[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

pöördumatu ‹1› ‹adj›
selline, mis pole muudetav ega viidav tagasi varasemaks, algseks olukorraks. Pöördumatud muutused organismis, looduses. Alkohol põhjustab pöördumatuid maksakahjustusi. Aeg, aja kulg on pöördumatu. Pöördumatu reaktsioon keem ühesuunaline keemiline reaktsioon. Pöördumatu protsess füüs protsess, mis ei saa toimuda esialgsele vastupidises suunas. *Midagi pöördumatut teeb raske lapsepõlv inimesega kindlasti. Niisama nagu sõdagi. N. Pino.