[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kaarutama ‹37›

1. kuivavat heina ümber pöörama. Heina, loogu kaarutama. Kolm masinat niidab, kaaruti kaarutab.
2. kaarekujuliseks, kaardu painutama. *.. ka künnil panevad peale nägusalt kaarutatud ja värvitud looga. M. Raud. *Tormid kõrsi kaarutavad .. B. Alver.
3. (laias) kaares liikuma panema v. liikuma. *.. ta naeris ja kaarutas salvrätikut lustakalt üles-alla. R. Janno. *.. lõpetati jutt ilusa kannal-lastud täispöördega keset libedat põrandat, nii et roheline kleit kaarutas avaneva langevarjuna üle tooliserva. R. Sirge.