[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

rajoon ‹-i 21› ‹s›

1. maa-ala, piirkond, paikkond. Maakera arktilised rajoonid. Mere- ja jõgedeäärsete rajoonide elanikud. See on suvilate, madalate puumajade, vabrikute rajoon.
▷ Liitsõnad: ida|rajoon, kesk|rajoon, lõuna|rajoon, lääne|rajoon, põhjarajoon; elamu|rajoon, elu|rajoon, kaitse|rajoon, mikro|rajoon, mägi|rajoon, püügi|rajoon, suvitus|rajoon, töölis|rajoon, tööstusrajoon.
2. haldusüksus NSV Liidus (vabariigi, oblasti, krai v. suurema linna koostisosa) ja mõnes muus riigis. Rajooni täitevkomitee. Majand oli rajoonis väiksemaid. || nõuk kõnek (rajoonikeskuse ja sealsete juhtivate asutuste ja organisatsioonide kohta). Sõitis rajooni nõupidamisele. Rajoonist saadetud instruktor. Kolhoosi esimees pidi rajoonis aru andma.
▷ Liitsõnad: linnarajoon.
3. taksonoomiline üksus. Geobotaaniline rajoon.
▷ Liitsõnad: maastiku|rajoon, majandusrajoon.