[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kask ‹kase 22› ‹s›

1. meil üldlevinud, hrl. valge pealiskihilise koorega lehtpuu (Betula). Kaskede oksad, urvad. Valgetüvelised, sihvakad, jämedad kased. Kased on hiirekõrvul, lehte läinud, raagus. Kase küljest võeti tohtu. Kase all on pink. Siin kasvavad noored kased ja haavad. Kasest lasti mahla. Jaanilaupäeval toodi kaski tuppa. Sügis värvib kased kollaseks. Pikk kaskede allee. Karjala kask 'maarjakask'. Jalakalehine, kollane, mandžuuria, madal kask.
▷ Liitsõnad: aru|kask, kivi|kask, kopli|kask, kääbus|kask, leina|kask, maarja|kask, mahla|kask, niidu|kask, paberi|kask, raba|kask, raud|kask, soo|kask, tundra|kask, vaeva|kask, viha|kask, õuekask; jaani|kask, kosjakask.
2. kasepuit. Mööbel, kirjutuslaud on kasest. Kask on hea küttepuu. Puid oli mitu riita – kased, kuused ja lepad läbisegi.
3. kõnek hibisk. Hiina kask (toalill).
▷ Liitsõnad: toakask.

kask ‹-i 21› ‹s›
(sõjaväelase, tuletõrjuja) metallist kiiver