnaraamat 6. (U–Y). Toimetanud Margit Langemets, Mai Tiits, Tiia Valdre, Leidi Veskis, Ülle Viks, Piret Voll. Tallinn: EKSA, 2009.
EKVTS 1997 = Ehasalu, Epp, Külli Habicht, Valve-Liivi Kingisepp, Jaak Peebo. Eesti keele vanimad tekstid ja sõnastik. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 6.) Tartu: Tartu Ülikool, 1997.
EKÕS 1918 = Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat. Tallinn. https://www.eki.ee/dict/qs1918/
ELS 2015 = Eesti-läti sõnaraamat. Koostajad Valts Ernštreits, Marika Muzikante, Maima Grinberga. Vastutav toimetaja Valts Ernštreits. Riga-Tallinn, 2015.
EMS I = Eesti murrete sõnaraamat. I köide (A–J). Toimetanud Helmi Neetar, Ellen Niit, Eevi Ross. Tallinn: Eesti Keele Instituut, 1994–1997.
EMS II = Eesti murrete sõnaraamat. II köide (J–K). Toimetanud Anu Haak, Ellen Niit, Vilja Oja, Aldi Sepp, Jüri Viikberg. Tallinn: Eesti Keele Instituut, 1997–2001.
EMS III = Eesti murrete sõnaraamat. III köide (K). Toimetanud Anu Haak, Evi Juhkam, Varje Lonn, Helmi Neetar, Piret Norvik, Vilja Oja, Jüri Viikberg. Tallinn: Eesti Keele Instituut, 2001–2004.
EMS IV = Eesti murrete sõnaraamat. IV köide (K–L). Toimetanud Anu Haak, Evi Juhkam, Mari-Liis Kalvik, Mari Kendla, Piret Norvik, Vilja Oja, Jüri Viikberg. Tallinn: Eesti Keele Instituut, 2004–2008.
EMS V = Eesti murrete sõnaraamat. V köide (L–M). Toimetanud Mari-Liis Kalvik, Mari Kendla, Vilja Oja, Tiina Tärk, Jüri Viikberg. Tallinn: Eesti Keele Instituut, 2009–2015.
EMS VI = Eesti murrete sõnaraamat. VI köide (M–O). Toimetanud Mari-Liis Kalvik, Mari Kendla, Tiina Laansalu. Tallinn: Eesti Keele Instituut, 2016–2019.
EMS VII = Eesti murrete sõnaraamat. VII köide (O–R). Toimetanud Mari-Liis Kalvik, Mari Kendla, Tiina Laansalu. Tallinn: Eesti Keele Instituut, 2020–2023.
EPAK = Eesti piiblitõlke ajalooline konkordants. https://www.eki.ee/piibel/
ERL 1937 = Eesti rahvaleksikon I (A – manustama). Peatoimetaja Jaan Roos. Tartu: Noor-Eesti, 1937–1940.
Erlemann, Andreas 1864. Musika öppetus: üks nodi, laulmisse ja mängimisse selletusse ramat, isseärranis koolmeistridele ja keigile laulo- ja mängo-söbradele. Tartu: H. Laakmann.
EWD 2005 = Etymologisches Wörterbuch des Deutschen. Erarbeitet unter der Leitung von Wolfgang Pfeifer. 8. Auflage. München: Deutscher Taschenbuch Verlag, 2005.
EÕS 1925 = Eesti õigekeelsuse sõnaraamat. I köide (A – Müü). Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925.
EÕS 1930 = Eesti õigekeelsuse sõnaraamat. II köide (N – Rio). Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1930.
EÕS 1937 = Eesti õigekeelsuse sõnaraamat. III köide (Ripp - Y). Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1937.
Freundlich, Carl Wilhelm 1849. Pöllomehhe ait. Pärnu: F. W. Born.
Frey, Peter Heinrich von 1806. Arropiddamisse ehk Arwamisse-Kunst. Katseks õppetud Eesti-Ma Rahwa heaks ja kassuks. Tarto: M. G. Grenzius.
Gildenmann, Berend 1849. Mailma made öppetus. Pernu: F. W. Borm.
Gildenmann 1850 = Kannatlikko Helena luggu. Tõlkinud Berend Gildenmann. Pärnu: W. Borm.
GMust 1948 = Must, Gustav. Einfluss der germanischen Sprachen auf den estnischen und finnischen Seefahrtwortschatz. Dissertation zur Erlangung des Doktorgrades der Philosophischen Fakultät der Georg-August-Universität Göttingen, 1948.
Grenzstein, Ado 1884. Eesti sõnaraamat. 1600 uut ja wõerast sõna. Tartu.
Grimm, Jacob, Wilhelm Grimm. Deutsches Wörterbuch I–XXXII. Leipzig, 1854–1954.
Grünthal, Riho 2015. Livonian at the crossroads of langugage contacts. – Junttila, Santeri (ed.) Contacts between the Baltic and Finnic languages. (Uralica Helsingiensia 7.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 97–150.
Haak, Anu 1975. Saksa laensõnu eesti murretes. – Kodumurre 12. Tallinn: Eesti NSV TA Emakeele Selts, 94–98.
Haak, Anu 1976. Kas alam- või ülemsaksa laensõna? – Keel mida me uurime. Koostanud Mart Mäger. Tallinn: Valgus, 82–91.
Hagemeister 1790 = Nikolai Christoph von Hagemeister. Lühhikenne õppetus maa-rahwale. Tallinn: Iwersen ja Wemer, 1790.
Haljaspõld 1933 = Haljaspõld, Herbert 1933. Võõrsõnade leksikon. Tallinn: Eesti Kirjastus-Ühisus.
Haljaspõld 1937 = Haljaspõld, Herbert 1937. Suur võõrsõnade leksikon. Tallinn: Kirjastus Raamat.
Helle 1732 = Helle, Anton Thor. Lühike sissejuhatus eesti keelde 1732. Saksa keelest tõlkinud ja järelsõna kirjutanud Annika Kilgi ja Kristiina Ross. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2006.
Henning 1824 = Uus Kögi- ja Kokka Ramat. Tõlkinud Carl Matthias Henning. Tallinn: P. C. G. Dullo.
Hermann, Karl August 1873. Suur Saksa-Prantsuse sõda aastal 1870 ja 1871. Tartu: H. Laakmann.
Hermann 1891 = Hermann, Karl August. Ajaleht Postimees. 1891.
Hinderling, Robert 1981. Die deutsch-estnischen Lehnwortbeziehungen im Rahmen einer europäischen Lehnwortgeographie. Wiesbaden: Otto Harrasowitz Verlag.
Hint, Mati 1987. Loan Words and the Estonian Grade Alternation. – In Honour of Ilse Lehiste. Eds. Robert Channon, Linda Shockey. (Netherlands Phonetic Archives 6.) Dordrecht, Providence: Foris Publications, 415–432.
Holz, Otte Reinhold von 1816. Eestima Tallorahwa Kässo-Ramat. Tallinn: Minuthi lesk.
Holz, Otto Reinhold von 1817. Luggemissed Eestima Tallorahwa Moistusse ja Süddame Juhhatamisseks. Tallinn: J. H. Gressel.
Hornung 1693 = Hornung, Johann. Grammatica Esthonica, brevi, Perspicua tamen methodo ad Dialectum Revaliensem. Riga 1693. – Die estnischen Grammatiken des 17. Jahrhunderts III. Eingeleitet und herausgegeben von Harald Haarmann. Hamburg: Helmut Buske Verlag, 1977.
Hupel 1766 = Peter Ernst Wilde. Lühhike öppetus, mis sees monned head rohhud täeda antakse. Tõlkinud August Wilhelm Hupel. Faksiimiletrükk. Tallinn: Valgus, 1976.
Hupel 1771 = Peter Ernst Wilde. Arsti raamat. Eesti keelde ümbertöötanud August Wilhelm Hupel. Poltsamaal 1771. Aastal.
Hupel, August Wilhelm 1780. Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte den revalschen und dörptschen; nebst einem vollständigen Wörterbuch. Riga-Leipzig: Johann Friedrich Hartknoch.
Hupel, August Wilhelm 1795. Idiotikon der deutschen Sprache in Lief- und Ehstland. Nebst eingestreuten Winken für Liebhaber. Riga: Johann Friedrich Hartknoch.
Hupel, August Wilhelm 1818. Ehstnische Sprachlehre für die beyden Hauptdialekte, den revalschen und dörptschen; nebst einem vollständigen ehstnischen Wörterbuche. Zweyte durchgängig verbesserte und vermehrte Auflage. Mitau: J. F. Steffenhagen und Sohn.
Häkkinen, Kaisa 2004. Nykysuomen etymologinen sanakirja. Juva: WSOY
Jakobson Carl Robert 1867. Kooli Lugemise raamat. Esimene jagu. Tartu: H. Laakmann.
Jakobson, Carl Robert 1868. Weikene Geograafia ehk Maateaduse käsiraamat. Tartu: H. Laakmann.
Jakobson 1878 = Jakobson, Carl Robert. Ajaleht Sakala. 1878.
Jakobson 1879 = Jakobson, Carl Robert. Ajaleht Sakala. 1879.
Jannau, Otto August von 1857. Ma-rahwa Koddo-Arst. Tartu: H. Laakmann.
Jannsen, Johann Voldemar 1845. Sannumed pagganatest. Pernu: F. W. Borm.
Jannsen, Johann Voldemar 1849. Teine Sannumetoja aastal 1849. Tartu: H. Laakmann.
Jannsen 1857 = Jannsen, Johann Voldemar. Ajaleht Perno Postimees. 1857.
Jannsen 1858 = Jannsen, Johann Voldemar. Ajaleht Perno Postimees. 1858.
Jannsen 1859 = Jannsen, Johann Voldemar. Ajaleht Perno Postimees. 1859.
Jannsen 1860 = Jannsen, Johann Voldemar. Ajaleht Perno Postimees. 1860.
Jannsen 1861 = Jannsen, Johann Voldemar. Ajaleht Perno Postimees. 1861.
Jannsen 1862 = Jannsen, Johann Voldemar. Ajaleht Perno Postimees. 1862.
Jannsen 1864 = Jannsen, Johann Voldemar. Ajaleht Eesti Postimees. 1864.
Jannsen 1865 = Jannsen, Johann Voldemar. Ajaleht Eesti Postimees. 1865.
Jannsen 1866 = Jannsen, Johann Voldemar. Ajaleht Eesti Postimees. 1866.
Jannsen 1867 = Jannsen, Johann Voldemar. Ajaleht Eesti Postimees. 1867.
Jannsen 1868 = Jannsen, Johann Voldemar. Ajaleht Eesti Postimees. 1868.
Jannsen 1869 = Jannsen, Johann Voldemar. Ajaleht Eesti Postimees. 1869.
Jannsen 1870 = Jannsen, Johann Voldemar. Ajaleht Eesti Postimees. 1870.
Jannsen 1871 = Jannsen, Johann Voldemar. Ajaleht Eesti Postimees. 1871.
Jannsen 1872 = Jannsen, Johann Voldemar. Ajaleht Eesti Postimees. 1872.
Jannsen 1874 = Jannsen, Johann Voldemar. Ajaleht Eesti Postimees. Lisaleht. 1874.
Jannsen 1875 = Jannsen, Johann Voldemar. Ajaleht Eesti Postimees. 1875.
Jannsen 1876 = Jannsen, Johann Voldemar. Ajaleht Eesti Postimees. 1876.
Jannsen 1877 = Jannsen, Johann Voldemar. Ajaleht Eesti Postimees. Lisaleht. 1877.
Jannsen 1878 = Jannsen, Johann Voldemar. Ajaleht Eesti Postimees. 1878.
Jannsen 1879 = Jannsen, Johann Voldemar. Ajaleht Eesti Postimees. 1879.
Jannsen 1880 = Jannsen, Johann Voldemar. Ajaleht Eesti Postimees. 1880.
Johansen, Paul, Heinz von zur Mühlen 1973. Deutsch und Undeutsch im mittelalterlichen und frühneuzeitlichen Reval. Köln–Wien: Bölau Verlag.
Kaja 1934 = Ajaleht Kaja. 1934.
Keemia 1914 = Keemia sõnastik. Petrogradi Eesti Üliõpilaste Selts. Tallinn: Ehrenpreis.
Kendla, Mari 2014. Eesti kalanimetused: kujunemine, levik ja nimetamise alused. (Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste dissertatsioonid 37.) Tallinn.
Kettunen 1938 = Kettunen, Lauri. Livisches Wörterbuch. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae V.) Helsinki, 1938.
Kingsepa 1939 = J. Salm, H. Põder, O. Lippmaa. Kingsepa ja pealsetegija käsiraamat. Tallinn: Kirjastus K.-Ühing „Oskusraamat“.
Kivimäe, Jüri 1985. Kaamel ja kalkun Tartus aastal 1534. – Eesti Loodus 1, 53–55.
Kivimäe, Jüri 2009. Eesti keele kaja Helmich Ficke kaubaraamatus 1536–1542. – Keel ja Kirjandus 8–9, 583–594.
Kluge, Friedrich 2002. Etymologisches Wörterbuch der deutschen Sprache. 24., durchgesehene und erweiterte Auflage, bearbeitet von Elmar Seebold. Berlin-New York: Walter de Gruyter.
Kobolt, Erich 1931. Saksa laensõnu eesti käsitöölis-keeles. – Eesti Keel 5, 149–157.
Kobolt, Erich 1933. Saksa laensõnu eesti puusepakeeles. – Eesti Keel 5, 153–154.
Kobolt, Erich 1935. Eesti käsitööliskeele etümoloogilisest struktuurist. – Eesti Keel 4–6, 165–179.
Kobolt, Erich 1990. Die deutsche Sprache in Estland am Beispiel der Stadt Pernau. (Schriften des Baltischen Historischen Komission 2.) Lüneburg: Verlag Nordostdeutsches Kulturwerk.
Koli-ramat III 1853 = Lossius, Eduard Friedrich 1853. Koli-ramat. Kolmas jaggo. Öppetus Jummala lomadest, mis Ma peäl on. Tartu: H. Laakmann.
Koli-ramat V 1854 = Koli-ramat. Wies jaggo. Keograhwi, ehk öppetus Ma-ilma surussest ja Ma-ilma madest. Tartu: H. Laakmann.
Koli-ramat VII 1858 = Koli-ramat. Seitsmes jaggo. Sündinud asjade juttustaminne. Tartu: H. Laakmann.
Koor, Jaan 1888. Koka-raamat 482 söögiwalmistamise õpetusega. Tartu: K. A. Hermann.
Koponen, Eino 1998. Eteläviron murteen sanaston alkuperä. Itämerensuomalaista etymologiaa. (Suomalais-Ugrilaisen Seuran Toimituksia 230.) Helsinki.
Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1840. Wina katk. Tartu: Lindforsi pär[rijad].
Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1848. Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on. Tartu: H. Laakmann.
Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1849. Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on IV. Tartu: H. Laakmann.
Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1850. Ma- ja Merre-piltid. Ehk immelikud luggud lõune-pool Ahwrikas. Tartu: H. Laakmann.
Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1852. Teejuhhataja Ämma-kooliliste õppetuse jures. Riga.
Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1861. Sippelgas. Teine jagu. Tartu: H. Laakmann.
Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1879. Kodutohter. Õpetus, kuda haigetega peab ümber käidama ja neile arsti abi puudusel kergitusi tehtama. Jurjev: Schnakenburg.
Kunder, Juhan 1881. Looduse õpetus. Koolmeistritele ja koolidele. Teine raamat: Taimede riik. Tartu: Schnakenburg.
Kunder, Juhan 1885. Looduse õpetus. Kolmas raamat. Tartu: Schnakenburg.
Kuusk, Andres 1908. Keemia algõpetus. Tartu: Postimees.
Kõrv, Jakob 1889. Wene-Eestikeele Sõnaraamat. Toimetanud J. A. Kõrw. Tallinn: H. Mathiesen, 1889–1896.
Käsu Hans 1706 = Käsu Hans. Kiri pastor Könik Köniksonile. – VEKVM 1929–1931, 305.
Käsu Hans 1708 = Käsu Hans. Kaebelaul Tartu hävitamise puhul. – VEKVM 1929–1931, 306–315.
Körber, Carl 1854. Koli-Ramat. Koli-Ramato kolmas jäggo. Tallinn: Lindforsi pär[rijad].
Kündja 1882 = Ajaleht Kündja. 1882.
Laanest, Arvo 1997. Isuri keele Hevaha murde sõnastik. Tallinn: Eesti Keele Instituut.
Lang, Sulla 1919 = Lang, J., Sulla O. 1919. Füüsika sõnastik. Tartu: Noor-Eesti Kirjastus.
Laulo-Ramat 1721 = Eesti-Ma Kele Laulo-Ramat, Mis sees Önsa Luterusse ja muud teised wannad ning ued kaunid Laulud on üllespandud. Halle.
Laulo-Ramat 1727 = Eesti-Ma Kele Laulo-Ramat, Mis sees Önsa Luterusse ja muud teised wannad ning ued kaunid Laulud on üllespandud. Halle.
LELS 2012 = Tiit-Rein Viitso, Valt Ernštreits. Liivi-eesti-läti sõnaraamat. Tartu-Riga 2012.
Lenz 1796 = Holst, Samuel. Aija-Kalender, kummast kik Kärnerit woiwa öppida mis tö egga kuu ajal sünnip tehha. Kige Maa Kärneride hääs Letti keelest maakeele sisse ümbre kirjotetu nink trükkimesses wälja antu Tarto-Lina saksa Kirriku Issandast F. D. Lenz. Tartu: Grenzius, 1796.
LES 2015 = Läti-eesti sõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2015.
Liin, Helgi 1964. Alamsaksa laensõnad eesti vanimas kirjakeeles. – Tartu Riikliku Ülikooli toimetised 162. (Töid eesti filoloogia alalt I.) Tartu, 32–74.
Liin, Helgi 1968. Alamsaksa laensõnadest 16. ja 17. sajandi eesti kirjakeeles. – Emakeele Seltsi aastaraamat 13. 1967. Tallinn: Eesti Raamat, 47–69.
Liivimaa 1638 = Rebane, Hans. Liivimaa 1638. a. maarevisjon. Eesti asustusala 1. Kaguosa. Tartu, 1941.
Linda 1898 = Ajaleht Linda. 1898.
Lithander 1781 = Warg, Christina. Köki ja Kokka Ramat, mis Rootsi Kelest Eesti-ma Kele ülespandud on. Tõlkinud Johann Lithander. Tallinnas, trükkitud 1781. Aastal.
Lunin 1853 = Эстонско-русский словарь, составленный по Гупелю Иваномъ Лунинымъ. Дерптъ: Типография вдовы Шюнмана и К. Маттисена.
Lübben 1888 = Lübben, August. Mittelniederdeutsches Handwörterbuch von August Lübben. Nach dem Tode des Verfassers vollendet von Christoph Walther. Reprographischer Nachdruck. Darmstadt: Wissenschaftliche Buchgesellschaft, 1993.
Ma-rahwa 1845 = Ma-rahwa Kassulinne Kalender ehk Täht-ramat 1845. aasta peale. Toim. Nikolai David Hermann Mühlberg. Tartu: H. Laakmann.
Ma-Rahwa 1848 = Ma-rahwa Kassulinne Kalender ehk Täht-ramat 1848. aasta peäle. Tartu: H. Laakmann.
Ma-Rahwa 1856 = Maa-rahwa Kasuline Kalender ehk Täht-raamat 1856. aasta peale. Tartu: H. Laakmann.
Marpurg, Georg Gottfried 1805. Weikenne oppetusse nink luggemisse Ramat Tarto ma-rahwa kooli laste tarbis. Tartolinas: trükkitud M. G. Grentsiusse man.
Masin, Otto Wilhelm 1816. Ehstnische Originalblätter für Deutsche. Dorpat: J. C. Schünmann.
Masing, Otto Wilhelm 1818. Pühhapäwa Wahhe-luggemissed. Tartu: J. C. Schünmann.
Masing 1821 = Masing, Otto Wilhelm. Marahwa Näddala-Leht. 1821. aastakäik. – Valve-Liivi Kingisepp 2020. Otto Wilhelm Masingu „Marahwa Näddala-Lehhe“ sõnastik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Masing 1822 = Masing, Otto Wilhelm. Marahwa Näddala-Leht. 1822. aastakäik. – Valve-Liivi Kingisepp 2020. Otto Wilhelm Masingu „Marahwa Näddala-Lehhe“ sõnastik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Masing 1823 = Masing, Otto Wilhelm. Marahwa Näddala-Leht. 1823. aastakäik. – Valve-Liivi Kingisepp 2020. Otto Wilhelm Masingu „Marahwa Näddala-Lehhe“ sõnastik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Masing 1825 = Masing, Otto Wilhelm. Marahwa Näddala-Leht. 1825. aastakäik. – Valve-Liivi Kingisepp 2020. Otto Wilhelm Masingu „Marahwa Näddala-Lehhe“ sõnastik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Masing, Karl Johannes 1834. Ühhe pattust pöörnud Negri orja sündinud asjad ja ellaw usk Jesusse Kristusse sisse. Pärnu: J. G. Marquart.
Mereleksikon 1996 = Mereleksikon. Juhtivtoimetaja Olev Luhaveer. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1996.
Metsmägi, Iris 2016. Tüve roobas ~ rööbas päritolust. – Emakeele Seltsi aastaraamat 61. 2015. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia, 155–166.
MND HW I = Lasch, Agathe, Conrad Borchling. Mittelniederdeutsches Handwörterbuch. Fortgeführt von Gerhard Cordes. Erster Band (A–F/V). Neumünster: Karl Wachholtz Verlag, 1928–1956.
MND HW II: 1 = Mittelniederdeutsches Handwörterbuch. Begründet von A. Lasch und C. Borchling, fortgeführt von Gerhard Cordes, herausgegeben von Dieter Möhn. Zweiter Band. Teil 1: G – opperscherf. Neumünster: Karl Wachholtz Verlag, 2004.
MND HW II: 2 = Mittelniederdeutsches Handwörterbuch. Begründet von A. Lasch und C. Borchling, herausgegeben von Dieter Möhn. Zweiter Band. Teil 2: opperschȫler – rüwsam. Neumünster: Karl Wachholtz Verlag, 2004.
MND HW III = Mittelniederdeutsches Handwörterbuch. Begründet von A. Lasch und C. Borchling, herausgegeben von Dieter Möhn. Dritter Band: swâr – telderen. Neumünster: Karl Wachholtz Verlag, 2007.
Mäger, Mart 1967. Eesti linnunimetused. Toimetanud Valdek Pall. Eesti NSV TA Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn.
Mäger, Mart 1976. Eesti kalanimetustest. – Keel, mida me uurime. Koostanud Mart Mäger. Tallinn: Valgus, 91–95.
Mägiste, Julius 1930. Vanim eestikeelne trükkteos aastast 1535. – Eesti Kirjandus 10, 484–490.
Mägiste, Julius 1931. Soome-eesti sõnaraamat. (Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetised XIX.) Tartu.
Mäkeläinen, Osmo 1977. Sm. syömäri (hirsi), vir. söömer hansakaupan sanoja. – Virittäjä 3, 311–314.
Müller 1600–1606 = Habicht, Külli, Valve-Liivi Kingisepp, Urve Pirso, Külli Prillop. Georg Mülleri jutluste sõnastik. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 12.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2000.
Niedersächsisches = Niedersächsisches Wörterbuch. Lieferungen 1–65 (a–över). Neumünster: Wachholtz Verlag, 1953– .
Nirvi, Ruben E 1971. Inkeroismurteiden sanakirja. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae XVIII.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura.
Nottbeck 1988 = 1001 Wort Baltisch. Gesammelt und herausgegeben von Berend von Nottbeck. 2. verbesserte Auflage. Köln: Verlag Wissenschaft und Politik.
Olev, Kulno 1981. Inglise-eesti-vene meresõnastik. Tallinn: Valgus.
Olevik 1896 = Ajaleht Olevik. 1896.
Oma Maa 1884 = Ajaleht Oma Maa. 1884.
Paul 1956 = Deutsches Wörterbuch von Hermann Paul. Fünfte Auflage. Bearbeitet von Alfred Schirmer. Halle (Saale): Max Niemeyer Verlag.
Perno Postimees 1866 = Ajaleht Perno Postimees. 1866.
Perno Postimees 1867 = Ajaleht Perno Postimees. 1867.
Perno Postimees 1869 = Ajaleht Perno Postimees. 1869.
Perno Postimees 1871 = Ajaleht Perno Postimees. 1871.
Perno Postimees 1879 = Ajaleht Perno Postimees. 1879.
Perno Postimees 1881 = Ajaleht Perno Postimees. 1881.
Piibel 1739 = Piibli Ramat, se on keik se Jummala Sanna. Jummala armo läbbi meie Eesti-ma Kele Essimest korda üllespandud. Tallinn: Jakob Joan Köler, 1739. [Faksiimileväljaanne Tallinn, 1990.]
Plattdeutsch = Plattdeutsch-Hochdeutsches Wörterbuch. Bearbeitet von Wolfgang Lindow. 4. überarbeitete Auflage. Institut für Niederdeutsche Sprache. Bremen: Verlag Schuster Leer, 1993.
Postimees 1866 = Ajaleht Eesti Postimees. 1866.
Postimees 1882 = Ajaleht Eesti Postimees. 1882.
Postimees 1883 = Ajaleht Eesti Postimees. 1883.
Postimees 1886 = Ajaleht Eesti Postimees. 1886.
Postimees 1889 = Ajaleht Eesti Postimees. 1889.
Postimees 1891 = Ajaleht Eesti Postimees. 1891.
Postimees 1893 = Ajaleht Eesti Postimees. 1893.
Postimees 1898 = Ajaleht Eesti Postimees. 1898.
Postimees 1904 = Ajaleht Eesti Postimees. 1904.
Postimees 1910 = Ajaleht Eesti Postimees. 1910.
Raag, Raimo 1987. Mittelniederdeutsche und skandinavische Lehnwörter im Estnischen und Livischen. - Sprachkontakt in der Hanse. Aspekte des Sprachausgleichs im Ostsee- und Nordseeraum. Akten des 7. Internationalen Symposions über Sprachkontakt in Europa, Lübeck 1986. Hg. von P. Sture Ureland. Tübingen: Max Niemeyer Verlag, 317–346.
Raag, Raimo 1997. Criteria for establishing Swedish lexical borrowings in Estonian. – Finnisch-ugrische Sprachen in Kontakt. Vorträge des Symposiums aus Anlass des 30-jährigen Bestehens der Finnougristik an der Rijksuniversiteit Groningen 21.-23. November 1996. Herausgeber Sirkka-Liisa Hahmo, Tette Hofstra, Laszlo Honti, Paul van Linde, Osmo Nikkilä. Maastricht, 185–190.
Rahvaleht 1924 = Ajaleht Rahvaleht. 1924.
Raud, Villem 1940. Eesti vaak-sõna etümoloogiast. – Eesti Keel 6, 193–194.
Raun, Alo 1982. Eesti etümoloogiline teatmik. Rooma-Toronto: Maarjamaa.
Regilaul 2003–2016 = Eesti Regilaulude andmebaas. Koostanud Janika Oras, Liina Saarlo, Mari Sarv. Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv. Tartu, 2003–2016. – http://www.folklore.ee/regilaul/andmebaas/
Rossihnius 1632 = Kingisepp, Valve-Liivi, Külli Habicht, Külli Prillop. Joachim Rossihniuse kirikumanuaalide leksika. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 22.) Tartu: Tartu Ülikool, 2002.
RPL 1876 = Ristirahwa Pühhapäwa leht. 1876
Saareste, Albert 1922. Etümologilised märkused I. – Eesti Keel, 15–24.
Saareste, Albert 1924. Leksikaalseist vahekordadest eesti murretes I. Analüüs. (Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis BVI.) Tartu.
Saareste I = Saareste, Andrus. Eesti keele mõisteline sõnaraamat I. Stockholm: Vaba Eesti, 1958.
Saareste II = Saareste, Andrus. Eesti keele mõisteline sõnaraamat II. Stockholm: Vaba Eesti, 1959.
Saareste III = Saareste, Andrus. Eesti keele mõisteline sõnaraamat III. Stockholm: Vaba Eesti, 1962.
Saareste IV = Saareste, Andrus. Eesti keele mõisteline sõnaraamat IV. Stockholm: Vaba Eesti, 1963.
Sakala 1884 = Ajaleht Sakala. 1884.
Sakala 1885 = Ajaleht Sakala. 1885.
Sakala 1887 = Ajaleht Sakala. 1887.
Saksen, Aleksander 1842. Lomisse Öppetusse-ramat. Tallinn: J. H. Gressel.
Salem, Margus 1890. Eesti-wene sõnaraamat. Tallinn: T. Jakobson.
Schiller-Lübben = Schiller, K. August Lübben. Mittelniederdeutsches Wörterbuch I–VI. Bremen, 1875–1881.
Schleswig-Holstein = Schleswig-Holsteinisches Wörterbuch I–V. Hg. von Otto Mensing. Neumünster: Karl Wachholtz, 1927–1935.
Schüdlöffel, Gustav Heinrich 1843. Peter Pung, kaewandaja poeg. Tartu: H. Laakmann.
Seemannsprache 1911 = Kluge, Friedrich 1911. Seemannsprache. Wortgeschichtliches Handbuch deutscher Schifferausdrücke älterer und neuerer Zeit. Halle an der Saale: Verlag der Buchhandlung des Waisenhauses.
Sehwers, Johann 1918. Die deutschen Lehnwörter im Lettischen. Inaugural-Dissertation zur Erlangung der Doktorwürde der hohen philosophischen Fakultät I der Universität Zürich. Zürich: Buchdruckerei Berichthaus.
Sehwers, Johannes 1953. Sprachlich-kulturhistorische Untersuchungen vornehmlich über den deutschen Einfluss im Lettischen. 2. Auflage. Berlin-Wiesbaden: Harrassowitz.
SKES = Suomen kielen etymologinen sanakirja I–VII. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae XII.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1955–1981.
SLW 2009 = Salis-livisches Wörterbuch. Hg. von Eberhard Winkler und Karl Pajusalu. Linguistica Uralica. (Supplementary Series 3.) Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus.
SSA 1 = Suomen sanojen alkuperä 1 (A–K). Etymologinen sanakirja. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 556. Kotimaisten Kielten Tutkimuskeskuksen julkaisuja 62.) Helsinki, 1992.
SSA 2 = Suomen sanojen alkuperä 2 (L–P). Etymologinen sanakirja. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 556. Kotimaisten Kielten Tutkimuskeskuksen julkaisuja 62.) Helsinki, 1995.
SSA 3 = Suomen sanojen alkuperä 3 (R–Ö). Etymologinen sanakirja. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 556. Kotimaisten Kielten Tutkimuskeskuksen julkaisuja 62.) Helsinki, 2000.
Suurkask, Anton 1908. Teadusline tasku sõnaraamat. Viljandi: A. Peet.
Zaitseva-Mullonen 1972 = Мария Зайцева, Мария Муллонен. Словарь вепсского языка. Ленинград: Наука.
Tallorahwa 1824 = Tallorahwa kulutaja. 1824.
Tallorahwa 1857 = Tallorahwa Postimees. Tartu: H. Laakmann, 1857
Tarto maa 1806 = Tarto maa rahwa Näddali-Leht. 1806.
Tiik, Leo 1963. Kes ja mis on mündrik? – Keel ja Kirjandus 7, 405–408.
Tiik, Leo 1964. Kust tuli eesti keelde rootskäär? – Keel ja Kirjandus 3, 146–148.
Tsvetkov 1922 = Tsvetkov, Dmitri. Vadja keele grammatika. Koostanud ja toimetanud Jüri Viikberg. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2008.
Tuksam, Georg 1939 Saksa-eesti sõnaraamat. Tartu: Kirjastus Kool.
Tülk, Jakob 1881. Wiisika-õpetus Koolidele ja iga teaduse nõudjalle. Tartu: Schnakenburg.
Uibo, Udo 2007. Etümoloogilisi märkmeid (I). – Keel ja Kirjandus 1, 51–58.
Uibo, Udo 2007a. Etümoloogilisi märkmeid (II). – Keel ja Kirjandus 4, 305–312.
Uibo, Udo 2007b. Etümoloogilisi märkmeid (IV). – Keel aja Kirjandus 12, 990–998.
Uibo, Udo 2008. Etümoloogilisi märkmeid (V). – Keel ja Kirjandus 6, 459–467.
Uibo, Udo 2010. Etümoloogilisi märkmeid (IX). – Keel ja Kirjandus 5, 370–376.
Uibo, Udo 2010a. Etümoloogilisi märkmeid (X). – Keel ja Kirjandus 10, 758–764.
Uibo, Udo 2010b. Etümoloogilisi märkmeid (XI). – Keel ja Kirjandus 12, 920–927.
Uibo, Udo 2013. Etümoloogilisi märkmeid (XIV). – Keel ja Kirjandus 7, 529–535.
Uibo, Udo 2023. Naised, tehke mütsid kirjud ja prannidega. – Keel ja Kirjandus 10, 1007–1009.
Vaba, Lembit 1997. Uurimusi läti-eesti keelesuhetest. Tallinn-Tampere.
Vaba, Lembit 2000. Kahest sõnasisese Cm-järjendiga lõunaeesti baltismist. – Õdagumeresoomõ piirisüameq. Keskused läänemeresoome piiridel. Toimetanud Karl Pajusalu, Jüva Sullõv. (Võro Instituudi toimõndusõq 10.) Võro, 118–126.
Vaba, Lembit 2013. Need tüütud putukad. – Keelemees Raimo Raag 60. 20.08.2013. Toimetanud Tiina Södermann. (Eesti Keele Instituudi toimetised 15.) Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 105–128.
Vaba, Lembit 2016. Alternatiivseid etümoloogiaid II. – Emakeele Seltsi aastaraamat 61 (2015). Peatoimetaja Mati Erelt. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia, 253–262.
Vaba, Lembit 2018. roobas – muinasteede kirjeldaja. – Keel ja Kirjandus 6, 481–490.
Valgus 1888 = Ajaleht Valgus. 1888.
Valguse Kalender 1889 = Walguse Kalender 1889. aastaks. Tallinn: H. Mathiesen.
Vana Kannel IV. Karksi vanad rahvalaulud I. Toimetanud Herbert Tampere. ENSV Riiklik Kirjandusmuuseum. Folkloristlik osakond. Tartu: Teaduslik Kirjandus, 1941.
Vana Kannel VI: 2. Haljala regilaulud. Koostanud Eduard Laugaste. Tartu Riiklik Ülikool. Tallinn: Eesti Raamat, 1989.
VEKVM 1929–1931 = Valik eesti kirjakeele vanemaid mälestisi a. 1529–1739. Välja andnud Albert Saareste ja A. R. Cederberg. (Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetised XVI.) Tartu, 1929–1931.
Vestring 1720–1730 = Vestring, Salomo Heinrich. Lexicon esthonico germanicum. Toimetaja Ellen Kaldjärv. Tartu, 1998.
Viikberg, Jüri 2012. Der Schuster und seine Leisten. Über die Terminologie der estnischen Schusterarbeit. – Lapponicae investigationes et uralicae. Festschrift zum 65. Geburtstag von Lars-Gunnar Larsson. (Veröffentlichungen der Societas Uralo-Altaica 82.) Hg. von Eberhard Winkler, Hans-Herman Bartens, Cornelius Hasselblatt. Wiesbaden: Harrassowitz Verlag, 249–256.
Viikberg, Jüri 2014a. Jootraha. – Keel ja Kirjandus 4, 291–297.
Viikberg, Jüri 2015. Patukustutuskirjast, armulaualeivast ja laadast. aablat, oblaat, laat. – Keel ja Kirjandus 1, 41–48.
Viires, Ants 1960. Eesti rahvapärane puutööndus. Ajalooline ülevaade. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituuut. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.
Viires, Ants 1969. Kuidas ahvist sai inimene. – Keel ja Kirjandus 6, 350–352.
Viires, Ants 1974. Eesti hoburakendi terminoloogia. – Centum. Eesti NSV TA Emakeele Seltsi toimetised 9. Toimetaja Heino Ahven. Tallinn: Valgus, 235–250.
Viires, Ants 2006. Eesti rahvapärane puutööndus. Ajalooline ülevaade. Teine trükk. Tallinn: Ilo.
Viitso, Tiit-Rein 2006. pagan, põrgu ja papp: kolm kristlikku terminit. – Keel ja Kirjandus 11, 894–902.
Virginius 1687–1690 = Andreas ja Adrian Virginiuse Vana Testamendi tõlke käsikiri 1687– 1690.
VKS = Vadja keele sõnaraamat. 2., täiendatud ja parandatud trükk. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2013.
VL 2012 = Vääri, Eduard; Kleis, Richard; Silvet, Johannes; Paet, Tiina; Rehemaa, Tuuli. Võõrsõnade leksikon. 8., põhjalikult ümber töötatud trükk. Peatoimetaja Tiina Paet. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Valgus, 2012. https://www.eki.ee/dict/vsl/
VLV 1944 = Dravnieks, J. Vāciski latviska vārdnīca. Sestais iespiedums. Rīga: Technisko un praktisko rakstu apgāds, 1944.
VSS 1917 = Kettunen, Lauri. Virolais-suomalainen sanakirja. Helsinki: Otava, 1917.
VT 1686 = Meije Issanda Jesusse Kristusse Wastne Testament Ehck Jummala Pöhä Sönna. Riga, 1686. Faksiimiletrükk: Wastne Testament 1686. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2001.
VT kk 1690 = Vana Testamendi osaline tõlge ajavahemikust 1690–1701: II Moosese raamatu 28. peatükk. V Moosese raamatu 14. peatükk. – Cederberg, A. R., Saareste Albert 1927–1931. Valik eesti kirjakeele vanemaid mälestisi a. 1524–1739. Tartu: Akadeemiline Emakeele Selts, 187–193; 193–196.
VÕS 1933 = Muuk, Elmar. Väike õigekeelsussõnaraamat. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi Kirjastus, 1933.
VÕS 1937 = Muuk, Elmar. Väike õigekeelsussõnaraamat. 6. trükk. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi Kirjastus, 1937.
Wiedemann 1869 = Wiedemann, Ferdinand Johann. Ehstnisch-deutsches Wörterbuch. St. Petersburg, 1869.
Wiedemann 1893 = Wiedemann, Ferdinand Johann. Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas, muutmata trükk teisest, Jakob Hurda redigeeritud väljaandest. Tallinn: Valgus, 1973.
ÕS 1980 = Õigekeelsussõnaraamat. Toimetanud Rein Kull, Erich Raiet. Kolmas trükk. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus, 1980.