Mis on EKI teatmik?

  • “Eesti õigekeelsussõnaraamatu ÕS 2025” paariline, täiendab “EKI ühendsõnastikku
  • Pidevalt täiendatav ainestik tänapäeva eesti keele kohta, sh õigekirjareeglid, keelenõuanded ja muud teatmematerjalid

EKI teatmikust lähemalt

Lühitutvustus. NB! Lisatud “Otsiabi” (06.06.2025)

Koostajad ja toimetajad

Peeter Päll (peatoimetaja), Tiina Paet, Margit Langemets. Koostanud Peeter Päll, Maire Raadik, Margit Langemets, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Tiina Paet, Tuuli Rehemaa, Arvi Tavast.

Tänuavaldused

Nõu ja jõuga on kaasa aidanud veel Ülle Viks, Lydia Risberg, Jelena Kallas, Kristina Koppel, Geda Paulsen, Heete Sahkai, Ene Vainik, Mari Vaus, Susanna Oja, Eleri Aedmaa, Tiiu Kivistik, Ülle Allsalu, Katrin Hallik, Katre Kasemets, Kairi Tamuri. Aitäh!

Teatmiku tehnilise lahenduse on teinud Reigo Tuulik. Tehnilist tuge pakub Indrek Hein.

Kuidas viidata?

EKI teatmik: Eesti õigekeelsuskäsiraamat. Toimetanud Peeter Päll (peatoimetaja), Tiina Paet, Margit Langemets. Koostanud Peeter Päll, Maire Raadik, Lydia Risberg, Margit Langemets, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Tiina Paet, Tuuli Rehemaa, Arvi Tavast. Eesti Keele Instituut 2022–. https://eki.ee/teatmik/ (vaadatud PP.KK.AAAA).

Autori nimega artiklite puhul palume viidata autori kaudu, näiteks:

(Langemets 2023)

Langemets, Margit 2023. Kaubamärgid. – EKI teatmik: Eesti õigekeelsuskäsiraamat. Toimetanud Peeter Päll (peatoimetaja), Tiina Paet, Margit Langemets. Koostanud Peeter Päll, Maire Raadik, Margit Langemets, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Tiina Paet, Tuuli Rehemaa, Lydia Risberg, Arvi Tavast. Eesti Keele Instituut 2022–. https://eki.ee/teatmik/kaubamargid/ (vaadatud PP.KK.AAAA).

 

Viimati loodud artiklid

Sõnaühend ja liitsõna

Millal eelistada sõnaühendit, millal liitsõna. Nimisõnafraase, kus sama sisu saab rööpselt väljendada liitsõnaga.

Rahvaste kohanimesid III

Koostamisel

3. osa: muud Uurali keelte kohanimed (eesti keelesaarte, isuri, liivi, vadja, vepsa jm).

Omasõna ja võõrsõna vahekord

Varem on antud soovitusi eelistada omasõnu võõrsõnadele. Tänapäeva keelekorraldusallikates soovitatakse kasutajal arvestada selliseid asjaolusid, nagu eriala traditsioon, teksti kasutusvaldkond, sihtrühm ja teksti loomise eesmärk.