[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

haspel ‹-pli, -plit 2› ‹s›

1. rõhttelje ümber pöörlev nelja tiivaga riist lõnga vihti ajamiseks. Lõnga hasplile ajama. Valmis viht võeti hasplilt ära.
2. hasplit (1. täh.) meenutav seadeldis. a. põll (kombainil, isesidujal) b. kal (õngel varunööri latile kerimiseks)