[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

põiki

1. ‹prep› [part] (viltuse, teat. nurga all liikumise v. paiknemisega ühenduses). Nägime põiki teed seisvat vankrit. Vool kandis üle jõe ujujat põiki jõge allapoole. Paat pöördus põiki lainet, laineid. Klošš-seelik lõigatakse põiki riiet.
2. ‹adv› mingi suuna v. normaalasendi suhtes umbes 45-kraadise nurga all, viltu, diagonaalselt, põigiti; risti. Sammusime põiki üle väljaku. Jänes lippas põiki üle põllu. Latid pandi alla ja lauad põiki peale. Lapsed magavad põiki laias voodis. Kassil on kala põiki suus, hammaste vahel. Haaras mapi põiki kaenlasse. Kork jäi pudelikaela põiki kinni. Tõmbas joone põiki üle lehe. Maapind oli pikuti ja põiki lõhesid täis. Tee viib põiki mäkke. Vihm peksab põiki aknasse, vastu klaasi. Ratsutas, püss põiki sadulal, seljas. Apteek on siit põiki üle tee. Ma olen Eestimaa risti ja põiki 'igas suunas' läbi käinud. Kaalusin seda asja mõttes risti ja põiki 'igas suhtes, igast küljest'. *.. maakuulaja peatas hobuse ja tõmbas selle põiki teele, et tagasi vaadata. A. Kivikas. || takistavalt ette v. ees. Šveitser seisis uksele põiki ette. *Samuti olin risti ja põiki tüliks paadis. Minu tõttu lõi see kõikuma.. A. Mälk. *Konservatism on ühiskonnast visa kaduma, puupead ja silmakirjatsejad igal pool põiki ees. M. Unt.
▷ Liitsõnad: poolpõiki.

suu põiki nina all vt suu