[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kruvi ‹9› ‹s›

1. hrl. peaga varustatud keermestatud silindriline v. kooniline (metall)varb (millegi kinnitamiseks vm. otstarbeks). Kruvi pea. Kruvisid lahti, kinni, sisse keerama. Kruvid on lahti, kinni. Klambrid kinnitatakse suusa külge kruvidega.
▷ Liitsõnad: kinnitus|kruvi, käigu|kruvi, metalli|kruvi, pingutus|kruvi, pits|kruvi, puidu|kruvi, seade|kruvi, tugikruvi.
2. mer sõukruvi, laevakruvi. *Kui laine hari laevapära alla jõudis, haaras kruvi vee asemel õhku. H. Sergo.
3. sport keha spiraalne liikumine ümber pikitelje (näit. vettehüpetes)

kruvid logisevad (peas) ~ on (peas) lahti, üks ~ mõni kruvi logiseb (peas) ~ on (peas) lahti ~ puudub (peas)
(kellegi kohta, kes pole täie aruga, on (veidi) puudulik v. napakas). Sel mehel küll mõni kruvi logiseb – teeb selliseid tempe! *.. tahab isatallu sulaseks tulla! On tal kruvid peas lahti või? R. Roht.