[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

asjalik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›

1. tegelikkust arvestav ning sellest lähtuv, praktilist külge silmas pidav v. käsitlev; asjakohane. Asjalik ettepanek, küsimus, sõnavõtt, kriitika. Asjalikust arutelust, nõupidamisest on palju kasu. Koostöö asjalikul pinnal. Asjalikke nõuandeid aiapidajaile. Läbirääkimised toimusid asjalikus õhkkonnas. Vestlus libises asjalikelt probleemidelt targutuste valdkonda. Jutuajamine, jutt oli asjalik. Kuusk on hästi asjalik mees. Ta on muutunud oma töödes ja tegemistes märksa asjalikumaks. *.. teed vanast sõnnikuhargist suure vaevata asjaliku riista. J. Tillo.
2. ametliktõsine, kaine, mitteemotsionaalne. Asjalik (hääle)toon, ilme. Asjaliku näoga, olekuga ametimees, õpetaja. Tal on alluvatega asjalik vahekord. Tema stiil on kuiv ja asjalik. *.. kuid suured sõnad pole hinnas, / hall, asjalik on mere värv. K. Merilaas.
▷ Liitsõnad: puht|asjalik, puruasjalik.