Päevakajalist

Mis on EKI teatmik?

  • “Eesti õigekeelsussõnaraamatu ÕS 2025” paariline, täiendab “EKI ühendsõnastikku
  • Pidevalt täiendatav ainestik tänapäeva eesti keele kohta, sh õigekirjareeglid, keelenõuanded ja muud teatmematerjalid

EKI teatmikust lähemalt

Lühitutvustus. NB! Lisatud “Otsiabi” (06.06.2025)

Kuidas viidata?

EKI teatmik. Eesti õigekeelsuskäsiraamat. Toimetanud Peeter Päll (peatoimetaja), Tiina Paet, Margit Langemets. Koostanud Peeter Päll, Maire Raadik, Margit Langemets, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Tiina Paet, Tuuli Rehemaa, Lydia Risberg, Arvi Tavast. Eesti Keele Instituut 2022–. eki.ee/teatmik/ (vaadatud PP.KK.AAAA.)

Nõu ja jõuga on kaasa aidanud veel Jelena Kallas, Kristina Koppel, Geda Paulsen, Heete Sahkai, Ülle Viks, Ene Vainik, Mari Vaus, Kairi Tamuri, Ülle Allsalu, Katrin Hallik, Katre Kasemets. Aitäh!

Teatmiku tehnilise lahenduse on teinud Reigo Tuulik. Tehnilist tuge pakub Indrek Hein.

Viimati loodud artiklid

Rahvaste kohanimesid III

Koostamisel

3. osa: muud Uurali keelte kohanimed (eesti keelesaarte, isuri, liivi, vadja, vepsa jm).

Omasõna ja võõrsõna vahekord

Varem on antud soovitusi eelistada omasõnu võõrsõnadele. Tänapäeva keelekorraldusallikates soovitatakse kasutajal arvestada selliseid asjaolusid, nagu eriala traditsioon, teksti kasutusvaldkond, sihtrühm ja teksti loomise eesmärk.