[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

ahistama ‹37›

1. kitsikusse ajama, raskusi, häda põhjustama, tugevasti kimbutama. Orduväed ahistasid eestlaste malevat. Muistsed saarlased ahistasid tasuretkedega Rootsi rannalinnu. Juba keskmängus ahistas valge musta kuningat. Kedagi seksuaalselt ahistama. Hundid ahistasid põtra. Koertest ahistatud metskits. Jääväljad hakkasid laeva ahistama. *.. Wühner ise viidi kasakate saatel Viljandisse; loata koosolekute pärast ahistati teda veel hiljemgi. F. Tuglas.
2. vaevama, piinama, rusuma, painama. Mured, rasked aimused ahistavad hinge. Elu hallus kippus meelt ahistama. Südant ahistav piin, tusk, leinavalu. Tundsin ahistavat hirmu, muret. Ahistavad sundmõtted. Ta vabanes hinge ahistanud kahtlustest. Vaesusest, kitsikusest ahistatud rahvas. Raskest haigusest ahistatud inimene.
3. ahtaks tegema, kokku suruma, pitsitama. Miski ahistas kurku. *Ruum oli Paukeril tõepoolest kitsavõitu, seda ahistasid laeni ulatuvad raamaturiiulid .. O. Tooming.