[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

nõu|kogu
valitud v. määratud isikutest koosnev korraldav, täidesaatev v. nõuandev organ (hrl. mingi organisatsiooni v. asutuse juures). Treenerite, koori nõukogu. Ühiselamu nõukogu esimees, koosolek. Kaitseb väitekirja ülikooli nõukogus, nõukogu ees. Tarkade nõukogu andis kuningale nõu. || pol (valitud) riigivõimu- v. riigivalitsemisorgan, ka muu poliitiline v. ühiskondlik organ NSV Liidus. NSV Liidu Ministrite Nõukogu. Omaaegsed tööliste ja soldatite saadikute nõukogud.
▷ Liitsõnad: haridus|nõukogu, hooldus|nõukogu, kiriku|nõukogu, koordineerimis|nõukogu, kunsti|nõukogu, riigi|nõukogu, sõja|nõukogu, õppenõukogu; küla|nõukogu, linna|nõukogu, oblasti|nõukogu, rajooni|nõukogu, ülemnõukogu.