[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

saan ‹-i 21› ‹s›
veolooma(de) jõul jalastel liikuv kerge talvine (seljatoega) sõiduk. Saan oli sõiduks, regi tööks. Hobune pandi, rakendati saani ette, on saani ees, võeti saani eest. Istusime saani. Istusime saanis, jalad kirjatud teki all. Jõululaupäeval sõideti saanide sahinal kirikusse. Vaesemad ajasid saanita läbi. Saks sõidab saaniga, talupoeg reega, mina kehva kelguga: takka tulen, ette lähen. *Siis sõitis neeme tagant kuljuste helisedes saane üle lahejää jõulukirikusse. J. Parijõgi.
▷ Liitsõnad: kahehobuse|saan, kiriku|saan, koerte|saan, pulma|saan, põdra|saan, sõidu|saan, tõld|saan, voorimehesaan; mootorsaan.