SEMINARID 2008. AASTAL
Mari Laanemets - "Objektiivne kunst. Kunstniku rolli ja positsiooni ümbermõtestamise katsest
eesti kunstis 1970ndatel."
22. detsembril 2008 Tallinna Kirjanike Maja musta laega saali ees.
Ettekanne lähtus Leonhard Lapini 1975 aastal kirjutatud tekstist "Objektiivne kunst", näituse "Sündmus
Harkus. Objektid, kontseptsioonid" raames toimunud sümpoosioni kõnest. Seda detsembri alguses Harku
Eksperimentaalbioloogia Instituudis toimunud näitust peetakse üldiselt eesti avangardi lõpudaatumiks
(nt Helme ja Kangilaski "Lühike eesti kunsti ajalugu"). Ettekandes kommenteeriti Lapini kõnet, seal esitatud pilti
(objektiivsest) kunstist ja kunstnikust ning pakuti välja võimalus tõlgendada sellele järgnevat
geomeetrilise kunsti esilekerkimist 1970ndate lõpul kui avangardi ideede edasiarendust ja radikaaliseerimist.
Lapini ettekanne on ilmunud Tallinna Kunstihoone Harku näitust ja sümpoosioni dokumenteerivas väikeses
kataloogis "Harku 1975-1995" ning Lapini artiklite kogumikus "Kaks kunsti".
Mari Laaniste - "Noor, vihane ja angaþeeritud: Priit Pärn 1970. aastate eesti karikatuurimaastikul."
29. septembril 2008 Roosikrantsi 6, toas 304
Ettekanne käsitles Pärna rolli eesti karikatuuriajaloos, rõhuga 1970. aastatel, tuues esile paralleele Läänes
toimunud noore alternatiiv-kunsti angaþeerimisega peavoolu visuaalkommunikatsiooni.
Katrin Ennus - "Verbaalsest irooniast Betti Alveri ja Heiti Talviku luule näitel
Robert Hughes - "Lacan and the Work of Art"
4. augustil 2008 Tallinna Kirjanike Maja musta laega saali ees.
Epp Annus - "Argielu esteetika"
27. juunil 2008 Tallinna Kirjanike Maja musta laega saali ees.
Jaak Tomberg - "Vaadeldes vaikivat poeeti"
8. mail 2008 Roosikrantsi 6 õppeklassis.
Ettekandes tehti suurem filosoofiline ja väiksem kirjanduslooline paralleelsissevaade
vaikiva poeedi kujundisse.
Neeme Lopp - "Retoorika rollist filosoofias ja selle kaudu kogu mõtlemise ülesehituses"
18. aprill 2008 Roosikrantsi 6 väikses saalis.
Jacques Derrida retoorikakäsitluse põhjal tuli juttu retoorika rollist
filosoofias ja selle kaudu kogu mõtlemise ülesehituses. Eriliselt tema tekstides
"Valge mütoloogia", "Metafoori tagasitõmbumine", "Khora", "Economimesis".
Sven Vabar - "Fenomenoloogiline keskkonnaesteetika"
25. jaanuaril 2008 Roosikrantsi 6 õppeklassis.
Fenomenoloogia all peetakse antud juhul silmas eeskätt Merleau-Pontyd ja seda, kui oluline
oli talle kehalisus, meeleline kogemus. Merleau-Ponty sattus aga alates
1960. aastatest poststrukturalistliku, -modernistliku jne kriitika objektiks
(Derrida, Deleuze, Lyotard, Irigaray...) kuna, lühidalt öeldes, kehtestas
oma pertseptsiooni esmasuse nõudega taas ühe suure narratiivi. See
post-kriitika on kehtiv ja õigustatud. Kuid merleau-pontylik meetod võib
osutuda produktiivseks ka sellest kriitikast hoolimata. Nõnda ongi
Merleau-Ponty tööd viimase paarikümne aasta jooksul osutunud kasulikuks
mõistega "embodiment" seonduvate mitmesuguste teooriatega. Merleau-Ponty on
oluline ka antropoloog Tim Ingoldile, kelle juba väheke klassikaliseks
muutunud teksti "The Temporality of the Landscape" seminariettekandes käsitleti. Seminaris arutleti
selle üle, kas ja kuidas saaks Ingoldiga
sarnasel viisil viia läbi ka keskkonnaesteetilist uurimust.