[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

puu|pea

1. taipamatu, juhm, ka pikatoimeline v. kangekaelne inimene. Igavene, lootusetu puupea. Iga logard pole veel puupea. Kas ma sind puupead vähe olen hoiatanud! Ta peab klassitäiele puupeadele ladina keelt õpetama, puupäid piitsaga tarkuse juurde kihutama. Poiss on matemaatikas täielik puupea. Me puupead ja tobud! Ristis teda küll puupeaks, küll jahu-, pudru- ja oinapeaks. Vend on tal kangekaelne puupea, kes jonnib nagu eesel. *.. arukas inimene näeb läbi küla minnes rohkem kui puupea läbi poole maailma tormates.. E. Nirk. || juhm mõistus, rumal pea. Puupeaga jõnglased teevad õpetaja nõutuks. Ta vangutas taipamatult oma puupead.
2. puidust käepide. Puupeaga Soome puss. *.. [hiinlane] keerutab peente tundlikkude sõrmede vahel lakkamatult kolmharkide puupäid, ta grillib .. piimapõrsaid. L. Hainsalu.